Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1(5)
Menetluse käik ja asjaolud
1.AU (hageja) esitas 30.03.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse OI (kostja) vastu 1700 euro saamiseks. Vastuväite esitamise tõttu maksekäsu kiirmenetlus Pärnu Maakohtu 31.05.2016 määrusega lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista 1700 eurot ja menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.08.2015 suulise töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle ja tegi kostjale remondi- ja viimistlustöid kostja elukoha aadressil XXX. Remondi eest leppisid pooled töötasu suuruseks 1700 eurot, mille kostja jättis tasumata. Kostja 20.05.2015 saadetud e-kiri sisaldab võlatunnistust, kuigi poolte vastav kokkulepe jäi allkirjastamata.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut ehitustööde teostamiseks aadressil XXX ning hageja ei ole kostja kasuks remonttöid teostanud. Samuti on hageja nõue tõendamata ja paljasõnaline. Kostja ei ole kõnealuse kinnisasja omanik.
3.Harju Maakohus rahuldas 24.05.2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1700 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt riigi tuludesse välja riigilõivu 174 eurot ja hageja kasuks menetluskulud 296 eurot.
4.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 21 alusel.
6.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja nõue on 1 700 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
7.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei võinud lahendi tegemisel tugineda AH ütlustele, kuna need olid vastuolus hageja enda selgitustega. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult tunnistaja AH ütluste ja hageja seletuse alusel, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping ja selle kokkuleppe sisu (remondi- ja viimistlustööde teostamine hinnaga 1700 eurot).
2(5)
8.Hageja selgitas ärakuulamisel, et teostas vaidlusalused tööd oma põhitöö kõrvalt Päästeametis, kus ta töötas vahetustega ja kellaajaliselt (9:00-18:00).
9.Hageja on andnud asjas järgmise seletuse: „Oli määratud täistööpäev kella üheksast kuni kella kuueni õhtul. Aeg ajalt nii, et töötasin üle ja tööpäev lõppes kaheksa või üheksa õhtul. Augusti keskel läksin tööle ja septembri lõpus lõpetasin. 14. august oli kokku lepitud töölepingu algus. /.../ Pühapäeval tööl ei käinud, laupäeval küll, käisin oma tahtmisest laupäeval, et tööd kiiremini lõpetada. /.../ 2015 töötasin ka XXX. Töötan vahetustega - ööpäev tööl ja kolm päeva vaba. Olen XXXXXXX XXX tööl. Väljakutseid ei ole palju. Peamiselt öösiti XXXXXXX magan, pole vajadust minna koju ja magada. Ma rääkisin talle (kostjale), kas sobib, kui olen 1 ööpäev ära, ta ütles, et sobib. Nädala tunnid pidin täis saama, kui palju, see ei olnud kindlaks määratud.“
10.Tunnistaja AH on andnud seoses hageja töölkäimise ajalise kokkuleppega ütlusi, mille kohaselt lepiti kokku, „et A tuleb nagu aega on. A-l oli puhkus ja ta töötas iga päev.“ Edasi on tunnistaja väitnud, et septembris läks tema ära. Kostja esindaja küsimusele on tunnistaja vastanud: „Igal hommikul A tuli tööle.“ Tunnistaja ei ole selgitanud, miks ta arvas hagejal põhitöökohast puhkuse olevat, aga selline mulje võis tal jääda ka tulenevalt asjaolust, et hageja vaid üks kord nädalas puudus ja ka laupäeval töötas.
11.Hageja enda ärakuulamisel räägitu ei ole sellega sellises vastuolus, mis lubaks pidada tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistaja teadmised saavad olla antud aja kohta, mil ta vastavas majas elas ja vahetult nägi, et hageja saabus objektile. Seega vähemalt augusti kahe viimase nädala kohta, sest septembrist tunnistaja enda sõnade kohaselt enam majas ei elanud. Samal põhjusel saab eeldada, et tunnistaja räägib nendest töödest, mis tema hinnangul valmis said ja ei pruugi teada, mida pooled täiendavalt kokku leppisid. Hagi on asjaolude kohaselt esitatud vaid teostatud tööde eest raha saamiseks.
12.Tunnistaja ütlustes kahtlemiseks ei anna iseenesest alust asjaolu, et tunnistaja sekkus poolte läbirääkimistesse. Ütluste kohaselt soovitas tunnistaja kostjale tööde tegemiseks hagejat kui enda tuttavat. Sellises olukorras pole midagi imelikku, et tunnistaja tundis endal moraalset kohustust tagada ka seda, et hageja kokkulepitud tasu kätte saab ning poolte vahendajaks oli.
13.Maakohus ei pidanud tuvastama täpselt, milliseid töid ja millises mahus hageja tegi, kui selle üle poolte vahel vaidlus puudus. Kostja vastuväite kohaselt ei teinud hageja üldse töid, aga kostja oma vastuväiteid ei tõendanud. Hageja tõi esile, et teostas remondi- ja viimistlustöid, mille maksumuseks oli 1700 eurot, kostja oli töödega rahul ja nõustus esialgselt maksma, kuid hiljem keeldus.
14.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kuna kohus ei tuvastanud tööde täpset mahtu, pole võimalik selle eest välja mõista 1700 eurot. Hageja selgitas, et tasu 1700 eurot oli ette nähtud tehtud tööde eest, tegemata jäi veel töid, kuid kuna kostja talle ei maksnud, lõpetas ta tööde tegemise ja lahkus objektilt (hageja ärakuulamine tl 108). Tunnistaja ütlused, et kõik tööd olid tehtud, ei muuda hageja väiteid ebausutavaks. Tunnistaja on rääkinud ka sellest, mida veel edaspidi teha kavatseti: santehnika-, elektritööd ja hoov, mida tuli teha peale trepikoja töid (tl 111). Seega saab järeldada, et tehtud tööde osas pidas tunnistaja silmas eelkõige trepikoja remonti.
15.Asjaolu, et tunnistaja ei mäleta konkreetset kuupäeva või täpset kohta objektil, kus tööde hinnas kokku lepiti, ei tähenda, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Tunnistaja on
3(5)
andnud vastavate asjaolude kohta piisavalt täpseid ütlusi: tunnistaja on seostanud kokkuleppe sõlmimise päeva oma lapse sünnipäevast ligikaudu kahe nädala möödumisega. Tunnistaja on selgitanud, et hageja ja kostja tutvusid omavahel samuti tema lapse sünnipäeval. Tunnistaja on andnud selgitusi, millest saab järeldada, et kokkuleppe sõlmimine toimus objektil, kuhu hageja tuli, kostja näitas talle ette, mida peab tegema ja hageja ütles oma hinna. Tunnistaja ei ole küll selgelt väljendanud, et pooled selles kokkuleppele jõudsid, kuid poolte kokkulepet võib järeldada ka nende tegudest, s.o asjaolust, et hageja asus töid teostama ja kostja vaatas tööd üle.
16.Apellant heidab kohtule ette hageja poolt esitatud fotodega arvestamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võis koos muude tõenditega kogumis arvestada hageja poolt esitatud fotodega tehtud tööde kohta. Tegemist oli lihtmenetluse asjaga, milles kohus võib kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 2). Koosmõjus hageja seletusega, et fotod on tehtud vaidlusalusel objektil tema tehtud töödest, võis kohus tugineda ka asjaolule, et hageja esitatud fotod tõendavad hageja tehtud töid.
17.Lisaks tugines maakohus kostja 20.10.2015 saadetud e-kirjale. Apellant märgib apellatsioonkaebuses, et e-kirjas märgitud kokkuleppe üheks pooleks oli ka tunnistaja AH. Ringkonnakohus osundab, et pooled ei ole maakohtus e-kirjas sisalduvat kolmepoolset kokkulepet täpsemalt avanud. Kostja ei tuginenud maakohtus asjaolule, et kokkuleppe üheks pooleks oli AH ja ei selgita ka apellatsioonkaebuses, milline tähendus võiks sellisel asjaolul olla kohtulahendi lõpptulemusele. Kostja väitis maakohtus, et ei ole e-kirja teksti koostanud ega kinnitanud. Asjaolu, et maakohus e-kirjale lisaks muudele tõenditele tugines, ei too kaasa otsuse tühistamist, kuna maakohus tuvastas poolte suhted ka teiste tõendite alusel, s.o hageja seletuse, tunnistaja ütluste ja fotode alusel.
18.Apellant tugineb asjaolule, et kohus jättis taotluse IT- asjatundja kaasamiseks rahuldamata. Toimiku materjalidest ei nähtu maakohtu poolt vastava taotluse lahendamist, kuid ka nimetatu ei tingi otsuse tühistamist. Taotluse rahuldamiseks ei olnud alust, kuna hageja ei selgitanud, mille kohta soovib ta asjatundja arvamust küsida ja mida selline arvamus oleks asjas tõendanud.
19.Apellant leiab, et maakohus ei tohtinuks tugineda tunnistaja AH ütlustele, kuna tunnistaja oli eelneval perioodil kostja elukaaslane ja nende suhted on väga halvad, mistõttu on tunnistaja ütlused kantud soovist apellandile ebameeldivusi põhjustada. Üksnes asjaolu, et pooled on endised elukaaslased, ei anna põhjust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kostja ei tuginenud maakohtus asjaolule, et tunnistaja võiks olla tema suhtes mingitel kindlatel põhjustel erapoolik. Apellant ei ole täpsustanud, mida ta peab silmas enda ja tunnistaja väga halbade suhetega. Tegemist on hinnangulise seisukohaga, mida pole võimalik objektiivselt hinnata. Seetõttu puudus maakohtul alus kahelda tunnistaja usaldusväärsuses ja maakohus on põhjendatult tuginenud tunnistaja ütlustele.
20.Maakohus määras vaidlustatud otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt välja riigilõivu riigituludesse. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud menetluskulude rahalist suurust. Kostja on oma apellatsioonkaebuses üksnes palunud muuta menetluskulude jaotust, kuna tema hinnangul tuleks hagi jätta rahuldamata. Seega ei ole ka menetluskulude kindlaksmääramise osas alust apellatsioonkaebust menetlusse võtta (vt ka RKTKm 3-2-1-29-17, p 12.2).
4(5)
21.Kuna ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas on õige. TsMS § 178 lg 2 ei kohaldu ja ringkonnakohtul pole alust muuta maakohtu poolt kindaksmääratud menetluskulude suurust. Maakohus ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud menetlusõiguse norme.
22.Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebuse menetlemisest tuleb keelduda (TsMS § 637 lg 2).
23.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust vastustajale vastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.