2-07-5275/13 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon oma 04.01.2007 otsusega rahuldas töötaja nõuded, s.o. mõistis välja ületundide ja riigipühal töötamise eest töötasu kokku 25 228,60 kr. ja pööras otsuse 12 631,90 kr. ulatuses viivitamatule täitmisel. AS Cleanaway esitas kohtule taotluse ITLS § 24 alusel töövaidluse hagina läbi vaatamiseks. Kostja AS Cleanaway väidete kohaselt on hagejale lisatasu osaliselt välja makstud ja hageja on selle omaks võtnud. Hageja poolt viidatud perioodi eest sai ta lisatasu 13 414 kr. Hageja väitis, et see ei olnud lisatasu puhkepäevadel, pühade ajal töötamise ja ületundide eest, vaid tükitöötasu konteinerite tühjendamise eest. Töölepingu kohaselt ei tulnud hagejale tükitöötasu arvestada. Töölepingu p. 6.1 kohaselt oli põhitöötasu katseajal 9 940 kr. kuus ja pärast katseaja lõppu pidi põhitöötasu moodustuma tükitöö alusel vastavalt töölepingu lahutamatu osana sõlmitavas lisas nr. 1 toodud palgasüsteemile, kuid pooled ei ole sellist lisa sõlminud. Töölepingus sisalduv palgakokkulepe muudeti 01.06.2005.a., palgaks sai 9 940 kr. Poolte vahel puudus kokkulepe tükipalga maksmiseks. Palgaseaduse § 231 järgi on maanteeveo mootorsõidukijuhile keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu tükitöö alusel. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist 13 414 krooni osas, mida ta ei tunnista. 17.04.2007 esitas kostja täiendava vastuse ja taotluse töövaidluskomisjoni otsuse tagasitäitmist. Kostja on kogu aeg tunnistanud osalist lisatasu maksmata jätmist 11 814,60 kr. ulatuses. Kostja on töövaidluskomisjoni otsuse täitnud viivitamatult täitmisele kuuluva summa osas - 12 631,90 kr. ulatuses. Tasumisele kuulus tegelikult 11 814,60 kr. Kostja on hagejale rohkem maksnud 817,30 kr. ning taotleb selle summa hagejalt tagasi mõista. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 04.06.2007 kohtuotsusega Mihkel Pilli hagi AS-i Cleanaway vastu 25 228,60 kr. lisatasu saamiseks ning mõistis välja AS-ilt Cleanaway lisatasu 12 596,60 kr. Mihkel Pilli kasuks. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohtule on esitatud kaks töölepingu lisa nr 1. Hageja peab poolte vahel sõlmituks lisa nr. 1, mille ta sai kostjalt töölepingu sõlmimisel koos töölepinguga. Selle lisa järgi maksis kostja hagejale lisatasu arvestades lisas märgitut – konteinereid, marsruuti. Lisa nr. 1, mille kostja esitas maakohtule, kohta väitis hageja, et ei tea sellest midagi ega ole seda allkirjastanud. Kostja omakorda väidab, et kehtib nimetatud lisa nr. 1 (kohtutoimiku lk 15). Lisa nr 1 (TVK lk 11) ei kehtinud, see on poolte poolt alla kirjutamata, mistõttu puudus kokkulepe lisatasu maksmiseks tükitöö eest. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et töölepingu lisa nr 1 (TVK toimikus lk 11), mille hageja sai kostjalt koos töölepinguga, ei kehti, kuna on poolte poolt alla kirjutamata. Töövaidluskomisjoni toimikus olevast hageja poolt esitatud avaldusest nähtus, et hageja esitas töövaidluskomisjonile töölepingu. Lisal nr.1 on kostja esindaja allkiri, puudub 2(5)

hageja allkiri. Kuna tegemist on hageja käes olnud lisaga nr. 1, on hageja allkirja puudumine seletatav sellega, et enda kätte jäävale lepingu eksemplarile puudub vajadus alla kirjutada. Töölepingu ja lisa nr. 1 sai hageja kostjalt. Eelöeldu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostjal oli kohustus maksta hagejale lisatasu arvestades töö mahtu ja marsruuti, mida ta ka tegi. Kostja jättis aga maksmata lisatasu ületundide ja riiklikel pühadel töötamise eest. Töölepingu p 6.1 ja lisa nr. 1 tõendavad, et hagejal oli õigus saada lisatasu nii tükitöö kui ka puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise eest. Tõendamata on, et kostja maksnuks hagejale palgaseadusega ettenähtud lisatasu puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise eest. Kohus ei nõustud kostja tõlgendusega, mille ta andis PaS §-le 231, milline sätestab maanteeveo mootorsõiduki juhi palga arvutamise ja maksmise eritingimused. Viidatud sätte kohaselt on maanteeveo mootorsõiduki juhile keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu läbitud kilomeetrite ning veetud kaubakoguse alusel. Erandina võib läbitud kilomeetreid või kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle arvutamise viis, tingimused ja määrad on sellised, mis ei soodusta ohutu liikluse nõuete eiramist ning on kollektiivlepingus ette nähtud. Hageja töötas prügiveo autol ega teostanud maanteeveol kaubavedu. PaS § 231 sätestatud piirang seetõttu hageja puhul kohaldamisele ei kuulu. Kohus rahuldas hagi 25 228,60 kr. ulatuses. Arvestades, et hageja on kätte saanud 12 631,90 kr., mille osas töövaidluskomisjoni otsus kuulus viivitamatule täitmisele, tuleb kostjalt kohtuotsusega välja mõista 12 596,70 kr. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 04.06.2007 otsuse kogu ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta Mihkel Pilli nõue rahuldamata summas 13 414 kr. ja tagasi täita Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus, millega mõista vastustajalt apellandi kasuks tagasi täitmise korras välja 817,30 krooni. Kaebuse põhjenduse kohaselt maakohus sisuliselt ignoreeris ja jättis analüüsimata esitatud tõendi töölepingu muutmise kohta. Kohtuotsus ei analüüsi vastustaja kirjalikku kinnitust tükipalga maksmise kokkuleppe puudumise kohta. Samuti ei analüüsi kohtuotsus esitatud palgatõendeid. Vaidlustatud kohtuotsus analüüsib töölepingut vaid selle algses, s.o. enne muutmist kehtinud sõnastuses. Seega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust. PaS § 2 lg 2 kohaselt saab lisatasu maksta vaid lisaks põhipalgale. Sellele vaatamata on saadud lisatasu käsitlenud alusetult tükipalgana, s.o põhipalgana. Kuna vaidlus puudub asjaolu suhtes, et lisatasu on vastustaja saanud, siis on põhjendamatu ja vastuolus PaS § 2 lg 2 järeldada, et saadud lisatasu moodustas põhipalga. Maakohus asus seisukohale, et vastustaja suhtes PaS § 231 ei kohaldu, põhjendades mittekohaldamist vastustaja töötamisega prügiveo auto juhina, mitte muu kaubaveo juhina. Teised põhjendused PaS § 231 kohaldamata jätmise osas kohtuotsuses puuduvad. 3(5)

Maakohus on jätnud lahendamata poolte taotlused. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni 04.01.2007 otsusega mõisteti apellandilt välja kogu vastustaja poolt nõutud summa, millest 12 631,90 kr. kuulus viivitamatult täitmisele. Samas on see summa 817,30 kr. võrra suurem tegelikult vastustajale tasumisele kuuluvast summast. Apellant palus maakohtul ITLS § 33 lg 3 alusel osaliselt tagasi täita töövaidluskomisjoni otsusega apellandilt välja mõistetud summa, kuid kohus ei ole nimetatud tagasitäitmise taotluse suhtes seisukohta võtnud. Apellant vaidlustab maakohtu otsuse muuhulgas põhjendusel, et maakohus rikkus apellandi poolt esitatud tõendi ja väite tähelepanuta jätmisega kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning selline rikkumine on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse. Maakohus on jätnud põhjendamatult hindamata tõendi töölepingu muutmise kohta ja palgatõendid ning jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et vastustaja kinnitas tükipalga maksmise kokkuleppe puudumist. Seega saab apellatsiooniastmes viidatud tõendeid ja asjaolusid vastavalt TsMS § 652 lg 3 p 1 hinnata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et hagejal oli õigus saada perioodi eest september kuni detsember 2005 seadusega ette nähtud lisatasu ületundide ja riiklikel pühadel töötatud aja eest kokku 25 228,60 kr. Kostja väidab, et ta on hagejale tähendatud perioodil maksnud lisatasu ületundide ja riiklikel pühadel töötatud aja eest kokku 13 414 kr. ja leiab, et maksmata on jäänud 11 814,60 kr., millises ulatuses ta hagi tunnistab. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt hagejale lisatasu maksmine 13 414 kr. ulatuses märgitud perioodil ületundide ja riiklikul pühal töötamise aja eest on tõendamata. Kostja on esitanud lisatasu maksmise tõendina palgalipikud (TVK toimiku lk. 24-25), millistel on küll märgitud lisatasu, kuid nendel ei ole märgitud, et tegemist on lisatasuga ületundide ja riiklikel pühadel töötatud aja eest. Hageja väidetel oli tegemist kokkulepitud lisatasuga konteinerite tühjendamise eest (hageja töötas mitte lihtsalt autojuhina, vaid autojuht-laadijana). Vaidluse korral pidanuks tööandja esitama antud perioodi kohta töötasu, sealhulgas lisatasu arvestamise alused, kuid tööandja ei ole seda teinud. Samas on raskesti põhjendatav lisatasude maksmine tunduvalt väiksemas ulatuses kui pidanuks, kuivõrd töötajale palka arvestades lähtutakse objektiivsetest andmetest töötaja poolt töötatud aja kohta. Ülaltoodud põhustel leiab kolleegium, et vaidluse tõstatamine sellest, kas hagejal oli õigus saada lisatasu konteinerite tühjendamise eest ja kas seadus keelas autojuhile maksta lisaks ajapalgale lisatasu konteinerite tühjendamise eest on mitteasjakohane. Töötajale välja makstud palka ei saa temalt PaS § 37 kohaselt üldreeglina tagasi nõuda, järelikult ka mitte tasaarvestada, mida sisuliselt kostja püüab teha vaidluse tõstatamisega kokkulepitud palgatingimuste üle viitega PaS §-le 23 (1). 4(5)