Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.juuni 2007, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-5275
Tsiviilasi
MPhagi AS-i C vastu 25 228,60 kroonise töötasu saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: MP(ik XXX elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Ljudmilla Tamar (Advokaadibüroo Tamar, XXX) Kostja: AS C (registrikood XXX XX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Rando Maisvee (Advokaadibüroo Ots&Co, XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
24.aprillil 2007, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja MP ja tema esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ljudmilla Tamar ning kostja esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee
Juures viibis
Sekretär Kristiina Laanest
Kohtuotsuse resolutsioon
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 12.02.2007 esitas AS Ceanaway kohtule taotluse ITLS § 24 alusel töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks.
Mihkel Pilli, kes kooskõlas ITLS § 24 lõikega 4, on asjas hagejaks, esitas töövaidluskomisjonile 15.11.2006 avalduse pühade ajal, puhkepäevadel töötamise ja ületundide eest 25 235,60 krooni väljamõistmiseks ja määratud trahvi 989,80 sissenõudmiseks kostjalt. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel 21.03.-30.12.2005 autojuht laadijana. Hageja oli tööle võetud summeeritud tööaja arvestusega, arvestusperioodiga üks kuu. Töö algus ja lõpp määrati päeva teenindusringide alguse ja lõpuga (teekonnalehed ja sõidumeerikukettad). Pühade ajal ja puhkepäevadel ning ületundide eest hagejale ei makstud. 1.09.200530.12.2005 jäi hagejal saamata 25 235,60 krooni. Ebaõiglaselt nõuti hagejalt sisse trahv 989,80 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kokku 26 225,30 krooni. Kohtule 22.03.2007 esitatud arvamuses leiab, hageja, et tööandja ühestki dokumendist ei nähtu, et seaduses sätestatud lisatasu pühadel töötamise või ületundide eest sisaldub ajatöötasus või konteinerite tühjendamise eest makstud tasus. Kostja poolt esitatud 01.06.2005 lisa 1 ei ole hageja alla kirjutanud ega ole sellest üldse teadlik. Puudub ka tööandja ALallkiri. Seega ei saa lisa 1 sõlmituks lugeda. Tükitöötasu maksmine ei ole hageja jaoks palgaseaduses sätestatust halvem, seega on kehtiv. Kahjunõude osas töövaidluskomisjon lõpetas menetluse, hageja seda ei vaidlustanud. Kohtuistungil taotles hageja nõude rahuldamist kostja vastu 25 228,60 krooni suuruses. Tegemist on lisatasuga ületunnitöö eest: 2005 septembris 5 890,10 krooni, oktoobris 6 741,80 krooni, novembris 4731,90 krooni ja detsembris 7 864,80 krooni. Töölepingu p 6.1 järgi tasustati hagejat katseajal ajatasuna 9 940 kroonise palgaga. Ka lepiti kokku, et katseaja lõppedes hakkab hageja palka saama tükitöö alusel ja lisatasu arvestades konteinerite arvu, marsruuti ja töö iseloomu. Nimetatud lisatasu hageja ei saanud. Prügiveoautodele PalS § 231 ei kohaldu, sest tegemist ei ole maanteeveoga - veoteenuse osutamisega. Vaatamata sellele, et töölepingu lisa nr 1 oli poolte poolt alalkirjutamata, pidi hageja saama selle järgi lisatasu, see kokkulepe realiseerus. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja taotleb töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamist kohtus hagimenetluse korras kuna kostja ei ole töövaidluskomisjoni otsusega nõus. Hagejale on lisatasu osaliselt makstud ja hageja on selle omaks võtnud. Hageja poolt viidatud perioodi eest on ta lisatasu saanud 13 414 krooni. Hageja väidab, et see ei olnud lisatasu puhkepäevadel, pühade ajal töötamise ja ületundide eest, vaid tükitöötasu konteinerite tühjendamise eest. See on paljasõnaline ja tõendamata. Võrreldes põhitöötasu, hageja poolt tehtud töö mahtu ja tasutud põhipalga ja lisatasu summat, on ilmne, et hagejale tasuti lisatöö eest. Töölepingu kohaselt ei tulnud hagejale tükitöötasu arvestada. Töölepingu p. 6.1 kohaselt oli põhitöötasu katseajal 9 940 krooni kuus ja pärast katseaja lõppu pidi põhitöötasu moodustuma tükitöö alusel vastavalt töölepingu lahutamatu osana sõlmitavas lisas nr 1 toodud palgasüsteemile, kuid pooled ei ole sellist lisa 1 sõlminud. Töölepingus sisalduv palgakokkulepe muudeti 01.06.2005, palgaks sai 9 940 krooni. Poolte vahel puudus kokkulepe tükipalga maksmiseks. Palgaseaduse § 231 järgi on maanteeveo mootorsõidukijuhile keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu tükitöö alusel. Isegi kui poolte vahel olnuks kokkulepe tükitöö alusel palga maksmiseks, oleks see TLS § 15 alusel kehtetu kui töötaja jaoks halvem palgaseaduses sätestatust.
Kahjunõude osas jääb kostja töövaidluskomisjonile esitatud vastuväidete juurde. Näidatud ei ole nõude alust, põhjuslik seos väärteo otsuse mittetäitmisega seotud kulutuste ja kostja tegevuse vahel, tööandja süü. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist 13 414 krooni osas, mida ta ei tunnista. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 17.04.2007 esitas kostja täiendava vastuse ja taotluse töövaidluskomisjoni otsuse tagasitäitmiseks. Hageja ei ole tükitöötasu kokkuleppe olemasolu tõendanud. Poolte vahel oli kokkulepe ajapalga maksmiseks (lepingu 01.06.2005 muudatus). Hageja on omaks võtnud lisatasu saamise (ka kohtule 21.03.2007 esitatud avalduses). Lisatasude maksmine kajastub palgalipikutel. Palgaseaduse § 8 lg 2 järgi diferentseerimise kohustus kostjal puudus, sest hageja seda ei taotlenud. Kostja on kogu aeg tunnistanud osalist lisatasu maksmata jätmist – 11 814,60 krooni suuruses. Palgaseadus - § 231 välistab tükipalga maksmise maanteeveo autojuhtidele. Hageja nõue töövaidluskomisjonile ja kohtule erineb 7 krooni võrra. Kostja on töövaidluskomisjoni otsuse täitnud viivitamatult täitmisele kuuluva summa osas – 12 631,90 krooni. Tasumisele kuulus tegelikult 11 814,60 krooni. Kostja on hagejale rohkem maksnud 817,30 krooni ning taotleb selle summa hagejalt tagasi mõista.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kirjalike avaldustega ja ärakuulanud pooled kohtuistungil ning arvestades esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile ning 04.01.2007 Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjon otsusega (lk 12-14) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja ületundide ja riigipühal töötamise eest töötasu 2005 septembri eest 5 890,10 krooni, oktoobri eest 6 741,80 krooni, novembri eest 4731,90 krooni ja detsembri eest 7 864,80 krooni, kokku 25 228,60 krooni. Lõpetati menetlus hageja nõudes trahvi hüvitamiseks. Kuna kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud esitas ta kooskõlas ITLS § 24 lg 4 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja taotleb hageja nõude rahuldamata jätmist 13 414 krooni suuruses ja 817,30 krooni tagasitäitmist. Kohtule on esitatud kaks töölepingu lisa nr 1. Hageja peab poolte vahel sõlmituks lisa nr 1, mille ta sai kostjalt töölepingu sõlmimisel koos töölepinguga (TVK lk 11). Sellel lisa järgi maksis kostja hagejale lisatasu arvestades lisas märgitut – konteinereid, marsruuti. Hageja nõuab lisatasu ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest. Lisa nr 1 (kohtutoimiku lk 15) kohta väidab hageja, et ei tea sellest midagi ega ole seda alla kirjutanud. Kostja väidab, et kehtib lisa nr 1 (kohtutoimiku lk 15). Lisa nr 1 (TVK lk 11) ei kehtinud, see on poolte poolt alla kirjutamata, mistõttu puudus kokkulepe lisatasu maksmiseks tükitöö eest. Kostja maksis hagejale lisatasu ületunnitöö ja puhkepäevade eest. Kostja tunnistab, et maksis hagejale ettenähtust vähem 11 814,60 krooni. Hageja poolt esitatud summade suuruse õigsust kostja ei vaidlusta, kuid hageja on need juba kätte saanud.
Palgaseaduse § 38 kohaselt lahendatakse palgaseaduse kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. Palgaseaduse § 2 lg 1 järgi on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk ja lg 3 sätestab, et seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel maksab tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid. Kooskõlas § 2 lg 4 on lisatasu summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Palgaseaduse § 3 lg 2 järgi määratakse töötaja palgatingimused ja nende muudatused kindlaks töölepingus ning § 4 lg 1 kohaselt on töölepingus kokkulepitud palgatingimusi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. § 14 lg 1 alusel määratakse ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega kindlaks poolte kokkuleppel. Palgaseaduse § 16 näeb ette tasu maksmise korra riigipühal tehtud töö eest. Kuna kostja hageja poolt nõutud lisatasu suuruse õigsust ei vaidlusta, siis puudub vajadus analüüsida hageja nõude suurust. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et töölepingu lisa nr 1 (TVK toimikus lk 11), mille hageja sai kostjalt koos töölepinguga, ei kehti kuna on poolte poolt alla kirjutamata. Töövaidluskomisjoni toimikus olevast hageja poolt esitatud avaldusest nähtub, et hageja esitas töövaidluskomisjonile töölepingu. Lisal 1 on kostja esindaja allkiri, puudub hageja allkiri. Kuna tegemist on hageja käes olnud lisaga 1, on hageja allkirja puudumine seletatav sellega, et enda kätte jäävale lepingu eksemplarile puudub vajadus alla kirjutada. Töölepingu ja lisa 1 sai hageja kostjalt. Töölevõtmisel vormistab dokumendid tööandja. TLS § 26 lg 1 p 6 sätestab töölepingu kohustusliku tingimusena palgatingimuste märkimise. Nimetatud asjaolude tõttu loeb kohus tõendatuks, et kostjal oli kohustus maksta hagejale lisatasu arvestades töö mahtu (konteinereid ja kilekotte) ja marsruuti, mida ta ka tegi. Kostja jättis aga maksmata lisatasu ületundide ja riiklikel pühadel töötamise eest. Töölepingu p 6.1 ja lisad 1 tõendavad, et hagejal oli õigus saada lisatasu nii tükitöö kui ka puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise eest. Kostja maksis hagejale lisatasu vaid tükitööd arvestades. Tõendamata on, et kostja maksnuks hagejale palgaseadusega ettenähtud lisatasu puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise eest. Kohus ei nõustu kostja tõlgendusega, mille ta andis PalS §-le 231, mis sätestab maanteeveo mootorsõiduki juhi palga arvutamise ja maksmise eritingimused. Viidatud sätte kohaselt on maanteeveo mootorsõiduki juhile keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu läbitud kilomeetrite ning veetud kaubakoguse alusel. Erandina võib läbitud kilomeetreid või kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle arvutamise viis, tingimused ja määrad on sellised, mis ei soodusta ohutu liikluse nõuete eiramist ning on kollektiivlepingus ette nähtud. Hageja töötas prügiveo autol ega teostanud maanteeveol kaubavedu. Pal § 231 sätestatud piirang seetõttu hageja puhul kohaldamisele ei kuulu. Seoses kostja poolt kohtule taotluse esitamisega asja läbivaatamiseks hagimenetluses ja hageja poolt esitatud avaldusega, milles ta taotles rahuldada vaid need töövaidluskomisjonile esitatud nõuded, mille kohta töövaidluskomisjon tegi nõudeid rahuldada otsuse tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjon 19.12.2006 otsus ei
jõustunud (ITVLS §25 lg 1). Töövaidluskomisjoni otsus jõustus nõuete osas, milles ta menetluse lõpetas. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi rahuldada 25 228,60 krooni suuruses. Arvestades, et hageja on kätte saanud 12 631,90 krooni, mille osas töövaidluskomisjoni otsus kuulus viivitamatule täitmisele, tuleb kostjalt kohtuotsusega välja mõista 12 596,70 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
T. Hiiuväin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.