05. detsember 2007.a., kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-06-10656/34
Tsiviilasi
MA hagi OÜ-u D vastu lõpparve ja selle kinnipidamise eest keskmise palga, kokku 23 901 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MA(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja: OÜ D (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja prokurist Urmas Koit Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt D MA kasuks lõpparve ja keskmine palk selle kinnipidamise eest kokku brutosummas 23 901 (kakskümmend kolm tuhat üheksasada üks) krooni, millest kuulub viivitamatule väljamaksmisele töötasu brutosummas 11 905 (üksteist tuhat üheksasada viis) krooni.
Menetluskulude jaotus
3.Mõista menetluskulud täies ulatuses välja OÜ-lt D MA kasuks.
4.Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib
2-06-10656/34 asja arutamist kohtuistungil, lahendada kirjalikus menetluses.
võib
apellatsioonikohus
asja
Menetluse käik
1.09.03.2006 otsusega (tagaselja) töövaidlusasjas nr 9.01-02/369-06 rahuldas Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon MA avalduse OÜ-u D vastu lõpparve ja selle kinnipidamise eest keskmise palga nõudes (tl 8-10).
2.05.05.2006 saabus kohtule OÜ-u D taotlus komisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina (ITLS § 24 lg 4). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 11 905 krooni, puhkuse kompensatsioon 2 329 krooni ning keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 9 667 krooni, kokku 23 901 krooni ja kohtukulud.
4.Poolte vaheline tööleping sõlmiti 16.03.2004, mille kohaselt hageja asus tööle raamatupidaja ametikohale, põhipalgaga katseajal 5 000 krooni kuus ja alates 01.07.2004 7000 krooni kuus, millele lisandus lisatasu 1 000 krooni sekretäri kohustuse täitmise eest. Alates 01.04.2005 oli hageja põhipalk 9 000 krooni ja lisatasu 1 000 krooni kuus.
5.Hageja selgitab, et 07.11.2005 esitas ta kostjale kui tööandjale avalduse omal soovil töölt vabastamiseks alates 06.12.2005. Avaldusele kirjutas tööandja resolutsiooni, et on nõus töölepingu lõpetamisega alates 07.01.2006. 14.12.2005 teates märkis kostja, et hageja esitas lahkumisavalduse 07.12.2005 ja samast kuupäevast on töölt puudunud. Hageja märgib, et tunnistab oma eksimust avalduse kuupäeva märkimisel 07.12.2005 mitte 07.11.2005, kuid tööandja kirjutades lahkumisavalduse resolutsiooni „Nõus töölepingu lõpetamisega vastavalt töölepingu p-le 5.8 alates 07.01.2006”, tunnistab, et ta on hageja lahkumisavalduse kätte saanud 07.11.2005, millest alates 2 kuud mööduks 07.01.2006. Resolutsiooni on kostja kirjutanud 09.11.2005, kui hageja oleks avalduse esitanud 07.12.2005, siis poleks resolutsiooni saanud kirjutada 09.11.2005, sest sel kuupäeval ei oleks avaldust veel eksisteerinud. Kui hageja oleks palunud enda vabastamist töölt alates 06.12.2005, siis 07.12.2005 ei oleks ta saanud paluda enda vabastamist tulevikus – alates 06.12.2005, vaid oleks palunud end lugeda töölt vabastatuks minevikus – 06.12.2005. Seega ei ole õige kostja väide nagu hageja oleks omavoliliselt töölt puudunud ja kohustatud selle eest vastavalt TLS § 84 lg-le 2 maksma talle hüvitist iga etteteatamistähtajast puudu jääva tööpäeva eest. Lisaks märgib kostja oma 14.12.2005 teates, et vastavalt töölepingu p-le 4.1 maksti hagejale igakuist lisatasu 50% põhipalgast töölepingu p-s 5 sätestatud kohustuste täitmise eest ja töölepingu p-i 5 alapunkti 5.8 rikkudes kohustus saadud lisatasu tagastama. Hageja märgib, et ainuke lisatasu, mida temale kostja juures töötamise ajal maksti oli lisatasu sekretäri kohuste täitmise eest. Hagejaga sõlmitud töölepingu p-s 4.1 ei ole kokku lepitud lisatasu saamises 50% põhipalgast töölepingu p-i V täitmise eest. Arvatavasti on lepingu p 4.1 jäänud segane lause tasu kohta tingitud tööandja poolt töölepingu tüüp-blanketi kasutamisega.
6.Hageja ei ole nõustunud vaikimisi kostja tasaarveldusega. 06.01.2006 kirjaga on hageja esitanud kostjale selgituse lõpparve kinnipidamise ebaseaduslikkuse kohta ja palunud lõpparve väljamaksmist hiljemalt 16.01.2006. Nimetatud kuupäevaks tasumise korral oli hageja nõus lõpparve kinnipidamise eest ettenähtud viivise summat vähendama 25%.
2-06-10656/34 09.01.2006 teate järgi kostja väidab, et ei hageja ei ole reageerinud tema 14.12.2005 kirjale, mis järgselt loeb vaikimise nõustumiseks tasaarvelduse ettepanekuga ja võlgnevuse suuruseks kostja ees 67 603 krooni.
7.Kostja ei ole täitnud Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 09. märtsi 2006 otsus osas, millega hageja kasuks mõisteti välja töötasu brutosummas 11 905 krooni ja kuulus viivitamatule täitmisele. 8.Hageja on esitanud kõik tõendid Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile ning tugineb töövaidluskomisjoni esitatud tõenditele. Toimiku palub käesoleva tsiviilasja juurde võtta.
9.Hageja on nõus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja palub tühistada Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 09. märtsi 2006 otsuse, kohaldada asjas aegumist ja tunnistada tasaarveldust ja kohtukulud jätta hageja kanda.
11.Kostja selgitab, et poolte vahel sõlmiti määramata ajaga tööleping 16.03.2004, mille kohaselt asus hageja raamatupidaja kohale. Töölepingu p 4.1 järgi 50% põhipalgast on tasu töölepingu p 5 täitmise eest; p 5.8 järgi hageja kohustus teatama töölepingu lõpetamise soovist vähemalt kaks kuud ette. Hageja esitas avalduse töölt lahkumiseks 07.12.2005, kus palus arvestada viimaseks tööpäevaks 06.12.2005 ja lahkus töölt. Kostja saatis 15.12.2005 hagejale tähitud kirja meeldetuletusega, et vastavalt töölepinguseaduse § 79 lg 1 peab töötaja töölepingu lõpetamisest ette teatama vähemalt üks kuu ning vastavalt töölepinguseaduse § 84 lg 2 on tööandjal õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Lisaks märkis, et vastavalt töölepingule nr 11-2004, sõlmitud 16. märts 2004, p-le 4.1 on kokku lepitud, et 50% põhipalgast on tasu töölepingu p 5 täitmise eest. Töölepingu p 5.8 sätestab, töötaja kohustub teatama töölepingu lõpetamise soovist tööandjale vähemalt kaks kuud ette. Kostja palus hagejal teatada, kas ta on otsustanud lahkuda ning kas hageja on nõus tasaarveldama oma võimaliku lõpptasu, hageja poolt kostjale tasumisele kuuluvast summast. 09.01.2006 saatis kostja hagejale samasisulise korduva teate. Hageja pöördus Töövaidluskomisjoni poole 14.02.2006 lõpparve väljamõistmiseks. Sisuliselt on nõue suunatud töösuhte lõppemise ajale, seega käib vaidlus töölepingu lõpetamise õigsuse üle. ITLS § 6 lg 2 järgi töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. Hageja sai teada oma võimalikust rikkumisest 15.12.2005 vastava tööandja kirjaga ja esitanud avalduse komisjonile 14.02.2006. Eelnevast tulenevalt tuleb antud küsimuses kohaldada aegumist ja menetlus lõpetada. Kostja on juhtinud Tööinspektsiooni tähelepanu sellele, et kostjal puudub hageja ees kohustus, kuivõrd lõpparve on tasutud tasaarvelduse teel. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud.
12.Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
2-06-10656/34
13.Juhindudes TsMS § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid (sh tõendeid Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni toimikus nr 01-02/369-06) kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Rahuldamisele ei kuulu kostja taotlus aegumise kohaldamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud mitte töölepingu lõpetamise (aluse) seaduslikkust, vaid esitanud palga ja lõpparve nõude, milliste esitamise tähtaeg vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) §-le 6 lg 1 ja 3 on palkadel 3 aastat ja puhkusehüvitisel 4 kuud. Seega on nõue esitatud tähtaegselt.
16.Poolte vahel on sõlmitud 16. märtsil 2004 tööleping nr 11-2004 (tl 11-14). Hageja on esitanud 07.11.2005 kostjale avalduse omal soovil töölt vabastamiseks alates 06.12.2005 (tl 32). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja on lahkumisavalduse esitatud 07.12.2005, soovides lahkuda samast päevast, jättes tähelepanuta TLS § 79 lg-s 1 sätestatu. Lisaks jättis hageja täitmata töölepingu p-s 4.1 kokkulepitu, et 50% põhipalgast on tasu selle eest, et töötaja teatab oma lahkumise soovist tööandjat ette 2 kuud. Nimetatud kokkuleppe täitmata jätmise tõttu kuulub 50% põhipalgast tagastamisele kui alusetult saadu.
17.Kohtule on esitatud hageja poolt avaldus tema töölt vabastamiseks alates 06.12.2005, allakirjutamise kuupäevaga 07.12.2005 (tl 32). Samal avaldusel on tööandja allkiri ja kuupäev 09.11.2005 ning eelnev märge, et on nõus töölepingu lõpetamisega vastavalt töölepingu punktile 5.8 alates 07.01 2006. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on esitanud avalduse hageja poolt selgitustes nimetatud ajal s.o 07.11.2005. Kostja väide, et avaldus hageja poolt on esitatud tööandjale 07.12.2005, on vastuoluline kostja enda kuupäeva märkega ja viitega lepingu punktile 5.8. Kohus leiab, et ühes lauses kahe fakti vea samaaegne olemasolu on välistatud.
18.Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 15 järgi töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. TLS § 79 lg 1 esimese lause järgi määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. TLS § 83 lg 1 järgi etteteatamistähtaja möödumisel võib töötaja lahkuda töölt ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve, välja arvatud paragrahvi 80 2.lõikes ettenähtud juhtudel. Kohus leiab, et tulenevalt TLS §-st 15 on kehtetu poolte vahel sõlmitud töölepingu p 5.8, milles nõutakse töölepingu lõpetamisest etteteatamist 2 kuud, kui töötaja jaoks seadusest halvem töölepingu tingimus. Seega oli hageja õigustatud nõudma töölepingu lõpetamist alates 07.12.2005 ning pärast 1-kuulist etteteatamistähtaega oli hageja tulenevalt TLS § 83 lg-st 1 õigustatud töölt lahkuma ja kostja oli kohustatud talle välja maksma lõpparve.
19.TLS § 49 p 3 järgi tööandja on kohustatud andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 74 lg 2 järgi tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.
2-06-10656/34 Palgaseaduse (PaS) § 32 lg 1 järgi tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 74 lg 2 ja PaS § 32 lg 1 alusel oli kostja kohustatud töölepingu päeval hagejale kätte andma tööraamatu ja välja maksma kõik saada olevad summas, s.o töötasud ning puhkuseseaduse § 26 alusel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise. Hageja nõudest tulenevalt on tuvastatud, et lõpparvena oli hagejal saada 2005 novembrikuu töötasu 10 000 krooni; detsembrikuu töötasu 4 tp eest 1 905 krooni ja puhkusehüvitis 7 kp eest 2 329 krooni. Kostja ei ole hageja rahalisi arvestusi vaidlustanud.
20.TLS § 84 lg 2 järgi tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Kohus leiab, et kostjal puudub õigus teha hagejal saadaolevate summadega tasaarvestusi, kuivõrd võimalikud kinnipidamised palgast on sätestatud PaS § 36 ning tasaarvestuseks ei ole hageja ka mingit nõusolekut andnud. Seega ei ole kostjal õigus hagejalt nõuda ei keskmist palka TLS § 84 lg 2 tulenevalt ega tulene ka seadusest ega saa olla sätestatud ka töölepingus töötaja kohustus maksta tööandjale tagasi osa palka. Hagejale kuulub lõpparvena väljamõistmisele kokku 14 234 krooni.
21.TLS § 119 lg 2 järgi lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hagejale kuulub lõpparve kinnipidamise eest väljamõistmisele 1 kuu keskmine palk, s.o 9 667 krooni.
22.ITLS § 27 lg 1 p 1 kohaselt kuulub otsus palga väljamaksmiseks kuni kahe kuu eest viivitamatule täitmisele. Seega viivitamatule täitmisele kuulub saamata jäänud töötasu 11 905 krooni. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.