2-05-17689 OÜ Temopluss ja Valeri Kaldussovi hagi OÜ Kiige Disain ja Ludmilla Lipstoki (endine nimi Võtjagonets) vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks Harju Maakohtu 08.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Temopluss ja Valeri Kaldussovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.novembril 2007, avalik kohtuistung Hageja Valeri Kaldussov Hageja OÜ Temopluss, esindaja Valeri Kaldussov Kostja OÜ Kiige Disain, esindajad Jaan Kiik ja Tõnu Kirves Kostja Ludmilla Lipstok, esindaja Martin Kirsipuu Kolmas isik AS AmCredit Eesti (endine ärinimi BaltiAmeerika Kodufinantseeringud AS), esindaja Birgit Varrik
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 08.05.2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Hagejate apellatsioonimenetluse kulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Temopluss ja Valeri Kaldussov palusid tuvastada OÜ Kiige Disain poolt 11.01.2005 Valeri Kaldussovile saadetud nende vahel 11.03.2004 sõlmitud eellepingust taganemise avalduse tühisust; tuvastada OÜ Kiige Disain, Ludmilla Võtjagonetsi (Lipstoki) ja Balti-Ameerika Kodufinantseeringud AS vahel 01.02.2005 sõlmitud korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingute tühisust; kustutada kinnistusraamatu registriosast kanne Ludmilla Võtjagonetsi (Lipstoki) omanikuna sissekandmise kohta ja kustutada samast registriosast hüpoteek 852 000 krooni (17.04.2006 esitatud hagiavaldus t/lk 135 - 141).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 11.03.2004 OÜ Kiige Disain müüjana ja V. Kaldussov ostjana Tallinnas x asuva korteriomandi müügi eellepingu. Samal kuupäeval sõlmitud laenulepingu kohaselt andis OÜ Kiige Disain V. Kaldussovile 480 000 krooni laenu AS-ilt Balti Investeeringute Grupp saadud laenu refinantseerimiseks. Vastavalt laenulepingu p-le 1.3 on laenu tagatiseks Tammsaare tee 87-80 asuv korteriomand. Hüpoteegi seadmise lepingut ei sõlmitud. Selle asemel sõlmisid korteriomandi senine omanik OÜ Temopluss müüjana ja OÜ Kiige Disain ostjana 11.03.2004, enne eellepingu sõlmimist, müügi- ja asjaõiguslepingu Tammsaare tee 87-80 korteriomandi müümiseks OÜ-le Kiige Disain. Nimetatud leping on oma olemuselt varjatud leping. Poolte tegelik tahe oli sõlmida tagatisleping laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. 11.03.2004 eellepingu sõlmimine pidi tagama V. Kaldussovile lepingueseme omandi ülemineku pärast laenulepingu alusel saadud laenu tagastamist OÜ-le Kiige Disain. 11.03.2004 eellepingu p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et müüja ei tohi lepingu kehtimise ajal korteriomandit kolmandale isikule võõrandada. Vaatamata sellele müüs OÜ Kiige Disain 01.02.2005 sõlmitud korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja korteriomandi müügilepingu ning asjaõiguslepinguga korteriomandi L. Võtjagonetsile (Lipstok). 01.02.2005 lepingu p-dest 2.2.3, 2.2.4 ja 2.4.4 nähtub, et kostjad ja notar on teadlikud 11.03.2004 eellepingust ning sellest, et lepingu eseme üle on vaidlus V. Kaldussoviga ning see on tema valduses ja kasutuses. Lepingu sõlmimisest ei teavitatud V. Kaldussovi kui puudutatud isikut. Hagejad leidsid, et 01.02.2005 lepingu sõlmimisel ei ole kostjad toiminud heas usus.
3.OÜ Kiige Disain taganes 11.03.2004 eellepingust 11.01.2005 avaldusega. Hagejad leidsid, et taganemise avaldus on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg-tega 3-6 ja §-ga 118 ning seega tühine. VÕS § 116 lg 5 järgi ei võinud OÜ Kiige Disain kui kahjustatud lepingupool täiendava tähtaja andmise järel eellepingust taganeda, sest V. Kaldussovi kohustus, mida ta täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa, so 39 005 krooni. Samuti ei olnud lepingust taganemise avaldus tehtud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna eellepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel tuleb maksed tasuda 10 aasta jooksul igakuiste maksetena, siis on tegemist kestvuslepinguga. Kestvuslepingust ei ole võimalik taganeda, seda saab üles öelda.
4.Hagejad leidsid, et 01.02.2005 leping on vastuolus ka heade kommetega. OÜ Kiige Disain oli teadlik sellest, et V. Kaldussov valmistas ette laenu tasumiseks vaidlusaluse korteriomandi müüki. Müügihinnast oleks saanud tasuda eellepingu summa ennetähtaegselt. Vaatamata kokkuleppele müüs OÜ Kiige Disain 20 päeva pärast tühise taganemisavalduse tegemist lepingueseme L. Võtjagonetsile (Lipstok). Hageja hinnangul on viimane OÜ Kiige Disain variisik. 01.02.2005 leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna eirati 11.03.2004 eellepingut. Tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi ning seega ei ole L. Võtjagonets (Lipstok) korteriomandi omanik ning ta ei saanud sõlmida hüpoteegi seadmise lepingut. 01.02.2005 tehingute tühisuse tõttu on ebaõiged ka kinnistusraamatu kanded. Kostjate vastuväited
5.OÜ Kiige Disain hagi ei tunnistanud. Vastavalt 11.03.2004 eellepingule pidi korteriomandi müügihinna 480 000 krooni tasumine toimuma maksegraafiku alusel võrdsete osamaksetena kuni aastani 2014. Igakuiste maksete tasumise kohustus tekkis V. Kaldussovil alates 10.08.2004, kuid ta ei ole lepingu alusel teostanud ühtegi makset. Kostja esitas 16.12.2004 V. Kaldussovile lepingu täitmise nõude koos hoiatusega lepingu täitmata jätmise korral eelleping lõpetada. 10.01.2005 möödus
eellepingu 6. osamakse tähtpäev. Pärast nõude esitamist järjekordse makse tasumata jätmine andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et V. Kaldussov ei asugi lepingut täitma. Tuginedes lepingu p-le 5.3 tegi kostja 10.01.2005 notariaalselt tõestatud tahtevalduse ühepoolse lepingu lõpetamise kohta. See, et kostja on ülesütlemise asemel kasutanud õiguskaitsevahendina lepingust taganemist, ei muuda lepingu ühepoolset lõpetamist õigustühiseks, kuna eellepingus on pooled taolises terminoloogias kokku leppinud. Tuginemine VÕS § 116 lg-le 5 ei ole asjakohane, kuna täiendava tähtaja andmine on lepingupoole õigus, mitte kohustus. VÕS § 118 p-s 1 viidatud asjaolusid ei esine antud juhul, kuna lepingu ülesütlemine toimus vahetult pärast 6. osamakse tasumata jätmist. Korteriomandi müügileping sõlmiti L. Võtjagonetsiga (Lipstok) pärast lepinguliste suhete lõpetamist V. Kaldussoviga. Seega ei ole eellepingu kehtivuse ajal korteriomandit edasi müüdud ning puudub alus OÜ Kiige Disain ja L. Võtjagonetsi (Lipstok) vahel sõlmitud tehingute kehtetuks tunnistamiseks.
6.L. Võtjagonets (Lipstok) hagi ei tunnistanud. V. Kaldussov ei ole kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kunagi olnud korteriomandi omanikuks, mistõttu temal puudub õiguslik alus esitada korteriomandiga seotud nõudeid. Korteriomandi valdus ei oma antud tsiviilasjas tähtsust. See, et korteriomandit valdas V. Kaldussov, ei muuda tühiseks asjaõigus- ega ka võlaõiguslikku lepingut. Kostja tugines müügilepingu sõlmimisel kinnistusraamatu kandele, mille kohaselt oli korteriomanikuks OÜ Kiige Disain ning kuna kinnistusraamatus puudusid omandamise hetkel vastuväited ja märkused, millest oleksid võinud tuleneda hagejate õigused korteriomandi suhtes, siis omandas kostja korteriomandi heauskselt. Kolmanda isiku seisukoht
7.Kolmas isik AS AmCredit Eesti hagi ei tunnistanud ning ühines kostjate vastuväidetega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Kohus jättis hagi rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et V. Kaldussov jättis oma laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Esimese makse teostamise tähtaeg oli 10.08.2004. Hageja ei teostanud lepingu alusel ühtegi makset. Eellepingu punktis 5.3 on pooled sisuliselt kokku leppinud tingimustes, mis annavad võimaluse leping ühepoolselt lõpetada. Tähtsust ei oma, millist terminoloogiat on selle tahte väljenduseks kasutatud. Kuna tegemist oli kestvuslepinguga, siis tuleks juhinduda VÕS § 195 sätetest ning lepingu lõpetamise tahteavaldust käsitleda ülesütlemisavaldusena. OÜ Kiige Disain poolt V. Kaldussovile 11.01.2005 edastatud avalduse kättesaamisega tuleb lugeda eellepingust tulenevate poolte õigussuhted lõppenuks. Avaldus vastab formaalsetele tingimustele ning samas on täidetud ka materiaalsed eeldused. VÕS § 196 lg 2 sätestab, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. OÜ Kiige Disain esitas 16.12.2004 hagejale lepingu täitmise nõude, milles hoiatas hagejat selles, et lepingu täitmata jätmise korral lõpetab kostja ühepoolselt temaga 11.03.2004 sõlmitud korteriomandi eellepingu. Kuna V. Kaldussov ei olnud oma lepingulisi kohustusi kuue kuu jooksul täitnud, siis oli kostjal mõistlik eeldada, et hageja ei asugi lepingut täitma. Lepingu ülesütlemise ajal oli V. Kaldussovi võlg OÜ Kiige Disain ees 540 000 krooni, mis eellepingu sätete kohaselt andis kostjale õiguse lepinguliste suhete lõpetamiseks.
9.Kohus pidas põhjendamatuks V. Kaldussovi väidet, et kostja ei toiminud heas usus, kui ta teadis asjaolust, et hageja otsis võimalust lepingu täitmiseks, kuid lõpetas ikkagi eellepingu ning võõrandas korteriomandi. See, et V. Kaldussov otsis võimalust laenulepingut täita, leidis tõndamist tunnistaja Marika T ütlusega. Tunnistaja ütluse kohaselt pöördus V. Kaldussov tema poole sooviga osutada abi laenu saamiseks. Tunnistaja ise laenu andmisega ei tegelenud, kuid pangad ja laenukontorid keeldusid hagejale laenu andma, millest tunnistaja teavitas laenulepingu pooli. See andis aga kostjale täiendavalt põhjuse eeldada, et laenulepingu täitmist kostja poolt ei toimu ka edaspidi. Antud asjas ei oma tähtsust asjaolu, et V. Kaldussov otsis võimalust võõrandada x korteriomand, sest korteriomanik oli sel ajal OÜ Kiige Disain.
10.OÜ Kiige Disain lõpetas 11.01.2005 ühepoolse tahteavaldusega 11.03.2004 sõlmitud eellepingu. Kuna pooled olid kokku leppinud, et eellepingu kehtivuse ajal ei tohi korteriomandit kolmandatele isikutele müüa, siis alates ajast, mil hageja sai kätte kostja poolt esitatud lepingust taganemise avalduse, vabanes OÜ Kiige Disain eellepingust tulenevate kohustuste edaspidisest täitmisest. Tammsaare tee 87-80 asuv korteriomand võõrandati L. Võtjagonetsile (Lipstok) 01.02.2005. Seega ei ole eellepingu kehtivuse ajal korteriomandit edasi müüdud ning puudub alus OÜ Kiige Disain ja L. Võtjagonetsi (Lipstok) vahel sõlmitud tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Korteriomandi müügilepingu sõlmimisel oli korteriomanikuna kantud kinnistusraamatusse OÜ Kiige Disain. Asjaolu, et müügilepingu sõlmimise ajal valdas korteriomandit V. Kaldussov, ei takistanud kostjatel sõlmida müügilepingut ega muuda seda lepingut ka kehtetuks.
11.Hagejate viide sellele, et L. Võtjagonets (Lipstok) oli tehingus variisikuks, ei ole millegagi tõendatud. Tunnistaja ütlusest nähtub, et L. Võtjagonets (Lipstok) oli tema tuttav ning ta pakkus korterit ka paljudele teistele isikutele.
12.Hagejad ei täpsustanud, millisel õiguslikul alusel on hüpoteegi seadmise leping tühine. Hüpoteegi seadmisel ei ole oluline, kas isik, kelle kasuks hüpoteek seati, vaatas eelnevalt kinnistu üle või mitte. 01.02.2005 lepingu punktist 7.8 nähtub, et kolmas isik andis L. Võtjagonetsile (Lipstok) laenu selleks, et viimane saaks osta vaidluse esemeks oleva korteriomandi ning hüpoteek tagab AS AmCredit Eesti nõudeid L. Võtjagonetsi (Lipstok) vastu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Hagejad palusid kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus. Hagejad leiavad, et kohus juhindus otsuse tegemisel eranditult kostjate seisukohtadest, jättes tähelepanuta hagejate esitatud dokumentaalsed tõendid. Kohus ei arvestanud, et kõikide pooltevaheliste tehingute peamiseks tingimuseks oli mitte korteriomandi müümine, vaid refinantseerimine vara kallinemise arvel. OÜ Kiige Disain viis kohtu eksitusse, väites, et hageja ei ole 11.03.2004 laenulepingu graafiku kohaselt makseid tasunud. Tegelikult oli poolte vahel kokkulepe kogu võlasumma kustutamise kohta refinantseerimise notariaalse lepingu sõlmimisel. Korteriomandi hindamisakt anti OÜ-le Kiige Disain üle enne hagejapoolse võlgnevuse tekkimist laenulepingu järgi. OÜ Kiige Disain kasutas kokkulepet rikkudes hageja dokumente korteriomandi kohta rikastumise eesmärgil. Hagejale kuulunud korteriomand võõrandati OÜ-le Marser, kes valmistas ette refinantseerimise tehingu, mille kohta on olemas tunnistaja M. T ütlused. Tehingu eesmärgiks oli korteriomandi hilisem edasimüümine. L. Võtjagonets (Lipstok), kes oli maakler ja viibis poolte kõikide läbirääkimiste juures, teadis ja pidi teadma, et tehing on pahauskne, millest tuleneb ka omandaja pahausksus. Kohus ei osutanud tähelepanu kolme 11.03.2004 sõlmitud lepingu vastuolulisusele.
14.Kohus ei võtnud arvesse tunnistaja M. T ütlusi. Kohus ei lahendanud hageja taotlust L. Võtjagonetsilt (Lipstok) seletuste võtmiseks vande all. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg-s 4 sätestatud nõuet teha tõendi vastuvõtmisest või kogumisest keeldumise kohta põhjendatud määrus.
15.Kohus on ebaõigesti kvalifitseerinud pooltevahelised õigussuhted. Hinnates 11.03.2004 lepinguid kogumis, tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli selgelt omavahel seotud lepingutega, kus V. Kaldussovi laenulepingu järgsete kohustuste täitmise tagamiseks andis OÜ Temopluss ajutiselt OÜ Kiige Disain omandisse korteri. Seega oli tegemist nn tagatisomandamisega, mis oli seotud nii laenu- kui eellepinguga. Seega kui OÜ Kiige Disain taganes eellepingust, peaks see VÕS § 189 lg 1 kohaselt restitutsiooni korras kaasa tooma ka korteri tagasinõudmise õiguse. Hagejate nõuded ongi sisuliselt sellele suunatud ning normi kohaldamise üle oleks pidanud otsustama maakohus.
16.Kohus on ebaõigesti kvalifitseerinud eellepingu kestvuslepinguks. Tegemist on tavalise ostu-müügilepinguga, kusjuures kuna pooled olid leppinud kokku kõikides olulistes asjaoludes, siis sisuliselt on tegemist korteriomandi võlaõigusliku ostumüügilepinguga. Asjaolu, et ostusumma tasumine toimub graafiku alusel ja pikema aja jooksul, ei anna alust kvalifitseerida õigussuhet kestvuslepinguks. Eelnevast tulenevalt ei ole õige ka lepingus kokku lepitud taganemise mehhanismi ümber kvalifitseerida ülesütlemiseks.
17.Kohus on ebaõigesti lugenud täidetuks taganemise eeldusena kokku lepitud tingimused. Kohtumenetluses ei selgunud, milline oli OÜ Kiige Disain poolne võlgnevuse arvestus, kui ta heitis hagejale ette kohustuse mittetäitmist. V. Kaldussov ja OÜ Kiige Disain leppisid laenulepingus ning eellepingus kokku asjaoludes, mille esinemisel võis viimane korteri endale jätta. Selleks pidi V. Kaldussovi kohustuste kogusumma või võlgnevus OÜ Kiige Disain ees ületama 540 000 krooni või ta oleks pidanud olema jätnud maksed tasumata 6 kuud. 16.12.2004 avalduses täiendava tähtaja andmiseks väitis OÜ Kiige Disain, et hageja võlg on 542 503 krooni. Mingeid arvestusi selle selgituseks ei toodud. Hageja arvestuse kohaselt ei olnud OÜ Kiige Disain poolt väidetud tingimus lepingust taganemiseks täiendava tähtaja andmise avalduse tegemise ajaks saabunud ning hageja koguvõlgnevus oli maksimaalselt 513 426 krooni. VÕS § 114 lg 1 ja § 116 lg 4 koosmõjus peab võlausaldaja lepingust taganemiseks rikkumise esinemise järgselt andma alguses täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Antud juhul toimus tegelik taganemine ilma täiendavat tähtaega andmata. Hageja arvestuse kohaselt ei olnud lepingust taganemiseks kokku lepitud alused saabunud ka ajaks, kui OÜ Kiige Disain koostas taganemisavalduse 11.01.2005. Selleks ajaks oli hageja koguvõlgnevus maksimaalselt 517 469 krooni. Hageja ei ole nõus ka sellega, nagu ei oleks ta OÜ-le Kiige Disain midagi tasunud. Tegelikult on ta tasunud 10 665 krooni, mille OÜ Kiige Disain on tasaarvestuse korras hagejale väljamaksmisele kuuluvast summast kinni pidanud. Korteriomandi müügileping sõlmiti kostjate vahel 01.02.2005 ilma, et nad oleks sellest hagejat teavitanud. See kinnitab kostjate pahausksust vaidluses 11.03.2004 sõlmitud tehingute üle. Kostja esitas kohtule väljamõeldud vastuväited ilma põhjendatud tõenditeta ning püüab viia kohut eksiteele alusetu rikastumise eesmärgil.
18.Kohus ei viita otsuses materiaal- ja protsessiõiguste konkreetsetele normidele ning tegi otsuse kostjate arvamuse alusel, minnes vastuollu seaduse loogikaga. Kohus rikkus TsMS § 199, § 164, § 392, kuna ei võtnud arvesse hageja esitatud tõendeid ja tunnistaja M.T ütlusi, jättis üle kuulamata L. Võtjagonetsi (Lipstok) ning ei selgitanud välja nõuet.
Vastused apellatsioonkaebusele
19.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta kohtuotsuse muutmata. Kolmas isik ei teatanud kohtule kirjalikult oma seisukohta apellatsioonkaebuse osas, ringkonnakohtu istungil toetas kolmas isik kostjate seisukohti. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
21.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: • 11.03.2004 notariaalse korteriomandi müügi- ning asjaõiguslepinguga müüs OÜ Temopluss korteriomandi asukohaga x, Tallinnas OÜ-le Kiige Disain (t/lk 24); • Samal päeval sõlmisid OÜ Kiige Disain müüjana ja Valeri Kaldussov ostjana sama korteriomandi notariaalse müügi eellepingu müügihinnaga 480 000 krooni (t/lk 21-23); • Samal päeval sõlmisid OÜ Kiige Disain laenuandjana ja V. Kaldussov laenusaajana laenulepingu 480 000 krooni laenamise kohta, mis oli korteriomandi müügi eellepingu lisaks (t/lk 14 – 20); • Valeri Kaldussov ei täitnud laenulepingust tulenevat maksekohustust, mistõttu määras OÜ Kiige Disain 16.12.2004 täiendava tähtaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kostja sai selle teate kätte 16.12.2004 (t/lk 73); • 11.01.2005 notariaalse avaldusega taganes OÜ Kiige Disain korteriomandi müügi eellepingust lepingu p 5.3, laenulepingu p 4.3 ja VÕS § 116 alusel põhjendusega, et V. Kaldussov ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust, ostja võlg müüja ees ületas 540 000 krooni ja ostja ei ole tasunud makseid kuus kuud (t/lk 74 – 75); • 01.02.2005 notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ning korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingutega müüs OÜ Kiige Disain korteriomandi Ludmilla Võtjagonetsile (Lipstok) ning Balti-Ameerika Kodufinantseeringud AS (praegu AS AmCredit Eesti) kasuks seati hüpoteek rahalise suurusega 852 000 krooni (t/lk 32 - 41).
22.Pooltel on vaidlus selle üle, kas OÜ Kiige Disain taganemine 11.03.2004 korteriomandi müügi eellepingust on kehtiv ning kas 01.02.2005 leping on tühine hea usu põhimõtte rikkumise tõttu ja kas selle lepingu sõlmimine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Nende küsimuste lahendamisest sõltub omakorda, kas L. Lipstok on korteriomandi omanik ja kinnistusraamatu kanded on õiged.
23.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et vaidlusalune korteriomandi müügi eelleping on kestvusleping, kuna selle osaks oli laenuleping, mis tuli selle lisaks oleva maksegraafiku järgi täita igakuuliste maksete tasumisega perioodil 10.08.2004-10.07.2014. VÕS § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus. Sellest tulenevalt oli õige ka maakohtu seisukoht, et OÜ Kiige Disain 11.01.2005 lepingu lõpetamise tahteavaldust tuleb käsitada lepingu erakorralise ülesütlemisena VÕS § 196 lg-te 1 ja 2 järgi, olenemata avalduses kasutatud
terminoloogiast. Üleütlemine vastab tsiviilseadustiku üldosa seadustiku (TsÜS) § 67 lg 1 järgsetele tehingu tunnustele, mistõttu kontrollis maakohus õigesti lepingu ülesütlemise formaalsete tingimuste ja materiaalsete eelduste täitmist. Maakohus leidis põhjendatult, et need on täidetud ja 11.03.2004 korteriomandi eelleping lõppes lepingu ülesütlemisega (VÕS § 186 p 6, § 196). Pärast 11.03.2004 eellepingu lõppemist vabanes OÜ Kiige Disain sellest tulenevate kohustuste edaspidisest täitmisest ja ta ei olnud enam seotud lepingu p-ga 5.1, mille järgi ta ei tohtinud lepingu kehtimise ajal korteriomandit kolmandale isikule võõrandada. L. Võtjagonetsiga (Lipstok) lepingu sõlmimisest ei pidanud OÜ Kiige Disain hagejaid teavitama. Maakohus ei tuvastanud 01.02.2005 OÜ Kiige Disain ja L. Võtjagonetsi (Lipstok) vahel sõlmitud lepingu tühisust vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86) ega hea usu põhimõtte (VÕS § 6) rikkumist. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda teha selles osas maakohtust erinevaid järeldusi.
24.Asja materjal ei kinnita apellatsioonkaebuse väidet, nagu oleks OÜ Kiige Disain viinud kohtu eksitusse, väites, et V. Kaldussov ei ole 11.03.2004 laenulepingu graafiku kohaselt makseid tasunud. Maakohtus puudus vaidlus selle üle, et V. Kaldussov jättis oma laenulepingust tulenevad kohustused täies ulatuses täitmata. Hagejad ei tuginenud maakohtus asjaoludele, et V. Kaldussov ei pidanudki laenu vastavalt lepingu lisaks olnud maksegraafikule tasuma ja tal oli OÜ-ga Kiige Disain võla tasumise viisi kohta teistsugune kokkulepe – kogu võlasumma kustutamine refinantseerimise notariaalse lepingu sõlmimisel ja nagu oleks OÜ Kiige Disain seda kokkulepet rikkunud. Samuti ei tuginenud hagejad asjaolule, nagu oleks V. Kaldussov tasunud tasaarvestuse kaudu 10 665 krooni, nagu on apellatsioonkaebuses väidetud. Seetõttu ei saanud maakohus neile väidetele hinnangut anda ja ringkonnakohus jätab eelnimetatud, so esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud, nende hilinemisega esitamist põhjendamata asjaolud TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Tunnistaja M. T ütlustega leidis tõendamist üksnes asjaolu, et V. Kaldussov otsis võimalust laenulepingu täitmiseks ja soovis selleks raha laenata, kuid see ei õnnestunud.
25.Olenemata asjaolust, et 11.03.2004 lepingud on omavahel seotud, on ekslik hagejate seisukoht, nagu oleks kohus pidanud omal algatusel lahendama VÕS § 189 lg 1 järgi korteri tagastamise küsimuse. Hagejad maakohtus seda küsimust ei tõstatanud ning lepingu alusel üleantu väljaandmise ja hüvitamise nõuet ei esitanud, mistõttu kohus ei saanud ega pidanud seda lahendama. TsMS § 5 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
26.Maakohus ei tuvastanud OÜ-lt Kiige Disain korteriomandi ostnud L. Võtjagonetsi (Lipstok) pahausksust. Apellatsioonkaebuses kordavad hagejad esimese astme kohtule esitatud sellekohaseid väiteid, millele maakohus on juba vastanud. Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda teha ka selles osas maakohtust erinevat järeldust.
27.Maakohus tuvastas nii selle, et V. Kaldussovi võlg OÜ Kiige Disain ees oli 540 000 krooni kui ka selle, et ta oli jätnud tasumata maksed kuue kuu jooksul, mis olid lepingu p 5.3 järgi aluseks lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele. OÜ Kiige Disain esitas kohtule võla arvestuse, millest nähtub, et see oli juba 11.12.2004 seisuga 540 000, 58 krooni. Millisest võla arvestusest lähtuvalt leidsid hagejad apellatsioonkaebuses, et koguvõlgnevus oli lepingu ülesütlemise ajal maksimaalselt
517 469 krooni, kaebusest ei nähtu ja ringkonnakohtu istungil ei olnud võimalik seda välja selgitada.
28.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks OÜ Kiige Disain andnud V. Kaldussovile täiendavat tähtaega rahalise kohustuse täitmiseks. See väide on vastuolus t/lk 73 asuva teatega, mille kättesaamist 16.12.2004 kinnitab selle pöördel olev V. Kaldussovi allkiri.
29.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus jätnud otsuse tegemisel arvestamata tunnistaja M. T ütlused. Maakohus on neid otsuse tegemisel arvestanud ja rajanud neile oma järeldused. Ka ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus lahendanud hagejate taotlust L. Võtjagonetsilt (Lipstok) seletuste võtmiseks vande all. Sellise taotluse esitamist asja materjalist ei nähtu. Hagejad taotlesid maakohtus L. Võtjagonetsi (Lipstok) ülekuulamist tunnistajana (t/lk 170). Maakohus jättis selle taotluse kohtumäärusega rahuldamata (t/lk 190).
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 järgi jätab ringkonnakohus hagejate apellatsioonimenetluse kulud nende enda kanda. Kostjad menetluskulude hüvitamiseks taotlusi ei esitanud.
U. Loonurm
U. Reinola
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.