lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-18490/23

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-18490/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1739
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2007 Tartu

Tsiviilasja number

2-06-18490

Tsiviilasi

K.G. i hagi S.D. i vastu tagatisraha tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. septembri 2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.D. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): S.D.

esindajad

Vastustaja (hageja): K.G.

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu 5. septembri 2007 otsus muutmata.

Tartu

Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.K.G. esitas maakohtule hagi S.D. i vastu tagatisraha tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt lõppes hagejal kostjaga üürileping 31.08.2005. Kuna kolme kuu möödudes polnud talle tagatisraha tagasi makstud ega tema vastu nõuet edastatud, siis saatis ta kostjale tähitud kirja sooviga tagatisraha tagasi saada. Hageja väitel ei vastuta tema kostja korteri seinale tekkinud kulumise (kahjustuste) eest; kahjustused on seotud puudustega varem teostatud remonditöödes. Tema nõude suuruseks on 1804.90 krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.S.D. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja ja hageja vahel sõlmitud 05.08.2004 eluruumi üürileping tähtajaga 31.08.2005. Hageja on üürilepingu sõlmimisel tasunud garantiiraha (tagatisraha) 4800 krooni. Hiljem tasus hageja täiendava garantiiraha 600 krooni. Hageja lahkus üüritud pinnalt elamast 31.08.2005, andes korteri võtmed kostjale üle. Ühiselt korteri seisukorda üle ei vaadatud. Pärast korteri ülevaatust selgus, et tugevalt on kahjustunud vannituba, kus seintelt on maha tulnud värv ja kohati tugevalt veest ja niiskusest kahjustatud seinad. Kostja teatas hagejale kahjustustest, samuti sellest, et garantiiraha jääb remondikulude katteks. Lepingu p 4.1.4 kohaselt on üürnikul kohustus tema poolt eluruumi seisukorra halvendamisega seostuva sanitaarremondi kulud katta. Kostja laskis teha vannitoa ja köögi remondi, kus materjalide, transpordi ja töökulud kokku moodustasid vastavalt teostatud töö kohta 2570 krooni. Garantiiraha jäi järele summas 2830 krooni. Kuna hageja nõudis garantiiraha tagastamist, siis kostja kandis 31.08.2006 hagejale 3203.80 krooni, millele lisandub ülekande tasu 2.50 krooni. Seega on kostja hagejale rohkem tagasi maksnud 373.80 krooni. Samuti on kostja tasunud 2005. a kommunaalmaksed ja hooldustasud summas 441.60 krooni. Kokku on kostja hagejale tagastanud 815.40 krooni rohkem. Lepingu kehtivuse ajal täiendavalt tasumiseks kokkulepitud tagatisraha 600 krooni osas ei ole kostja teadlik, et hageja poolt on 600 krooni tasutud ja hageja peab 600 krooni tasumist tõendama. Kostja väitel oli hageja juba eluruumi kasutamise ajal teadlik vannitoas tekkinud kahjustustest. Hageja ei ole teatanud kostjale puuduse esinemisest ega nõudnud kostjalt puuduse kõrvaldamist ning ei ole ka ise puudust, millest tekkis kahjustus üüritud asjale, kõrvaldanud. Hagejale oli teada, et tema poolt on tasumata jäänud augustikuu 2005. a kommunaalteenuste kulud, mille kohta korteriühistu esitab arve järgmisel kuul. Antud kuluarve saamisel oli kostjal õigus tagatisraha arvel katta ka nimetatud hageja kulu ning hagejal tagatisraha tagasinõude õigus antud osas puudub.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 5. septembri 2007 otsusega hagi ja mõistis S.D. ilt välja 1754.60 krooni K.G. i kasuks. Otsuse kohaselt ei leidnud kohtus tõendamist asjaolu, et üürnik oleks üüritud asja kasutanud mittesihtotstarbeliselt, mille tagajärjel tekkis vannitoa kahjustus. Vastavalt lepingu punktile 4.1.4 ei leidnud kohtus tõendamist, et üürnik oleks korteri seisukorda halvendanud. Kostja on oma vastuses kohtule tunnistanud, et üürilepingu lõppemisel ühiselt korteri seisukorda üle ei vaadatud ning et kostja avastas kahjustuse alles hiljem. Samuti on hageja kohtus kinnitanud, et ta avastas

kahjustuse alles siis, kui ta hakkas eluruumist välja kolima. Seega ei ole kohtus leidnud tõendamist asjaolu, et hageja oleks teadnud kahjustusest varem, jättes sellest teavitamata kostjat ja rikkudes sellega üürilepingu p 4.1.5. Kostja poolt on esitatud kohtule ehitusmaterjalide kviitung, mille kohaselt kulus kostjal eluruumi remondi teostamiseks 2570 krooni. Kostja poolt esitatud tõend tõendab, et kostja on eelpoolnimetatud eluruumis teinud remonti, kuid ei tõenda asjaolu, et remonditegemise tingis hageja poolt eluruumi seisukorra halvendamine. Seega tuleb vannitoas tekkinud kahjustus lugeda eluruumi harilikuks kulumiseks. Üürilepingu p 4.1.4 kohaselt üürnik kohustub eluruumi vabastamisel andma üürileandjale üle täies korras eluruumi, arvestades normaalset kulumist. Juhul kui üürnik on korteri seisukorda halvendanud ja selle tulemusena tuleb teha korteris sanitaarremont, kohustub üürnik seda tegema, tasudes kõik sellega kaasnevad kulutused. Üürilepingu p 4.1.5 kohaselt üürnik kohustub rikete avastamisel eluruumis või üldkasutatavates ruumides rakendama viivitamatult abinõusid nende kõrvaldamiseks ja teatama koheselt üürileandjale või üürileandja esindajale kõikidest avariidest. VÕS § 276 lg 1, 2 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 ja 2 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 308 lg 1, 3 sätestavad, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Vastavalt VÕS § 308 lg-le 1, 3 ei ole üürileandja (kostja) kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist oma nõuet üürniku (hageja) vastu esitanud. Kostja on esitanud nõude ehk vastuväite alles pärast hageja poolt hagi esitamist, s.o 08.12.2006. Seega hiljem kui kaks kuud. Seega on hagejal õigus nõuda tema poolt tasutud tagatisraha tagastamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja poolt tasuti vastavalt üürilepingu p-le 2.2 tagatisraha 4800 krooni. Kostja on hagejale tagastanud 31.08.2006 tagatisraha 3203.80 krooni. Kostja ei vaidle vastu ka lisakokkuleppes sõlmitud 600 kroonise tagatisraha saamisele, kuid on seisukohal, et kuna 600 krooni tagatisraha on maksnud hageja eest teine isik, siis ei ole hagejal seda õigus tagasi nõuda. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 28.02.2004 on kostjale tehtud ülekanne summas 1800 krooni, 12.03.2004 summas 670 krooni ja 26.03.2004 summas 1600 krooni. Hageja sõnul on need ülekanded tehtud tema elukaaslase Randu Villiku poolt. Need sisaldasid nii üüri kui ka tagatisraha 600 krooni. R. Villik maksis vastavalt nendevahelisele kokkuleppele eluruumi üüri. VÕS § 76 lg 1, 3 ja 4 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmise vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et juba enne üürilepingu sõlmimist, s.o alates 10.10.2003 on R. Villik maksnud eluruumi Purde 39-102, üüri ja kommunaalkulusid enda arvelt. Hageja on selgitanud, et neil on elukaaslasega kokkulepe, et eluruumi puutuvad kulud kannab hageja elukaaslane. Seega arvestades antud asjaolu, leidis kohus, et antud juhul on põhjendatud hagejale 600 krooni tagatisraha kostjalt välja mõista. Hageja on nõustunud, et kostja on tagatisraha summast maha arvestanud augustikuu 2005. a kommunaalmaksed. Hageja on oma nõude summast 5400 kroonist maha arvanud kostja poolt tagastatud tagatisraha summas 3203.80 krooni ja kostja poolt tasutud augustikuu 2005. a kommunaalmaksed summas 441.60 krooni ja palub kostjalt välja mõista 1804.90 krooni. Kostja arvestuse kohaselt on kostja tasutud tagatisraha summast 5400 kroonist maha arvanud hagejale tagastatud 3203.80 krooni ja augustikuu kommunaalmaksed 441.60 krooni ning nõude summaks peaks kostja arvates olema 1754.60 krooni. Kohus järeldas, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1754.60 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.S.D. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 5. septembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt teadis K.G. korterisse sisse kolides, et korter on värskelt remonditud ning peab jääma sellisesse seisu, nagu see oli sissekolimise ajal. Vastasel juhul võetakse remondiraha tagatisrahast. Enne lepingu lõpetamist öeldi K.G. ile, et ta peab seintele tekitatud kahjustused parandama. Esialgu oli ta sellega nõus, mida kinnitab ka tunnistaja Svetlana Zaitseva. Ehitustöid teostanud ehitusmeister võib anda ütlusi selle kohta, kas kahju on loomulik või tekitatud.
5.K.G. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud leidnud käsitlemist juba esimese astme kohtus. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et kostja vaidlustaks esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendi või asjaolu olulise rikkumise. Kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja oleks korteri seisukorda halvendanud või jätnud sellest üürileandja teavitamata, mistõttu tunnistajate (remonditööline, tõlk S. Zaitseva) ütlustel ei oleks antud juhul mingit tähtsust. Pealegi ei viibinud nimetatud isikud korteri üleandmise juures ning hilisem korteri hindamine ei võimaldaks piisavalt täpset ettekujutust üürniku vastutusest korteri seisukorra osas. Kostja ei ole põhjendanud, miks peaks tunnistajatelt ütlusi võtma pärast maakohtu otsust ning miks ta ei kutsunud neid tunnistajaid tunnistusi andma esimese astme kohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
5.septembri 2007 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki kostja vastuväiteid, hinnanud õigesti esitatud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust ning põhjendatult leidnud, et hageja nõue kuulub rahuldamisele 1754.60 krooni ulatuses. VÕS § 308 lg 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Nimetatud sättest tulenevalt tekib üürnikul tagatisraha tagasinõude õigus kahe kuu möödumisel peale üürilepingu lõppemist eeldusel, et üürileandjal ei ole kahe kuu jooksul teatanud oma nõuetest üürniku vastu. Kahekuuline tähtaeg on jäetud selleks, et üürileandja saaks veenduda, kas üürnik on oma kohustused täitnud ning kasutanud asja vastavalt sihtotstarbele. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pooltevaheline üürileping lõppes 31.08.2005 ning üürileandja teatas üürnikule omapoolsest nõudest pärast üürniku poolt 24.07.2006 hagi esitamist. Kuivõrd üürileandja üürniku vastu kahe kuu jooksul nõuet ei esitanud, siis võib eeldada, et üürnik täitis oma üürilepingust tulenevad kohustused. Maakohus on põhjendatult leidnud, et üürileandja esitatud kviitung (t.l 43) ei tõenda kulutusi Purde 39-102 korterile, samuti seda, et nimetatud üürileandja poolsed kulutused oleksid põhjuslikus seoses üürniku üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumisega. Samuti ei ole üürileandja tõendanud, et üürileandja oleks rikkunud üürilepingu punkti 4.1.4 nõudeid, s.t halvendanud korteri seisukorda või tagastanud üürileandjale korteri seisundis, mis ei vastanud selle lepingujärgsele kasutamisele. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi taotluse võimalike täiendavate tõendite (tunnistajate ülekuulamine) esitamise kohta, kuivõrd nimetatud taotlust ei ole maakohus esitatud ning apellant ei ole põhistanud, miks ei saanud tunnistajaid maakohtus üle kuulata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja