Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagejal lõppes kostjaga üürileping 31.08.2005.a. Kuna kolme kuu möödudes polnud talle tagatisraha tagasi makstud ega tema vastu nõuet edastatud, siis saatis ta kostjale tähitud kirja sooviga tagatisraha tagasi saada. Tähitud kiri saadeti talle tagasi kuna kostjale ei õnnestunud kirja kätte toimetada. Peale hagi esitamist kandis kostja osa tagatisrahast tema pangaarvele. Hageja on seisukohal, et tema ei vastuta kulumise (kahjustuste) eest, mis tekkis kostja üürikorteri seinale. Kahjustus tekkis eelnevalt mitte korralikult teostatud remonditöö tõttu. Tegemist oli asja hariliku kulumisega, kuna otsest tahtlikku kahjutekitamist ei toimunud ja asja kasutati lepingu kohaselt. Kostja ei ole talle nõuet pärast üürilepingu lõpetamist esitanud, kostja esitas nõude alles siis kui tema oma õiguste kaitseks kohtusse pöördus. Kuna seaduse järgi ei pea ta võtma vastutust korteri seisukorra halvenemise eest selle lepingujärgsel kasutamisel ning kostja ei teavitanud oma nõudest tema vastu õigeaegselt, siis peab kostja talle tagatisraha tagastama täies ulatuses, mis on järelejäänud summas 2196.20 krooni. Hageja ei ole nõus kostja poolt esitatud septembrikuu arvega, kuna elas augustis 2005.a viimast kuud aadressil X, Tartu.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kohtule esitatud kostja vastusest (tl 41-42) nähtub, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud 05.08.2004.a eluruumi üürileping tähtajaga 31.08.2005.a. Hageja on tasunud garantiiraha (tagatisraha) üürilepingu sõlmimisel 4800 krooni. Hiljem tasus hageja täiendava garantiiraha 600 krooni. Hageja lahkus üüritud pinnalt elamast 31.08.2005.a andes korteri võtmed kostjale üle. Ühiselt korteri seisukorda üle ei vaadatud. Peale korteri ülevaatust, selgus, et tugevalt on kahjustunud vannituba, kus seintelt on maha tulnud värv ja kohati tugevalt veest ja niiskusest kahjustatud seinad. Kostja teatas kahjustustest hagejale, samuti teatas kostja hagejale, et garantiiraha jääb remondikulude katteks. Lepingu p 4.1.4 kohaselt on üürnikul kohustus tema poolt eluruumi seisukorra halvendamisega seostuva sanitaarremondi kulud katta. Kostja laskis teha vannitoa ja köögi remondi, kus materjalide, transpordi ja töökulud kokku moodustasid vastavalt teostatud töö kohta 2570 krooni. Garantiiraha jäi järele summas 2830 krooni. Kuna hageja nõudis garantiiraha tagastamist, siis kostja kandis 31.08.2006.a hagejale 3203,80 krooni, millele lisandub ülekande tasu 2.50 krooni. Seega on kostja hagejale rohkem tagasi maksnud 373.80 krooni. Samuti on kostja tasunud 2005.a kommunaalmaksed ja hooldustasud summas 441.60 krooni. Kokku on kostja hagejale tagastanud 815.40 krooni rohkem. Lepingu kehtivuse ajal täiendavalt tasumiseks kokkulepitud tagatisraha 600 krooni osas ei ole kostja teadlik, et hageja poolt on 600 krooni tasutud ja hageja peab 600 krooni tasumist tõendama. Kostja on seisukohal, et hageja oli teadlik juba eluruumi kasutamise ajal vannitoas tekkinud kahjustustest. Hageja ei ole teatanud kostjale puuduse esinemisest ega nõudnud kostjalt puuduse kõrvaldamist ning ei ole ka ise puudust, millest tekkis kahjustus üüritud asjale, kõrvaldanud. Seega on hageja jätnud kasutamata seadusest tulenevad üürniku õigused ja kohustused, millest on tekkinud kahju kostjale korteri, vannitoa ja köögi seina kahjustumisest. Kostja on seisukohal, et kuna hageja tasus tagatisraha, mis tasutakse üürisuhtes VÕS § 308 lg 1 kohaselt lepingust tulenevate nõuete tagamiseks ning hageja jättis eluruumi üürilepingu punkti 4.1.4 alusel talle teadaoleva sanitaarremondi teostamise ja sellega kaasnevate kulutuste kohustuse täitmata, siis tuleb lugeda kostja käitumist tagatisraha tagasimaksmata jätmisega tahteavalduseks, mille kohaselt üürisuhtes tagatisraha arvel on kostja katnud hageja kohustuse kostja ees. Hagejale oli teada, et tema poolt on tasumata jäänud augustikuu 2005.a kommunaalteenuste kulud, mille kohta korteriühistu esitab arve järgmisel kuul. Antud kuluarve saamisel oli kostjal õigus tagatisraha arvel katta ka nimetatud hageja kulu ning hagejal tagatisraha tagasinõude õigus antud osas puudub.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS (tl 66-69)

Hageja tasus tagatisraha 4800 krooni üürilepingu sõlmimisel ja 600 krooni tasus hageja ülekandega. Kostja esindaja on teinud tema seisukohtade põhjal ennatlikke järeldusi. Puudustest ei olnud ta teadlik, enne kui ta hakkas välja kolima ja ta teavitas sellest ka üürileandjat. Puudus ei olnud nii suur, et seda oleks olnud võimalik kohe märgata. Korteri seisukorda tema halvendanud ei ole. Üürileandja ei ole talle oma nõudest kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud, järelikult on üürnikul õigus nõuda tagatisraha tagasi. Üürilepingu lõpetamisel oli ta teadlik, et peab tasuma augustikuu 2005.a kommunaalteenuste arve, seega peab hageja kommunaalteenuste summa mahaarvamist tagatisrahast õigustatuks. Kostja pole tõendanud, et teostatud remonditööd olid hädavajalikud. Hageja palub kostjalt tagasi maksta veel tasumata tagatisraha summas 1804.90 krooni.

KOHTUISTUNG

Hageja, K.G., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema nõue kostja vastu on 1804.90 krooni. Summast 5400 krooni on ta maha arvanud kostja poolt tagastatud tagatisraha summas 3203.80 krooni ja augustikuu 2005.a kommunaalmaksed summas 441.60 krooni. Seaduse järgi üürileandja teostab need tööd, mis on tekkinud korteri loomulikust halvenemisest. Veelaigu avastas ta korteris vahetult enne väljakolimist ja ta teavitas sellest ka üürileandjat. Ta ei tea kuna see veelaik sinna seinale oli tekkinud. Tema kasutas eluruumi lepingujärgselt ja tahtlikult ta midagi rikkunud ei ole. Üürnik ei vastuta asja kulumise, kahju või muu eest, mis kaasnevad asja kasutamisega. Kostja peab tõendama, et kulutused talle tekkisid üürniku süül. Samuti ei ole üürileandja tõendanud, et ta kahe kuu jooksul peale üürilepingu lõpetamisest teatas remondirahade tagasinõudmisest. Kuna kostja ei teavitanud hagejat oma nõudest kahe kuu jooksul, siis on tagatisraha tagastamise nõue üürnikul olemas. 600 krooni kandis tagatisrahana üle tema elukaaslane, samuti tasus tema elukaaslane ka kõik üüriga seonduvad maksed. Vastavalt arvele ei ole augustikuu kommunaalmaksed mitte 441.60 krooni, vaid 391.30 krooni. Samuti ei ole kostja tõendanud, et teostatud remonditööd olid hädatarvilikud, et tehtud kulutused katsid vaid neid puudusi, mis üürilepingu kehtivuse ajal kehtisid. Kostja esindaja, Armand Mark’i, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et vastavalt üürilepingus sätestatule peab üürnik ise tegema sanitaarremondi, kui üürnik korteri seisukorda halvendab. Kostja on seisukohal, et tegemist on lepingust tuleneva nõudega, mis on pooltele teada ning kostjal oli õigus tagatisraha arvel antud üürniku kohustus katta. Kuivõrd tagatisraha 600 krooni on maksnud kostjale Randu Villik, siis ei ole hagejal õigus seda tagasi nõuda, kuna see summa ei ole tasutud hageja poolt. Kostja võtab omaks, et ta sai tagatisraha 4800 krooni üürilepingu sõlmimisel ja on makstud ka 600 krooni, kuid mitte hageja poolt. Samuti ei ole kostja nõus hageja poolt näidatud arvestusega. Tasutud tagatisraha summast 5400 krooni on kostja maha arvanud hagejale tagastatud 3203.80 krooni ja augustikuu kommunaalmaksed 441.60 krooni ning nõude summaks peaks olema 1754.60 krooni. Köögi seinal olev kahjustus sai alguse vannitoast ja tuli likvideerida, sein tuli puhastada, kuivatada, krohvida, korduvalt pahteldada, tuli osta tööriistad, seega remonttööde arve summas 2500 krooni ei ole põhjendamatult suur. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.4 ei ole seadusega vastuolus, hageja kasutas eluruumi ja korteri seisund halvenes ning vajalik oli teha remont, mida kostja on ka tõendanud. Kostja, S.D. ’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kui hageja nägi, et on tekkinud kahjustus, siis need tuleb arvestada maha tagatisraha arvelt. Hageja lubas talle, et kui mingi kahjustus korteris tekib, siis ta remondib selle. Hageja sai siis kõigest aru, aga nüüd ei taha seda tunnistada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Poolte vahel sõlmiti eluruumi üürileping 05.08.2004.a (tl 5-7), mille kohaselt üürileandja, S.D. , annab üürniku, K.G., kasutusse X, asuva eluruumi üheks aastaks kuni 31.08.2005.a. Üürilepingu p. 2.2 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale garantiiraha summas 4800 krooni, milline summa tagastatakse üürnikule üürilepingu lõppedes juhul kui üürnik on täitnud endale punktis 2.1 ja 4.1.2 võetud kohustusi ja üürileandjal ei ole pretensioone eluruumi seisukorra kohta. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja peaks hagejale üürilepingu sõlmimisel hageja poolt makstud tagatisraha tagastama või mitte. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole täitnud üürilepingu punkti 4.1.4, siis ei kuulu tagatisraha hagejale tagastamisele. Üürilepingu 4.1.4 kohaselt üürnik kohustub eluruumi vabastamisel andma üürileandjale üle täies korras eluruumi, arvestades normaalset kulumist. Juhul kui üürnik on korteri seisukorda halvendanud ja selle tulemusena tuleb teha korteris sanitaarremont, kohustub üürnik seda tegema, tasudes kõik sellega kaasnevad kulutused. Üürilepingu 4.1.5 kohaselt üürnik kohustub rikete avastamisel eluruumis või üldkasutatavates ruumides rakendama viivitamatult abinõusid nende kõrvaldamiseks ja teatama koheselt üürileandjale või üürileandja esindajale kõikidest avariidest. VÕS § 276 lg 1,2 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 ja 2 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kostja poolt antud seletusest nähtub, et peale korteri vabastamist hageja poolt avastas kostja, et tugevalt on kahjustunud vannituba, kus seintelt oli maha tulnud värv ja kohati oli tugevalt veest ja niiskusest kahjustatud seinad. Ta teavitas sellest ka hagejat. Hageja arvates tekkis vannitoa kahjustus halvasti paigaldatud plaatidest, mis olid seinale pandud enne üürilepingu sõlmimist, veelaiku märkas ta seinal alles siis, kui ta oli eluruumist asjad välja viinud. Hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et üürnik oleks üüritud asja kasutanud mittesihtotstarbeliselt, mille tagajärjel tekkis vannitoa kahjustus. Vastavalt lepingupunktile 4.1.4 ei leidnud kohtus tõendamist, et üürnik oleks korteri seisukorda halvendanud. Kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Kostja on oma vastuses kohtule tunnistanud, et üürilepingu lõppemisel ühiselt korteri seisukorda üle ei vaadatud ning et kostja avastas kahjustuse alles hiljem. Samuti on hageja kohtus kinnitanud, et ta avastas kahjustuse alles siis, kui ta hakkas eluruumist välja kolima. Seega ei ole kohtus leidnud tõendamist asjaolu, et hageja oleks teadnud kahjustusest varem jättes sellest teavitamata kostjat ja seega rikkus üürilepingu punkti 4.1.5. Kostja poolt on esitatud kohtule ehitusmaterjalide kviitung (tl 43), mille kohaselt kulus kostjal eluruumi remondi teostamiseks 2570 krooni. Kostja poolt esitatud tõend tõendab asjaolu, et kostja on eelpoolnimetatud eluruumis teinud remonti, kuid ei tõenda asjaolu, et remonditegemise tingis hageja poolt eluruumi seisukorra halvendamine. Seega tuleb vannitoas tekkinud kahjustus lugeda eluruumi harilikuks kulumiseks. Võlaõigusseaduse § 308 lg 1, 3 sätestavad, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri

ulatuses. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Vastavalt VÕS §-le 308 lg 1,3 ei ole üürileandja (kostja) kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist oma nõuet üürniku (hageja) vastu esitanud. Kostja on esitanud nõude e. vastuväite alles pärast hageja poolt hagi esitamist, s.o. 08.12.2006.a. (tl 27). Seega hiljem kui kaks kuud. Seega on hagejal õigus nõuda tema poolt tasutud tagatisraha tagastamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja poolt tasuti vastavalt üürilepingu p-le 2.2 tagatisraha 4800 krooni. Kostja on hagejale tagastanud 31.08.2006.a tagatisraha 3203,80 krooni. (tl 31). Kostja ei vaidle vastu ka lisakokkuleppes (tl 8) sõlmitud 600 kroonise tagatisraha saamisele, kuid on seisukohal, et kuna 600 krooni tagatisraha on maksnud hageja eest teine isik, siis ei ole hagejal seda õigus tagasi nõuda. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 28.02.2004 on kostjale tehtud ülekanne summas 1800 krooni, 12.03.2004 summas 670,00 krooni ja 26.03.2004 summas 1600 krooni. Hageja sõnul on need ülekanded tehtud tema elukaaslase Randu Villiku poolt. Need sisaldasid nii üüri kui ka tagatisraha 600 krooni. Randu Villik maksis vastavalt nendevahelisele kokkuleppele eluruumi üüri. VÕS § 76 lg 1, 3 ja 4 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmise vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et juba enne üürilepingu sõlmimist, s.o. alates 10.10.2003 on Randu Villik maksnud eluruumi X, üüri ja kommunaalkulusid enda arvelt. Hageja on selgitanud, et neil on elukaaslasega kokkulepe, et eluruumi puutuvad kulud kannab hageja elukaaslane. Seega arvestades antud asjaolu, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud hagejale 600 krooni tagatisraha kostjalt välja mõista. Hageja on nõustunud, et kostja on tagatisraha summast maha arvestanud augustikuu 2005.a kommunaalmaksed. Hageja on oma nõude summast 5400 kroonist maha arvanud kostja poolt tagastatud tagatisraha summas 3203.80 krooni ja kostja poolt tasutud augustikuu 2005.a kommunaalmaksed summas 441.60 krooni (tl 44) ja palub kostjalt välja mõista 1804,90 krooni. Kostja arvestuse kohaselt on kostja tasutud tagatisraha summast 5400 kroonist maha arvanud hagejale tagastatud 3203.80 krooni ja augustikuu kommunaalmaksed 441.60 krooni ning nõude summaks peaks kostja arvates olema 1754.60 krooni. Kohus kontrollinud poolte poolt tehtud arvestusi on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1754.60 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas K.G. poolt kantud menetluskulud täies ulatuses S.D. . Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.