Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib kostja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hageja esindaja võib 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest taotleda Harju Maakohtult asja menetluse täielikku või osalist taastamist, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.

MENETLUSE KÄIK

17.05.2007.a esitas xxx kohtule hagi Korteriühistu xxx vastu 7774,65 krooni saamiseks. Kohtumenetluse käigus selgus, et hageja on surnud 26.12.2006.a. 24.01.2007.a kohtule hageja esindaja poolt esitatud kirjas avaldas hageja poeg kui seadusjärgne pärija soovi osaleda antud kohtumenetluses oma ema asemel. 16.03.2007.a saabus kohtusse taotlus, milles xxx palub peatada asjas menetlus seoses hageja surmaga. Taotlusest nähtuvalt oli xxx hageja poeg ning kavatses oma ema pärandi vastu võtta ja peale seda astuda hagejana kohtumenetlusse. Kohus saatis 29.06.2007.a hageja esindajale ja xxx kirja. Nimetatud kirjas palus kohus hageja esindajal esitada kirjalikult oma seisukoht, kas ta on nõus jätkama menetlust käeolevas asjas või soovib menetluse peatamist. xxx palus kohus teatada, kas ta on pärandi vastu võtnud. Kohus palus kirja adressaatidel vastata sellele 30 päeva jooksul alates kirja kättetoimetamisest. Hageja esindaja sai kõnesoleva kirja kätte isiklikult 05.07.2007.a, kuid ei ole oma seisukohta kohtule esitanud. xxx ei ole nimetatut kirja kätte saanud, kuna tema antud aadressile saadetud kiri tagastati kohtule postiasutuse poolt kahel korral hoiutähtaja möödumisel. 21.11.2007.a toimunud kohtu eelistungile hageja esindaja ei ilmunud, ei taotlenud kohtult kõnealuse istungi edasilükkamist ega teatanud istungilt puudumise põhjustest. Kutse istungile toimetati hageja esindajale kätte isiklikult 07.11.2007.a. Kutses oli hageja esindajat teavitatud kohustusest teatada kohtule õigeaegselt istungile ilmumise võimalikest takistustest ning hoiatatud istungile ilmumata jätmise võimalike õiguslike tagajärgede osas. Kostja esindaja taotles 21.11.2007.a kohtu eelistungil hagi läbivaatamata jätmist ja hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Kostja esindaja esitas kohtule tõlketeenuse arve nr 111/006 summas 90 krooni ja juriidilise teenuse osutamise arve nr 30/05-03 summas 500 krooni. Kohus rahuldas kostja esindaja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning teatas, et teeb vastavasisulise kirjaliku määruse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 03.12.2007.a ning edastab vastava määruse menetlusosalistele posti teel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et kostja esindaja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p-le 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata kohale ilmunud kostja taotlusel, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud piiranguid. TsMS § 353 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu

2-05-1899 isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei peatu menetlus aga juhul, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel. Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat käesolevas menetluses lepinguline esindaja V.Timofejeva, kelle volitused on volikirjast nähtuvalt kehtivad kuni 31.10.2008.a. Seega käesoleval juhul menetlus seoses hageja surmaga seaduse alusel ei peatunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lg 3 kohaselt ei lõpe volitus esindatava surmaga, kui ei lõpe esindamise aluseks olev käsundusleping. Võlaõigusseaduse § 632 lg-st 1 tulenevalt eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe käsundiandja surmaga. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse. TsMS § 466 lg 1 kohaselt määrused, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse, tehakse avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras. Kooskõlas 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS ei reguleerinud õigusabikulude väljamõistmist hagi läbivaatamata jätmise korral. Kohus asub seisukohale, et kostja menetluskulude väljamõistmise taotlust käesoleval juhul rahuldada ei saa, kuna hageja on surnud 26.12.2006.a ning hageja üldõigusjärglane (või järglased) ei ole menetlusse astunud. Poolte menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.