2-06-2443 J.S hagi I.S vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja au teotava tegevuse lõpetamiseks Harju Maakohtu 20.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.S ja I.S apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja J. S, esindaja adv. Leon Glikman Kostja I.S, esindaja adv. Siim Roode
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.04.2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Esimese astme kohtu hageja menetluskuludest kannab 50 % kostja. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.J. S esitas 03.02.2006 hagi I.S vastu, milles o palus tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmed ning ebakohaseid väärtushinnanguid: 1) 17.09.2005 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avalikus pöördumises nimetusega: “Ülevaade: Riigikogu liikme J. S’i (Keskerakond) “ ja selle juurde kuuluvas tekstis: • J .S kõrvale tulumaksu tasumisest 2,6 milj. krooni;
J .S esitas majandusliku huvide 2004.a deklaratsioonis ebatäiuslikke andmeid; J .S tekitas iseendaga sõlmitud tehingutega TÜ-le Mle kahjumi 2,8 miljoni krooni suuruses summas; J .S omas varjatud osalust OOO Печорытранс (P) ja oli nimetatud äriühingu juhatuse esimees; J .S eraldas OOO-le P üle 6,5 milj krooni TÜ M vahendite arvelt; J .S tegutses omavoliliselt ja seadusevastaselt TÜ M vara omastamise eesmärgil; J .S andis raamatupidajale korraldusi takistada TÜ M raamatupidamise korrastamist; J .S sõlmis mitteametliku töölepingu V .Siga; J .S andis korralduse pettuse ja jõu abil omavoliliselt kinnistu x ruumide hõivamiseks, mille käigus tekitati kehavigastus TÜ M töötajale J V-le ; J .S koos kaasosaliste V .Si, D.B, G. B, K. V, J Š ja O .Saga omastas tahtlikult kõik TÜ M varad üldmaksumusega 21,7 miljonit krooni; J .S kihutas D. B sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus) järgi; J .S palkas 26.07.2005 D.B tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoliliselt TÜ M ja OÜ S äridokumentatsiooni hõivamiseks.
2) 16.05.2005 kostja poolt allakirjutatud protokollis ja selles sisalduvas tekstis: • J .S rikkus 14.12.2004 isiklikel eesmärkidel TÜ M põhikirja ja kasutas ära ametiseisundit. 3) 21.04.2005 kirjas TÜ-le M: • J .S võõrandas 09.11.2004 salaja ja omastamise eesmärgil AS M, AS N, AS NN väärtpaberid ja 14.12.2004 TÜ M liisingus olnud vara TÜ M krediidivõimaluste mittesihipärase kasutamise arvelt. 4) Põhja politseiprefektuurile 04.05.2005 esitatud avalduses: • J .S hakkas tihti tarbima alkohoolseid jooke, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, muutus närviliseks ja ebastabiilseks isikuks, kellel on keelatud hoida enda juures relva. 5) Avaldas ajalehele MK Эстония (MK Eesti) ebaõiged andmed, mis avaldati 14.-20.12.2005.a väljaandes No 50 pealkirja all: “I .Sa, miljonärist Riigikogu liikme J.Si abikaasa” ja selle juurde kuuluvas tekstis: • varastas kostja paljaks, omastas kostja palga, võttis ära auto ja tüssas kostjat 6 miljoniga; 6) Avaldas ajalehele Vesti Dnja ebaõiged andmed, mis avaldati 30.06.2005 pealkirja all “Nüüd valatakse kellegi verd” ja selle juurde kuuluvas tekstis: • J .S rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi ja kasutas räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid; 7) Väitis Kaitsepolitseiametile 13.06.2005 avalduses: • J .S on teinud katse Venemaale alusetult üle kanda 3 000 000.00 krooni koos TÜ M pankrotini viimisega; hageja tegevus on suunatud TÜ M emaettevõtte hävitamisele; hageja finantstegevuse seaduslikkus vajab taastamist.
o Kohustada I.St ümber lükkama ebaõiged andmed ja avaldama kostja kulul ajalehes Vesti Dnja ümberlükkav kirjutis, milles ta kinnitab, et ta on avaldanud ajalehele Vesti Dnja ebaõigeid andmeid, mis kajastati 30.06.2005 väljaandes lk 6 alapealkirja all “Nüüd valatakse kellegi verd”, et J .S rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi ja on kasutanud räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid või alternatiivselt kohustada I.St avaldama ajalehes Vesti Dnja kostja kulul järgmine ümberlükkav kinnitus: “Avaldasin ajalehele Vesti Dnja ebaõigeid andmeid selle kohta, et Riigikogu liige hr. J .S rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi ja kasutas räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid, millekohane avaldus kajastati Vesti Dnja 30.06.2005 artiklis “Nüüd valatakse kellegi verd” ja selle juurde kuuluvas tekstis. Need andmed on ebaõiged. I.S (endine .Sa). o Kohustada I.St avaldama kostja kulul ajalehes MK Estonia ümberlükkav kinnitus selle kohta, et ta avaldas ajalehele MK Estonia ebaõigeid andmed, mis avaldati 14.-20.12.2005 väljaandes No 50 pealkirja all: “I. .Sa, miljonärist Riigikogu liikme J .Si abikaasa” ja selle juurde kuuluvas tekstis, mille kohaselt olevat J .S varastanud teda paljaks, omastanud kostja palga, võtnud ära auto ja tüssanud teda 6 miljoniga või alternatiivselt kohustada I.St avaldama kostja kulul ajalehes MK Эстония (MK Estonia) järgmine ümberlükkav kinnitus: “Avaldasin ajalehele MK Estonia ebaõigeid andmed, mis avaldati 14.-20.12.2005 väljaandes No 50 pealkirja all: “I .Sa, miljonärist Riigikogu liikme J .Si abikaasa” ja selle juurde kuuluvas tekstis, mille kohaselt olevat J .S varastanud mu paljaks, omastanud mu palga ja võtnud ära auto ning tüssanud 6 miljoniga. Need andmed on ebaõiged. I.S (endine .Sa). o Kohustada kostjat lõpetama J.S au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine. o Keelata kostjal kahju tekitav tegevus - J.S suhtes au teotavate valeandmete edasine avaldamine. o Välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 100 000 krooni või alternatiivselt vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 366 muu õiglane rahaline hüvitis.
2.Hagiavalduse (t lk 190-208) kohaselt on kostja pikema aja jooksul avaldanud süstemaatiliselt hageja au teotavaid valeväiteid. Kõik hagiavalduses nimetatud kategoorilises vormis esitatud väited on au teotavad väljamõeldised. Hageja poolt seaduse täitmist on korduvalt kontrollitud uurimisorganite ja prokuratuuri poolt, kuid ühtegi rikkumist ei ole tuvastatud. Kostja väidete kohaselt on hageja kurjategija ja sügavalt amoraalne isiksus. Kostja poolt väljamõeldud valeväited on au teotavad ja solvavad ning tekitasid hagejas alandust, solvumist ja nördimust. Kostja on pidanud olema uurimisalune mitmes kriminaalasjas, mis lõppesid menetluse lõpetamisega. Kostja eesmärk on olnud hagejale hingeliste kannatuste ja ebameeldivuste põhjustamine ning väärikuse alandamine. Hageja ei pea füüsilise isikuna taluma pidevaid süstemaatilisi au teotavaid valeväiteid ja ta tunneb end ebamugavalt perekonna ja sõprade ees. Hageja on olnud pikka aega ettevõtja ja ta valiti Riigikogu liikmeks. Kostja tegevus on suunatud hageja maine halvustamisele nii ettevõtjate
ringkondades kui ka valijate ees. Hageja usaldusväärsust on püütud kahtluse alla seada nii ajakirjanduses kui ka korrakaitseorganite ees.
3.Hagejale on tekitatud moraalset kahju, mis seisneb nii au teotamises kui ka alandamises ja solvamises. Hageja on Riigikogu liige, kelle mandaat põhineb valijate usaldusel. Süüdistus kuritegudes diskrediteerib Riigikogu saadiku staatust avalikkuse ees. Kahjusumma määramisel tuleb lähtuda moraalse kahju ulatusest, kostja pahausksusest, rikkumise raskusest, kasutatud meetoditest, väärtushinnangute ja ebaõigete andmete süstemaatilisusest ja räigusest ning eesmärgist mitte üksnes rikkuda hageja karjääri, vaid ka soovist häbistada hagejat võimuorganite ja avalikkuse ees, samuti rikkuda isikliku elu kvaliteeti nii perekonnas kui ka suhetes sõpradega. Tekitatud on hingelist valu ja kannatusi, mis ei ole mõõdetav. Hageja leiab, et õiglane hüvitis oleks 100 000 krooni, kuid kohus võib õiglaseks lugeda ka muu hüvitise.
4.Kuna kahju õigusvastane tekitamine on kestev ja kostja on ähvardanud au teotavate valeandmete jätkuvat esitamist, taotleb hageja kahju tekitava tegevuse keelamist. Kui kohus seda ei tee, jäävad hageja õigused piisava kaitseta. Kostja vastus hagile
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Hageja süstemaatilise tegevuse tõttu on kostja 28.05.2005 faktiliselt välja visatud TÜ M äritegevusest, 01.07.2005 jäetud ilma sissetulekuta ja alates 07.02.2006 on ta kodutu. Hageja, olles teadlik kostja raskest materiaalsest olukorrast, esitas tahtlikult hagi, et sundida kostjat loobuma oma rikutud õiguste kaitsest. Poolte vahel on kohtus mitmeid vaidlusi. Hageja poolt esitatud hagi on ennetava iseloomuga, eesmärgiga avaldada survet kostjale seoses teiste tsiviilasjadega. Hagi põhineb hageja enda hinnangutel ja arvamustel, ta kasutab enda suhtes oma algatusel iseloomustavaid väljendeid ja arusaamu. Hageja on esitanud kunstlikke, oskuslikult kombineeritud nõudeid eesmärgiga asendada au teotamise küsimustega tegelikult TÜ-le M tekitatud majandusliku kahju põhjuste ja selle tekkimise eest vastutavate isikute väljaselgitamine. Ajavahemikul 06.06.2003 - 31.06.2005 oli kostja TÜ M juhatuse liige, teine juhatuse liige oli V .S. Audiitori 04.07.2005 järeldusotsuse kohaselt oli TÜ-le M tekitatud kahju 7,4 milj. krooni. Vastavalt audiitori 20.06.2005 hoiatuskirjale TÜ M juhatuse liikmetele tekkis seoses märgitud tehingutega tulumaksukohustus 2,6 milj krooni. Ülaltoodud audiitori kirjad olid aluseks kostja pöördumisele kohtusse ja riigiasutustesse. Hageja kui TÜ M nõukogu liige ja 01.juulist 2005 juhatuse liige ei ole midagi ette võtnud kahjumi vältimiseks. Tegutses vastupidi, võttis ta 07.07.2005 tagasi hagi kinnistu M liisingulepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõudes. Samas 2004.a, kui TÜ M oli kahjumis, andis kontsern M läbi oma tütarettevõtte pikaajalist laenu oma Venemaa tütarfirmale. Kostja ei tea, miks seda tehti, kuid peab vastust andma juhtorgani liikmena 5 aasta jooksul.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis hageja kohtukulud 1⁄2 osas kostja kanda. Kohus tuvastas, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: 17.09.2005 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avalikus pöördumises nimetusega: “Ülevaade: Riigikogu liikme J .S’i (Keskerakond) “ ja selle juurde kuuluvas tekstis:
-J .S hoidis kõrvale tulumaksu tasumisest 2,6 milj. krooni; -J .S esitas majandusliku huvide 2004.a. deklaratsioonis ebatäiuslikke andmeid; -J .S tekitas iseendaga sõlmitud tehingutega TÜ-le Mle kahjumi 2,8 miljoni krooni suuruses summas; -J .S omas varjatud osalust OOO-s P ja oli nimetatud äriühingu juhatuse esimees; -J .S eraldas OOO-le P üle 6,5 milj krooni TÜ M vahendite arvelt; - J .S tegutses omavoliliselt ja seadusevastaselt TÜ M vara omastamise eesmärgil; -J .S andis raamatupidajale korraldusi takistada TÜ M raamatupidamise korrastamist; - J .S andis korralduse pettuse ja jõu abil omavoliliselt kinnistu x ruumide hõivamiseks, mille käigus tekitati kehavigastus TÜ M töötajale J Volskile; - J .S koos kaasosaliste V .Si, D. B, G.B, K. V, J. Š ja O .Saga omastas tahtlikult kõik TÜ M varad üldmaksumusega 21,7 miljonit krooni - J .S kihutas D.B sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus) järgi; - J .S palkas 26.07.05 D. Be tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoliliselt TÜ M ja OÜ S äridokumentatsiooni hõivamiseks. Põhja Politseiprefektuurile 04.05.2005 esitatud avalduses: - J .S hakkas tihti tarbima alkohoolseid jooke, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, muutus närviliseks, ja ebastabiilseks isikuks, kellel on keelatud hoida enda juures relva. Kaitsepolitseiametile 13.06.2005 esitatud avalduses: - J .S on teinud katse Venemaale alusetult üle kanda 3 000 000 krooni koos TÜ M pankrotini viimisega; J.S tegevus on suunatud TÜ M emaettevõtte hävitamisele, J.S finantstegevuse seaduslikkus vajab taastamist. Ajalehele MK Estonia, mis avaldati 14.-20.12.2005 väljaandes nr 50 pealkirja all: „I .Sa, miljonärist riigikogu liikme J.S abikaasa“ ja selle juurde kuuluvas tekstis: - J .S varastas I.S (end. .Sa) paljaks, omastas tema palga, võttis ära auto ja tüssas teda 6 miljoniga. Ajalehele Vesti Dnja, mis avaldati 30.06.2005 pealkirja all „Nüüd valatakse kellegi verd“ ja selle juurde kuuluvas tekstis: J .S rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi ja kasutas räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid. Kohus kohustas kostjat esitama ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema enda kulul ajalehele MK Estonia avaldamiseks kinnitus selle kohta, et ta avaldas ajalehele MK Estonia ebaõigeid andmeid, mis avaldati 14-20.12.2005 väljaandes nr 50 pealkirja all „I .Sa, miljonärist Riigikogu liikme J.S abikaasa“ ja selle juurde kuuluvas tekstis, mille kohaselt olevat J .S varastanud teda paljaks, omastanud tema palga, võtnud ära auto ja tüssanud teda 6 miljoniga.
7.Antud asjas puudub vaidlus, et kostja esitas 17.09.2005 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avaliku pöördumise (tlk 16-29) pealkirjaga: “Ülevaade: Riigikogu liikme J .S’i (keskerakond): Tulumaksu tasumisest kõrvalehoidmine: 2,6 milj. krooni; Majandusliku huvide deklaratsioonis (2004.a.) ebatäiuslik andmete esitamise, varjatud osalus OOO P (Petseri, Venemaa). Maakohus leidis, et peaaegu kõik hageja nõudes sisalduvad väited sisalduvad ka eelnimetatud kostja pöördumises. Tõendamist ei leidnud, et kostja esitas selles
pöördumises väite, et J .S sõlmis mitteametliku töölepingu V .Siga. Väitest (Märtsis 2005.a raamatupidaja K. V, vormistades oma töösuhted AS V Group ́iga, täites V .Si ja J.S korraldusi, hakkas tahtlikult takistama TÜ M raamatupidamise korrastamist, mitte alluma minu töökorraldustele, vahetas ukseluku raamatupidamise ruumis, ei väljastanud dokumente, viidates, et on sõlminud mitteametliku töölepingu V .Siga või viibib haiguslehel, samaaegselt olles TÜ M tööruumides) nähtub küll informatsioon, nagu oleks hageja andnud korraldusi takistada TÜ M raamatupidamise korrastamist ning raamatupidaja väide, et ta on sõlminud mitteametliku töölepingu V .Siga, kuid mitte sellesisuline väide, nagu palub hageja hagiavalduses tuvastada. Kuna kostja väidet, et J .S sõlmis mitteametliku töölepingu V .Siga, esitanud ei ole tuleb selle väite kostja poolt avaldamise tuvastamine jätta rahuldamata.
8.Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas eelnimetatud pöördumises kostja esitatud väited, mille ebaõigsuse palub hageja tuvastada, on faktiväited või väärtushinnangud, kas need väited on hageja au teotavad ning kas need on avaldatud õigusvastaselt. Kohus leidis, et vaidlusalused väited sisaldavad lisaks faktiväidetele ka väärtushinnanguid. Väljendid, näiteks nagu „omavoliline ja seadusevastane tegutsemine“, „vara omastamine“, „pettuse ja jõu abil omavoliliselt korralduse andmine“, „tagakiusamine, ametiseisundi kuritarvitamine“ on käsitatavad väärtushinnanguna, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest õigustõlgendusest. Samas võivad nimetatud väljendid olla käsitatavad ka faktiväidetena, sõltuvalt nende esitamise/avaldamise kontekstist ja samuti sellest, kellele neid väljendeid adresseeritakse. Eelnimetatud pöördumine on saadetud Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile, esitatud väljendid seonduvad konkreetselt hagejaga, koos teiste kaudsete asjaoludega on väited esitatud viisil, mis ei jäta kahtlust nende tõepärasuses. Seetõttu leidis kohus, et nendest väärtushinnangutest võib mõistlikult järeldada fakte, mis käivad hageja kohta. Seetõttu tuleb käsitatava nõude rahuldamata jätmiseks kostjal tõendada, et esitatud väited on vastavuses tegelikkusega. Kohus leidis, et kostja esitatud väited on paljasõnalised. OOO P notariaalselt kinnitatud registreerimiskaardi ja selle eestikeelse tõlke (t lk 212217) kohaselt on OOO P ainsaks juhtorganiks direktor I. F p. N. Asjaolu, et hageja on nimetatud äriühingu juhatuse esimees või omab osalust nimetatud tõendist ei nähtu. OOO P osanikuks on P ja I. N. Audiitor M. L 04.09.2006 kinnitusest (t lk 127) nähtub, et raamatupidamise andmete kohaselt perioodil 01.01.2004-30.08.2006 ei ole OOO-le P Tulundusühistu M poolt laenu antud ei sularahas ega ülekandega. Audiitorkogu kirja järgi (t lk 260) vastab nimetatud seisukoht tegelikkusele. Audiitor M. L 04.09.2006 kinnitusest (t lk 218) nähtub, et aastatel 2004, 2005, 2006 (kuni 31.08.2006) aktsiate müümisest Tulundusühistule M Tolli ja Maksuameti poolt pretensioonide, trahvide ja maksude nõudeid raamatupidamise eriaudiitorkontrolli käigus ei tuvastatud. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni 17.05.2006 vastusest (t lk 100) nähtub, et kostja poolt 19.05.2005 esitatud avaliku pöördumisena pealkirjastatud kirjas esitatud väited ei leidnud tõendamist – uurimisel ei tuvastatud, et hageja oleks kõrvale hoidunud tulumaksu maksmisest, et ta oleks esitanud ebatäpseid andmeid majanduslike huvide deklaratsioonis või et tal oleks varjatud osalus Venemaal firmas P. Nimetatud vastuses esitatud seisukoht tuleneb Põhja Politseiprefektuuri 23.03.2006 väärteomenetluse lõpetamise määrusest (t lk 66). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 09.06.2005 kriminaalasja alustamata jätmise määrusest (t lk 50-60) nähtub, et hageja tegevuses KarS § 257 (omavoli) ei tuvastatud. Omavoli puudumine on tuvastatud ka Põhja-Politseiprefektuuri 14.12.2005 määruses (t lk 50-55). 20.06.2005 audiitori kirjast (t lk 239 ja pöördel) nähtub, et audiitor peab vajalikuks pöörata juhatuse
liikmete tähelepanu sellele, et TÜ M on seoses liisingulepingu lõpetamisega (vara üle antud 14.12.2004) aadressil M 31 kandnud kahju 4,6 milj. krooni. Samuti nähtub audiitori kirjast, et Tulundusühistu M on müünud 29.11.2004 tütarettevõtete M AS-i, N AS-i ja sidusettevõtte NN AS-i aktsiad, mille tulemusena on TÜ M kandnud kahju 2,8 milj. suuruses. Sama seisukoht kahju suuruse osas kajastub ka audiitori 04.07.2005 järeldusotsustuses (t lk 240-241). 14.12.2004 on kinnistu M, Tallinn müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (t lk 247-250) sõlminud liisinguvõtja juhatuse liikmena ja ostja esindajana V .S. Aktsiaselts N, AS NN, AS M aktsiate ostu-müügilepingud on sõlminud TÜ M nimel juhatuse liige V .S. 20.06.2005 audiitori seisukohast (t lk 239 pöördel) nähtub, et vastavalt TÜ M põhikirjale on sellisteks tehinguteks, nagu kinnisvara võõrandamine ja osaluse lõpetamine teistes ettevõtetes, vaja nõukogu nõusolekut, kuid nimetatud dokumenti audiitorile ei esitatud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja iseendaga sõlmitud tehingutega tekitas TÜ-le M kahjumi. Tõendamist ei leidnud ka muud väited, sh väited, et hageja kihutas D.B sooritama tegusid, mis karistusseadustiku järgi on karistatavad või et ta palkas nimetatud isiku tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoli läbiviimiseks. Hageja ei palunud eelnimetatud väiteid võlaõigusseaduse (VÕS9 § 1047 lg 4 järgi kostjal ümber lükata, vaid on esitanud tuvastushagi, milles tuvastataks, et kostja on esitanud ebaõigeid väiteid õigusvastaselt.
9.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele, lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1046 lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
10.Asjas ei ole tõendamist leidnud andmete ja hinnangute avaldamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kostja on küll viidanud, et hageja näol on tegemist avaliku elu tegelasega ning et andmete avaldamise põhjuseks olid audiitori kirjad, millest nähtus TÜ-l M kahju tekkimine, kuid need väited ei ole piisavad, et tõendada avaldamise õiguspärasust. Ei nähtu, et kostja kontrollis enne andmete avaldamist andmeid piisavalt või et esitatud hinnangud on kohased. Küll nähtub aga avaldusest, et esitatud andmed ja hinnangud on kostja poolt antud kategoorilises vormis. Avaldatud andmed ja väärtushinnangute aluseks olevad faktid ei ole tõendamist leidnud. Esitatud väidete väljendusviis on au teotav ja solvav. Seetõttu leidis kohus, et rahuldamisele kuulub hageja nõue tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi
ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: 17.09.2005 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avalikus pöördumises nimetusega: “Ülevaade: Riigikogu liikme J.S (keskerakond) “ ja selle juurde kuuluvas tekstis: - J .S hoidis kõrvale tulumaksu tasumisest 2,6 milj. krooni; - J .S esitas majandusliku huvide 2004.a deklaratsioonis ebatäiuslikke andmeid; - J .S tekitas iseendaga sõlmitud tehingutega TÜ-le Mle kahjumi 2,8 miljoni krooni suuruses summas; -J .S omas varjatud osalust OOO-s P ja oli nimetatud äriühingu juhatuse esimees; - J .S eraldas OOO-le P üle 6,5 milj krooni TÜ M vahendite arvelt; J .S tegutses omavoliliselt ja seadusevastaselt TÜ M vara omastamise eesmärgil; - J .S andis raamatupidajale korraldusi takistada TÜ M raamatupidamise korrastamist; - J .S andis korralduse pettuse ja jõu abil omavoliliselt kinnistu x ruumide hõivamiseks, mille käigus tekitati kehavigastus TÜ M töötajale J .V; - J .S koos kaasosaliste V .Si, D. B, G. B, K. V, J .Š ja O .Saga omastas tahtlikult kõik TÜ M varad üldmaksumusega 21,7 miljonit krooni; - J .S kihutas D. B sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus) järgi; - J .S palkas 26.07.05 D. B tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoliliselt TÜ M ja OÜ S äridokumentatsiooni hõivamiseks.
11.Seoses 16.05.2005 protokollis avaldatuga (t lk 39, tõlge t lk 41) jättis kohus hageja nõude rahuldamata. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on selle protokolli kellelegi esitanud või selles protokollis esitatud andmeid/väärtushinnanguid avaldanud. Asjaolu, et kostja on vormistanud kirjalikult mingid väited ja andnud hinnanguid hageja tegevusele ning see on sattunud hageja kätte, et tõenda veel, et kostja on esitatud väiteid levitanud. Asja materjalidele lisatud Põhja Politseiprefektuuri poolt saadetud kostja avalduste koopiates (t lk 129-175) selline protokoll puudub.
12.21.04.2005 kiri (t lk 30 – 32, tõlge t lk 33) ei ole adresseeritud TÜ-le M, nagu hageja väidab, vaid saadetud kostja kui TÜ M juhatuse liikme poolt TÜ M blanketil hagejale kui TÜ M nõukogu liikmele. Samuti ei ole hageja poolt osundatud tekstis kostja väitnud, et hageja on vara võõrandanud salaja ja omastamise eesmärgil. Tekstist nähtub, nagu oleks seda teinud V .S. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on esitanud väite, mille õigusvastast, ebaõiget, au teotavat ja ebakohast avaldamist palub hageja tuvastada, siis tuleb hageja see nõue jätta rahuldamata.
13.Põhja Politseiprefektuurile 04.05.2005 esitatud kirjas väitis kostja: “05.oktoobril 2005 minu abikaasa J.S, pärast hagi sisseandmist kohtusse abielu lahutamiseks ning vara jagamiseks, hakkas tihti tarbima alkohoolseid jooke, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, muutus närviliseks, ebastabiilseks ning vastavalt seadusandlusele isikule, kes on alkohoolses või narkootilises joobes, on keelatud hoida enda juures relva”. Kohus leidis, et nimetatud väites sisalduvad väärtushinnangud, mis seonduvad hagejaga ning neist hinnangutest võib järeldada fakte. Avaldus on esitatud kategoorilises vormis ning avaldusest tuleneb, nagu oleks hageja hakanud alkoholi kuritarvitama ja muutunud ebastabiilseks sellisel määral, et temalt tuleks relvaluba ära võtta. Esitatud väärtushinnang, milles jäetakse mulje, et on olemas konkreetsed faktid, on halvustava tähendusega ning hageja au teotav. Tõendeid selle kohta, et hageja hakkas pärast abielulahutuse ja vara jagamise hagi esitamist kohtusse tihti alkohoolseid jooke tarbima, muutus närviliseks ja ebastabiilseks, esitatud ei ole. Nimetatud väited on paljasõnalised. Seetõttu leidis kohus, et hageja nõue, milles ta palus tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: hageja hakkas tihti tarbima alkohoolseid jookse, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl,
muutus närviliseks ja ebastabiilseks isikuks, kellel on keelatud hoida enda juures relva, tuleb rahuldada.
14.Kostja pealkirjastas 13.06.2005 avalduse Kaitsepolitseiametile (t lk 130) “3 miljoni krooni Venemaale ülekandmise katsest ja firma TÜ M pankrotini viimisest J.S ja V. Š poolt” ja väidab selles: “Kapitali alusetu Venemaale väljaveo korraldamise katsega ja TÜ M emaettevõtte hävitamisele suunatud tegevusega seotud sündmuste faktilised asjaolud on äratoodud käesolevale kirjale lisatud materjalides. Palun Teid võtta tarvitusele abinõud J.S ja V. Š finantstegevuse seaduslikkuse taastamiseks ja alusetu kapitali väljaveo takistamiseks Venemaale TÜ M emaettevõtte hävitamise arvelt. Põhja Politseiprefektuuri 27.06.2005 teatest kriminaalasja alustamata jätmise kohta (t lk 37-38), nähtub, et kostja väidete näol on tegemist oletusliku seisukohaga. Kostjal lasub vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 avaldatud väidete tõendamiskohustus. Ükski kostja väide ei ole kinnitust leidnud. Esitatud väidetest nähtub, et kostja ei palunud konkreetsete faktide põhjal hageja tegevust kontrollida, vaid ta esitas kategoorilisi faktiväiteid ja väärtushinnanguid, millest saab oletada faktide olemasolu. Tegemist on ebaõigete ja au teotavate väidetega, seetõttu hageja see nõue tuleb rahuldada.
15.Kostja avaldas ajalehele MK Estonia 14.-20.12.2005.a väljaandes nr 50(79) (t lk 42, tõlge lk 43) “Sel aastal ei planeeri ma mingeid pidusid, kuna olen kerjus. Mul ei ole raha ei kingituste tegemiseks, ei peolaua katmiseks, üldse mitte millegi jaoks, kuna mu oma mees varastas mu paljaks”. Samuti väitis ta hageja kohta: “Viskas mu ärist välja, omastas minu palga, võttis ära auto ja tüssas mind 6 miljoniga”. Kohus leidis, et ajalehele MK Estonia esitas kostja nii väärtushinnanguid kui ka faktiväiteid. Väide, et hageja varastas kostja paljaks, omastas palga, tüssas kostjat, on väärtushinnang, kuid sisaldab ka faktiväidet, et hageja tegevuse tulemusel on muutunud kostja varatuks. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja on kostja varatuks teinud, kostja palga või auto ära võtnud. Kuna väide on isiku au teotav ning väidete esitamise õigusvastasust välistavaid ajaolusid esitatud ei ole, siis tuleb hagi eeltoodud osas rahuldada. Hageja palus kohustada kostjat nimetatud andmed ajalehes ümber lükkama. Puudub vaidlus, et eelpoolnimetatud andmed esitas ajalehele kostja. Tõendamist leidis, et tegemist on ebaõigete andmetega. Antud juhul on VÕS § 1047 lg 4 rakendatav ja kostjal tuleb oma kulul esitada ajalehele avaldamiseks kinnitus, milles ta kinnitab, et esitas ebaõigeid andmeid.
16.Kostja avaldas ajalehele Vesti Dnja 30.06.2005 (t lk 44 - 47, tõlge lk 49) järgmised väited: „Olles seadusandja, rikub J .S ise kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi. Seda tõestavad kõik tema teod“. „Palun Teil oma silmadega veenduda, milliseid räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid kasutab minu mees ja rahvaasemik, et jätta mind elatusvahenditeta”. Kohus leidis, et taolise väite esitamisega avaldas kostja halvustava väärtushinnangu. Tõendamist ei leidnud, et avaldatud väärtushinnang oleks põhjendatud. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Antud juhul mõistlik õigustus puudub ja seetõttu tuleb hageja tuvastusnõue selles osas rahuldada. Hageja on ka palunud kohustada kostjat esitama ajalehele Vesti Dnja kirjutis, milles ta kinnitab, et avaldas eeltoodut väites ebaõigeid andmeid. Kohus leiab, et VÕS § 1047 lg 4 ei ole antud juhul rakendatav, kuna faktiväiteid ei ole esitatud. Seega ajalehele Vesti Dnja kostja poolt kirjutise avaldamise kohustus tuleb jätta rahuldamata.
17.VÕS § 1055 lg-st 1 tuleneb, et rikkujalt saab nõuda õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv. Antud asjast nähtub, et kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid 2005.a. Tõendatud ei ole, et kostja oleks peale hagiavalduse esitamist kohtusse hageja kohta ebaõigeid andmeid
või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud või nende avaldamisega ähvardanud. Asjaolu, et kohtuistungitel kostja kaitses emotsionaalselt oma väiteid, on poole menetluslik õigus avaldada vaidlusaluses küsimuses oma seisukohti, kuid sellest ei saa kohtu arvates järeldada, et kostja hageja au jätkuvalt teotab või ähvardab andmete ning hinnangute edasise avaldamisega VÕS § 1055 mõttes. Seega tuleb hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja au teotamine ning ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamine ning keelata kostjal kahju tekitav tegevus - hageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine, jätta rahuldamata.
18.VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kostja on korduvalt avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Usaldusväärsus ja hea reputatsioon on oluline igale isikule. Arvestades vaidluse asjaolusid, leidis kohus siiski, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja poolne õigusvastane tegevus sai alguse, kui pooled hakkasid lahutama oma abielu ja vara jagama, mis tekitas poolte vahel konfliktseid situatsioone. Taoliste olukordade tekkimine aga pärssis pooltevahelist suhtlust ning läbi rääkimata jäi ka pooltega seotud TÜ M äritegevuses toimuv. Kohus leidis, et mingil moel ei õigusta eeltoodu kostja tegevust ega välista kostja õigusvastast käitumist, kuid on muuhulgas siiski piisavaks põhjenduseks, miks tuleb hageja mittevaraline nõue jätta rahuldamata. Sanktsioonina või preventiivsetel eesmärkidel ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine VÕS kohaselt põhjendatud. Hageja on viidanud, et kostja käitumine on tekitanud temale hingelist valu, kuna esitatud väited on diskrediteerinud hagejat teiste isikute ees ning loonud suhetes sõpradega ja perekonnas pingeid. Taoline mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks varem avaldatud andmete ümberlükkamise kohustuse panemisega kostjale. Antud asjas on kohus leidnud, et kostjat tuleb kohustada esitama ajalehele andmeid, milles lükatakse ümber varem kostja poolt esitatu. Sellega tuleb lugeda heastatuks ka kostja poolt tekitatud väidetav hingeline valu. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Hageja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldama ja teha selles osas uus otsus: kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed ja avaldada ajalehes Vesti Dnja kostja kulul järgmine ümberlükkav kinnitus: „Avaldasin ajalehele Vesti Dnja ebaõigeid andmeid selle kohta, et Riigikogu liige hr. J .S rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi, millekohane avaldus kajastati Vesti Dnja 30.06.2005 artiklis „Nüüd valatakse kellegi verd“ ja selle juurde kuuluvas tekstis. Need andmed on ebaõiged“ või alternatiivselt kohustada kostjat avaldama tema kulul ajalehes Vesti Dnja ümberlükkav kirjutis, milles ta kinnitab, et ta on avaldanud ajalehele Vesti Dnja ebaõigeid andmeid, mis kajastati 30.06.2005 väljaandes lk 6 alapealkirja all „Nüüd valatakse kellegi verd“, et J .S rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi, mis on vale; keelata kostjal kahju tekitav tegevus – hageja suhtes au teotavate valeandmete edasine avaldamine; välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 100 000 krooni või alternatiivselt vastavalt TsMS §le 366 muu õiglane rahaline hüvitis; muuta kohtukulude jaotust ja jätta kõik esimese ja teise astme kohtu menetluskulud kostja kanda.
20.Kohus jättis alusetult rahuldamata nõude moraalse kahju hüvitamiseks. Kostja korrutas kogu menetluse vältel, et tema poolt esitatud väited ja väärtushinnangud on õiged, sh et hageja on korduvalt pannud toime kuritegusid ja väärtegusid. Kohus on TsMS § 442 lg 2 rikkumisega jätnud otsuses kajastamata, et kuigi hagejal puudus kohustus tõendada, et ta ei ole neid tegusid toime pannud, esitas ta sellekohased tõendid, mis kummutasid kostja väited. Vaatamata sellele, et uurimisorganid ja audiitorid välistasid hageja kuriteod ja seaduserikkumised, kostja oma väidetest ei taganenud ja kordas neid kogu menetluse vältel. Kohus tuvastas, et kostja tekitas hagejale moraalset kahju, leides samas, et selline kahju on heastatav teiste vahenditega. Kohus oleks pidanud vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 selgemalt tuvastama moraalse kahju olemasolu ja selle ulatuse, arvestades seda, et kohus tuvastas 17 erinevat au teotavat lauset valede faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega, kusjuures iga lause sisaldas endas omakorda mitu väidet. Hageja leiab, et ühe au teotava väite osas ümberlükkamiskohustuse kostjale panemine ei saa heastada hingelist valu muudes episoodides. Kohus oleks pidanud analüüsima moraalset kahju, arvestades kõiki episoode. Kummutava avalduse avaldamine on au teotavate valeväidete esitaja seadusest tulenev kohustus, mis ei tee olematuks tekitatud moraalset kahju. Kostja ei ole vaidlustanud hagi õiguslikku positsiooni ega esitanud isegi vastust moraalse kahju nõudele. Kostja ei vaidlustanud, et moraalne kahju kuulub üldjuhul hüvitamisele ja kedagi ei saa lugeda kuriteos süüdiolevaks, kui ei ole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kostja ei tõstatanud vaidlust, et tema avaldatud väited iseenesest tekitavad moraalset kahju ja ta ei ole esitanud vastuväiteid moraalse kahju hüvitamise ulatuse suhtes. Kohus jättis moraalse kahju hüvitise välja mõistmata asjaoludel, millele kostja ei tuginenud. Kostja ei palunud jätta moraalset kahju hüvitamata põhjusel, et toimunud oli vara jagamisega seotud lahutusprotsess, mille käigus jäid TÜ-ga M seotud asjaolud pooltel läbi rääkimata. Ka ei ole kostja tuginenud sellele, et mittevaraline kahju on heastatav teiste vahenditega ega avaldanud selleks valmisolekut. Kohus ei pööranud tähelepanu kostja väidete ulatusele ja räigusele. Antud asjas tulnuks lähtuda moraalse kahju ulatusest, kostja pahausksusest, rikkumise raskusest, kasutatud meetoditest, väärtushinnangute ja ebaõigete andmete süstemaatilisusest ja räigusest ning eesmärgist mitte üksnes rikkuda hageja karjäär, vaid ka soovist häbistada hagejat võimuorganite ja avalikkuse ees, samuti rikkuda isikliku elu kvaliteet nii perekonnas kui ka suhetes sõpradega. Hageja leiab, et hüvitise väljamõistmine on vajalik ka preventiivsetel eesmärkidel ning et kostjal tekiks vastutus oma sõnade eest. Kohus ei vastanud hageja väitele, et hüvitis 100 000 krooni oleks proportsionaalne ja selle maksmine vastab kostja majanduslikule seisule.
21.Põhjendamatu oli ka kahju tekitava tegevuse keelamise nõude rahuldamata jätmine. Kostja korrutas kohtumenetluses paljasõnaliselt valeväiteid, ei taganenud nendest ja jätkas hageja traumeerimist. Menetlusõiguse aktiivse teostamisega oleks tegemist siis, kui kostja püüab tõendada oma väiteid või vähemalt üritab usutavaks teha, et väited olid õiged ja tal oli küllaldane alus uskuda, et ta avaldab õigeid väiteid. Kuna kohus ei keelanud edasise kahjustava tegevuse jätkamist, jäid hageja õigused piisava kaitseta. Kostja poolt on omaks võetud ja tõendatud, et ta tegutses pikema aja jooksul, kestvalt ja süstemaatiliselt hageja suhtes kahjustavalt ja õigusvastaselt. Kostja keeldus kategooriliselt neist hoidumast. Kohus jättis arvestamata, et kostja keeldus kompromissilepingu sõlmimisest, millega ta oleks võtnud kohustuse hoiduda kahjustavast tegevusest. VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud tingimused on täidetud. Juhul, kui kostjal ei ole plaanis uusi valeväiteid esitada, siis ei tohiks VÕS § 1055 kohaldamine rikkuda tema õigusi ja vabadusi.
22.Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata nõude au teotavate väidete ümberlükkamiseks ajalehes Vesti Dnja. Olles tuvastanud, et väärtushinnang on vale ja ebakohane, oleks kohus pidanud kaitsma hageja õigusi ja välja mõistma mittevaralise kahju hüvitise. Kohtuotsuses puuduvad motiivid selle kohta, miks kohus leidis, et väide ei sisaldanud andmeid või fakte ja miks ei ole hagejal subjektiivset õigust nõuda oma sotsiaalse rehabiliteerimise eesmärgil andmeid kummutavat kirjutist. Isegi kui tegemist oleks pelgalt väärtushinnangutega, oleks kohus pidanud välja mõistma hageja kasuks moraalse kahju hüvitise. Kohus tuvastas, et väide on õigusvastane, õigustamata ning hingelist kannatust tekitav.
23.Kuna kohus tuvastas, et kõik kostja väited on valed ja väärtushinnangud ebakohased, oli hagi rahuldatud osa vähemalt 3⁄4. Vastavalt TsMS §-le 163 jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
24.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et kontrollida tuleb nii ebakohaste väärtushinnangute ja andmete avaldamise õigusvastasust kui seda välistavate asjaolude esinemist. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta selle, mida kostja kõikide oma väidetega, mida kohus käsitas faktiväidetena, tegelikult silmas pidas. Kostja tugines asja sisulise arutamise käigus sellele, et omistas hagejale füüsilise isikuna tegusid, mida tegid hageja mõju ja kontrolli all olevad juriidilised isikud (TÜ M, V, P). Nimetatud äriühingute poolt kostja viidatud tehingute tegemine on tõendatud, so andmed vastavad tegelikkusele. Sama puudutab kostja väidet, et hageja omas osalust OOO-s P. Nimetatud äriühingu osanik on OÜ P, mille juhatuse liige on alates 25.03.1997 hageja. Seega teostas osanikuõigusi OOO-s P tegelikult hageja, kelle tegudel ja tahteavaldustel oli otsene mõju nimetatud äriühingu tegevusele.
25.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et ajalehele MK Estonia avaldatu vastab tegelikkusele. Asjas on tõendatud, et kostja arvati tema tahte vastaselt välja TÜ M liikmete hulgast, millega ta kaotas olulise vara, püsiva sissetuleku ja võimaluse kasutada ettevõtte sõiduautot. Seega ei ole põhjendatud kostjale ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse panemine.
26.Kõikide ebakohast väärtushinnangut sisaldavate väidete õigusvastasus tuleb esmalt tuvastada vastavuses VÕS § 1046 esimeses lõikes sätestatuga, so arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Nimetatud õigusvastasuse tuvastamise kontrolli skeemi kohus asja lahendamisel rakendanud ei ole. Kohus kohaldas ebaõigesti õigusnormi ja jättis tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Kostja tugines maakohtus sellele, et väidetavalt ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavate andmete avaldamist tuleb vaadelda ja hinnata nende avaldamist keele- ja kultuurikontekstis, samuti arvestada nende avaldamise põhjust ja ajendit. Väljendid, mida kostja avaldas, omavad venekeelses kultuuri- ja keeleruumis hoopis teistsugust tähendust ega ole sedavõrd halvustavad ja hageja reputatsiooni rikkuvad kui eesti keeles. Kostja ei valda eesti keelt ning nii faktiväidete kui väärtushinnangute kategoorilisus tuleneb tõlkimise eripärast ja kvaliteedist. Mittekohased väärtushinnangud avaldati olulises osas ametiisikutele, mitte avalikkusele, avalikkusele avaldatu aga venekeelses pressis. Riigikogu valimistel hääleõigust omavatest valijatest loeb venekeelset ajakirjandust vaid väike osa ka nende mõju valimistulemustele on marginaalne.
27.Kostja leiab, et rikkumisega taotletud eesmärgi (selgitada oma varalised õigused ja kohustused seoses TÜ M majandustegevusega) ja rikkumise (Riigikogu liikme ja
avaliku elu tegelasega seoses avaldati tema kontrolli all olevate äriühingute majandustegevuse seaduslikkust kahtluse alla seadvaid andmeid) raskuse vaheline suhe on selline, et kostja huvi isiklike õiguste kaitseks kaalub üles hageja õiguste võimaliku rikkumise. Kohus jättis tähelepanuta, et kostjal oli TÜ M endise liikme ja juhatuse liikmena õigustatud huvi välja selgitada tema teadmise ja heakskiiduta TÜ M varaga tehtud tehingute õiguspärasus ja nendest tulenevate võimalike maksukohustuste tagajärjed tema isiklikule varalisele seisule. Endise juhatuse liikmena teadvustas kostja endale oma võimalikku vastutust ühingu maksukohustuste eest. TÜ M liikmed ja juhatus kostjale teda huvitavate tehingute kohta informatsiooni ei andnud ja see oli ajendiks, et kostja valis asjaolude väljaselgitamise viisiks pöördumised politsei ja Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni poole. Hageja oli 17.09.2005 avalduse esitamise ajal Riigikogu liige ja kostja õiglustunde ja arusaama kohaselt olid hageja käitumises seaduses sätestatud süütegude tunnused. Põhiseaduse (PS) § 45 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, seega ka Riigikogu erikomisjoni poole. Kostja eesmärk avalduste esitamisel oli ainult TÜ M varaga tehtud tehingute kohta informatsiooni saamine, so avaldajal oli avaldamise vastu põhjendatud huvi. Õigusrikkumise esinemisel politsei poole pöördumine ja sellega seoses andmeid sisaldavate väärtushinnangute avaldamine ei saa mitte mingil juhul olla õigusvastane. Seda isegi siis, kui avaldaja ei suuda hiljem perekonnasuhetes tekkinud asjaolusid tõendada. Kostja leiab, et eeltoodud asjaoludel tuleb teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus ja tuvastada, et kostja poolt ebakohaste väärtushinnangute ja neis sisalduvate andmete avaldamine ei olnud õigusvastane.
28.Kohus arvestas kostja vastuväiteid pealiskaudselt ja osaliselt, jättes nendest olulise osa põhjendamatult üldse tähelepanuta. Kohus jättis tähelepanuta kostja tuginemise VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud üldiste isikliku õiguse rikkumise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisele. Kostjal oli väärtushinnangute ja neis sisalduvate andmete avaldamise vastu põhjendatud huvi. Arvesse tuleb võtta kostja õiguste rikkumist ja seda, et kostja kasutas eelnevalt tagajärjetult oma rikutud õiguste kaitseks muid vahendeid, sh pöördumisi hageja poole TÜ M varaga tema heakskiiduta tehtud tehingute kohta informatsiooni saamiseks.
29.Kui hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätta võrdselt poolte kanda. Menetluskulude erinevat jaotamist tuleb kohtul põhjendada. Maakohus seda ei teinud. Vastus apellatsioonkaebustele
30.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja saatis vastuse hageja apellatsioonkaebuse alles 28.11.2007, milles vaidles kaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
31.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
32.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: • Kostja esitas 17.09.2005 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avaliku pöördumise (t lk 16-29) pealkirjaga: “Ülevaade: Riigikogu
•
•
liikme J .S’i (Keskerakond): Tulumaksu tasumisest kõrvalehoidmine: 2,6 milj. krooni; Majandusliku huvide deklaratsioonis (2004.a.) ebatäiuslik andmete esitamine, varjatud osalus OOO P (Petseri, Venemaa). Nimetatud pöördumises väitis kostja järgmist: (t lk 27) 29. novembril 2004.a. V .S (J .S) müüsid iseendaga sõlmitud tehingutega Tulundusühistu M tütarettevõtete M AS-i, N AS-i ja sidusettevõtte NN AS-i aktsiad AS V Group kasuks, millega on tekitatud TÜ M kahjum 2,8 milj. suuruses; (t lk 27) pealkirjas: Majandusliku huvide deklaratsioonis (2004.a.) ebatäiuslik andmete esitamine varjatud osalus OOO P (Petseri, Venemaa) – eraldatud 6,5 milj. krooni; (t lk 27) Venemaa firma OOO P juhatuse esimeheks on J .S. 2004.a. J .S TÜ M majandusaruande kohaselt eraldas üle 6,5 milj. krooni; 6. aprillil 2005.a. J .S esitas Majandusliku huvide deklaratsiooni (2004.a.), milles varjas oma osaluse ja juhtimise OOO P (Petseri, Venemaa)”; (t lk 25) 28. juunil 2005.a. J .S oma otsusega arvas välja TÜ M liikme koosseisust I. Š, V .Sa ja J. P eesmärgiga varjata tekitatud 2004.a. kahjumit 7,4 milj. krooni ning omastada TÜ M vara üldmaksumusega 21,7 milj. krooni, hoiduda kõrvale tulumaksu maksmisest suuruses 2,6 milj. krooni ning jättes sellega meid ilma väljateenitud varata ja elamisvahenditeta, ning lõpuks organiseeris kaebuse esitamise minu suhtes kriminaalmenetluse algatamises KarS § 266 – omavoliline sissetung 28. juulil 2005.a. kinnistule x; (t lk 18) Märtsist 2005.a. raamatupidaja K. V, vormistades oma töösuhted AS V Group’iga, täites V .S’i ja J .S’i korraldusi, hakkas tahtlikult takistama TÜ M raamatupidamise korrastamist, mitte alluma minu töökorraldustele, vahetas ukselukku raamatupidamise ruumis, ei väljastanud dokumente, viidates, et on sõlminud mitteametliku töölepingu V .S’iga või viibib haiguslehel, samaaegselt olles TÜ M tööruumides; (t lk 22) 26. juulil 2005.a. kasutades minu ajutist äraolekut Tallinnast, D. B ja G.B, V .S, täites J.S korraldust, pettuse ja jõu abil omavoliliselt hõivasid kinnistu x ruumid, kusjuures tekitasid kehavigastuse TÜ M töötajale J. V’le; (t lk 25) Nimetatud tegevusega kaasosalised J .S ja V .S kaasaaitajate D. B, G. B, K. V, J Š ning O.Sa abil ajavahemikul 29. november 2004.a. – 28. juuni 2005.a. tahtlikult omastasid kõik TÜ M vara (kinnistu M hüpoteegiväärtus 14 milj. krooni, kinnistu x – ostuhind 3,0 milj. krooni, tulufirmade aktsiad – 2,8 milj. krooni, ning OÜ P osak – 1,9 milj. krooni) üldmaksumusega 21,7 milj. krooni”; (tlk 26) Ülaltooduga, J .S, kasutades Riigikogu liikme puutumatust kihutas noort juristi D. B’i (28) sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus)”; (t lk 25) Tagakiusamise eesmärgil J .S palkas TÜ M töötajat D.B’i, järgmisteks tegudeks, kes: 26. juulil 2005a. kuritarvitades oma ametiseisundit (TÜ M Nõukogu liige), täites keelatud talle põhikirjaga juhatuse liikme kohustusi sõlmis valvefirmaga OÜ L lepingu, andes korralduse mitte lasta kinnistule x TÜ M liikmeid I. Š, V .Sa ja J. P, ning hõivas omavoliliselt TÜ M ja OÜ S äridokumentatsiooni”. Kostja avaldas 16.05.05 protokollis (t lk 39, tõlge t lk 41): “ 14. detsembril 2004.aastal lõid TÜ M juhatuse liige V .S ja TÜ M nõukogu liige J .S ametiseisundit isiklikul eesmärgil kasutades ning TÜ M põhikirjalisi nõudeid rikkudes, hoides seda saladuses enamiku osanike eest, firma AS V Group, selle nimele kirjutati Teie poolt teenindatav kinnisvara aadressil M”. 21.04.2005 kirjas hagejale (t lk 30-32, tõlge t lk 33) väitis kostja: “29. novembril 2004.aastal müüdi salaja, kasumi omastamise eesmärgil maha AS M, AS N, AS NN väärtpaberid (kahju suurust täpsustatakse), 14. detsembril 2004.aastal müüdi salaja, omastamise eesmärgil TÜ M poolt omandatav liisingvara M Tallinnas, pindalaga 9081 m2, (kahju suurust täpsustatakse), 14 detsembril 2004.aastal
•
•
•
•
sõlmiti isiklikel eesmärkidel, TÜ M krediidivõimaluste mittesihipärase kasutamise arvel krediidileping (kahju suurust täpsustatakse)“. Põhja Politseiprefektuurile 04.05.2005 saadetud kirjas (t lk 34-35, tõlge t lk 36) väitis kostja: “05.oktoobril 2004. aastal hakkas minu abikaasa J .S peale kohtusse abielulahutuse ja vara jagamise avalduse sisseandmist tihti alkohoolseid jooke tarvitama, muutus tugevalt igapäevases käitumises tööl ja kodus, muutus närviliseks, tasakaalutuks; seadusandluse järgi aga on alkoholi- või narkojoobes isikutel keelatud relva kanda”. Kostja tegi 13.06.2005 avalduse Kaitsepolitseiametile (t lk 130), mille pealkirjastas “3 miljoni krooni Venemaale ülekandmise katsest ja firma TÜ M pankrotini viimisest J. S ja V. Š poolt”. Avalduses väidab kostja: “Kapitali alusetu Venemaale väljaveo korraldamise katsega ja TÜ M emaettevõtte hävitamisele suunatud tegevusega seotud sündmuste faktilised asjaolud on äratoodud käesolevale kirjale lisatud materjalides. Palun Teid võtta tarvitusele abinõud J.S ja V. Š finantstegevuse seaduslikkuse taastamiseks ja alusetu kapitali väljaveo takistamiseks Venemaale TÜ M emaettevõtte hävitamise arvelt“. Kostja avaldas ajalehele MK Estonia 14.-20.12.2005.a väljaanne No 50(79) (pealkirja all „I .Sa, miljonärist Riigikogu liikme J .Si abikaasa“ ( t lk 42, tõlge t lk 43) järgmist: “Sel aastal ei planeeri ma mingeid pidusid, kuna olen kerjus. Mul ei ole raha ei kingituste tegemiseks, ei peolaua katmiseks, üldse mitte millegi jaoks, kuna mu oma mees varastas mu paljaks”. Samuti väitis kostja hageja kohta: “Viskas mu ärist välja, omastas minu palga, võttis ära auto ja tüssas mind 6 miljoniga”. Kostja avaldas ajalehele Vesti Dnja 30.06.2005 (avaldati alapealkirja all “Nüüd valatakse kellegi verd“ - t lk 44 - 47, tõlge t lk 48) järgmised väited: „Olles seadusandja, rikub J .S ise kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi. Seda tõestavad kõik tema teod“ ja „Palun Teil oma silmadega veenduda, milliseid räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid kasutab minu mees ja rahvaasemik, et jätta mind elatusvahenditeta”.
33.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus VÕS §§ 1046 ja 1047 õigesti, tuvastades kostja poolt 17.09.2005 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile saadetud pöördumise osas, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: J .S hoidis kõrvale tulumaksu tasumisest 2,6 milj. krooni; J .S esitas majandusliku huvide 2004.a. deklaratsioonis ebatäiuslikke andmeid; J .S tekitas iseendaga sõlmitud tehingutega TÜ-le Mle kahjumi 2,8 miljoni krooni suuruses summas; J .S omas varjatud osalust OOO-s P ja oli nimetatud äriühingu juhatuse esimees; J .S eraldas OOO-le P üle 6,5 milj krooni TÜ M vahendite arvelt; J .S tegutses omavoliliselt ja seadusevastaselt TÜ M vara omastamise eesmärgil; J .S andis raamatupidajale korraldusi takistada TÜ M raamatupidamise korrastamist; J .S andis korralduse pettuse ja jõu abil omavoliliselt kinnistu x ruumide hõivamiseks, mille käigus tekitati kehavigastus TÜ M töötajale J V’le; J .S koos kaasosaliste V .Si, D. B, G.B, K. V, J Š ja O .Saga omastas tahtlikult kõik TÜ M varad üldmaksumusega 21,7 miljonit krooni; J .S kihutas D. B’i sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus) järgi; J .S palkas 26.07.05 D.B tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoliliselt TÜ M ja OÜ S äridokumentatsiooni hõivamiseks. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kostja esitas 04.05.2005 avalduses Põhja Politseiprefektuurile kategoorilisi faktiväiteid ja väärtushinnanguid, millest saab
järeldada hageja kohta käivaid fakte, mis on ebaõiged ja au teotavad - J .S hakkas tihti tarbima alkohoolseid jooke, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, muutus närviliseks ja ebastabiilseks isikuks, kellel on keelatud hoida enda juures relva ning 13.06.2005 avalduses Kaitsepolitseiametile - J .S on teinud katse Venemaale alusetult üle kanda 3 000 000.00 krooni koos TÜ M pankrotini viimisega; hageja tegevus on suunatud TÜ M emaettevõtte hävitamisele; hageja finantstegevuse seaduslikkus vajab taastamist. Sama leidis maakohus põhjendatult ajalehele MK Estonia kostja poolt avaldatu kohta, mille kohaselt J .S varastas I.S (end. .Sa) paljaks, omastas tema palga, võttis ära auto ja tüssas teda 6 miljoniga ning ajalehele Vesti Dnja avaldatu kohta - J .S rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi ja kasutas räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid.
34.Ringkonnakohtu hinnangul analüüsis maakohus piisava põhjalikkusega kostja avaldatud väiteid, mille ebaõigsust palus hageja tuvastada, andes hinnangu nii sellele, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega, kas väited on hageja au teotavad kui ka sellele, kas need avaldati õigusvastaselt. Kohus on otsuses märkinud, millistele hageja esitatud tõenditele ta oma järeldused rajas. Kuna kostja ei tõendanud eelnimetatud avaldustes avaldatud andmete ja väärtushinnangute aluseks olevate faktiväidete tõelevastavust, oli hagi rahuldamine eeltoodud osas õige.
35.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta selle, mida kostja oma kõikide väidetega tegelikult silmas pidas. Asjaolule, et kostja oleks silmas pidanud midagi muud kui avaldustes kirjas, kostja maakohtus ei tuginenud. Vastupidi, kogu menetluse kestel jäi kostja selle juurde, et kõik tema avaldatud faktiväited on õiged ning ta ei ole avaldanud ka ebakohaseid väärtushinnanguid.
36.Apellatsioonkaebuses väidab kostja jätkuvalt, et hagejal on osalus OOO-s P. Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel õigesti, et hagejal nimetatud äriühingus osalust ei ole (maakohtu otsuse lk 9). Asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaks väita vastupidist, ei ole kostja esitanud. Asja materjaliga ei ole kooskõlas ka kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks tõendatud, et kostja arvati tema tahte vastaselt TÜ-st M välja. Kaebusest ei nähtu, millist tõendit (tõendeid) kostja silmas peab. Kostja ei ole viidanud apellatsioonkaebuses ühelegi tõendile, mille kohus oleks jätnud menetlusnorme rikkudes arvestamata ega selle põhjal tuvastamata või tuvastatud asjaolule. Kostja avaldas kategoorilises vormis väiteid hageja kohta ja kohus ei saanud neid tõlgendada laiendavalt, so kontekstis hagejaga väidetavalt seotud äriühingutega. Apellatsioonkaebuses märkis kostja, et ta taotleb täiendavate tõendite asja juurde võtmist, kuid kaebusele ühtegi tõendit lisatud ei ole.
37.Kostja on oma apellatsioonkaebuses jätkuvalt ka seisukohal, et ajalehes MK Estonia avaldatu vastab tegelikkusele. Samas ei ole kaebuses esile toodud asjaolusid ega viidatud tõenditele, mis võimaldaks teha selles osas maakohtust erinevat otsustust. Ainuüksi asjaolust, et kostja selles osas kohtuotsusega ei nõustu, teistsuguse järelduse tegemiseks alust ei anna. VÕS § 1047 lg 4 järgi on kostja kohustatud ajalehele MK Estonia avaldatud ebaõiged faktiväited oma kulul ümber lükkama.
38.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus rikkunud VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatut, jättes õigusvastasuse tuvastamisel arvestamata rikkumise liigi, põhjuse ja ajendi, samuti suhte rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Asjaolusid ja tõendeid, mis oleks võimaldanud lugeda kostja
avaldatut tegelikkusele vastavaks või õiguspäraseks, kostja maakohtule ei esitanud. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, mille alusel võiks hinnata andmete avaldamise põhjuseid, ajendeid ja eesmärke, samuti suhteid rikkumistega taotletud eesmärkide ja rikkumiste raskuse vahel. Samuti on kostja poolt välja toomata ja tõendamata seadusega kaitstud hüved ja kolmandate isikute või avalikkuse huvi (VÕS § 1046 lg 2), teadmatus andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest, millest kostja ei pidanudki teadma ehk põhjendatud mitteteadlikkus (VÕS § 1047 lg 1), kostja õigustatud huvi avaldamise suhtes, samuti andmete ja asjaolude kontrollimine põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).
39.Üldsõnalised ja tõendamata on kostja väited, nagu omaks tema poolt avaldatu venekeelses kultuuri- ja keelekeskkonnas teistsugust tähendust ega ole sedavõrd halvustavad ja hageja reputatsiooni rikkuvad kui eesti keeles. Maakohtus kostja tõlgete kvaliteedi kohta vastuväiteid ei esitanud. Millist tähendust omavad asja lahendamisel kostja paljasõnalised väited väikese osa Riigikogu valijate venekeelse ajakirjanduse lugemise ja selle mõju kohta valmistulemustele, tema apellatsioonkaebusest ei järeldu. Kostja seisukoht, nagu oleks ebaõigete andmete avaldamine ametiisikutele lubatav või vähemalt vabandatav, ei põhine seadusel. On õige, et PS § 45 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega asutuste ja ametiisikute poole, kuid see ei õigusta iseenesest teise isiku õiguste kahjustamist, sh au teotavate väidete esitamist. Hageja on füüsiline isik, kellel on subjektiivne õigus aule ja väärikusele sõltumata sellest, mis keeles väiteid esitatakse ja kas need esitati ametiasutusele või muul viisil. Ametiasutustele esitatud kostja väited on kategoorilises vormis, mitte taotlusena kontrollida nende õigsust. Au teotav võib olla ka ebakohane väljendusviis. Au võib teotada nii ebaõigete andmete kui ka halvustava väärtusotsustuse avaldamisega. Faktiväite tähendus ei sõltu sellest, kas see põhineb kellegi arvamusel või veendumusel. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isikuõiguste rikkumine. Ebaõigete andmete avaldamisega on tegemist ka siis, kui isikut kujutatakse üldsuse ees ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis selle isiku kohta käivad. VÕS § 1047 lg-s 4 on sätestatud ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Kostja väidetav põhjendatud huvi – selgitada välja TÜ M varaga tehtud tehingud ja kostja võimalikud maksukohustused, ei õigusta kostja poolt hageja au teotamist ega muuda iseenesest vaidlusaluste väidete avaldamist õiguspäraseks.
40.Maakohus jättis 17.09.2005 Riigikogu erikomisjonile saadetud pöördumise osas rahuldamata hageja nõude, milles paluti tuvastada kostja esitatud ebaõige ja au teotav väide, nagu oleks hageja sõlminud mitteametliku töölepingu V .Siga. Kuigi hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse kogu osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ei ole kaebuses esitatud põhjendusi, miks oli esimese astme kohtu otsus nimetatud väitele hinnangut andes ebaõige. Sama puudutab hagi rahuldamata jätmist kostja 16.05.2005 protokollis ja kostja poolt 21.04.2005 hagejale saadetud kirjas avaldatu osas. Ringkonnakohtul puudub alus eeltoodu osas kohtuotsuse tühistamiseks.
41.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus jätnud alusetult rahuldamata nõude moraalse kahju hüvitamiseks. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele. Tähtsust omab moraalse kahju mõiste kolm aspekti: 1) moraalne kahju tekib isiklikule mittevaralisele hüvele suunatud subjektiivse õiguse rikkumisega; 2) kahju suurust ei ole võimalik
objektiivselt hinnata; 3) kahju kuulub heastamisele lähtuvalt ühiskonnas kehtivatest moraalistandarditest (nt õigustamatult põhjustatud kannatused või kahjustatud heaolu tuleb heastada. Moraalse kahju heastamisena on käsitatavad nii tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamine või paranduse avaldamine (VÕS § 1047 lg 4), rahalise hüvitise väljamõistmine (VÕS § 134 lg 2) kui ka tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamise lõpetamine (VÕS § 1055 lg 1). Seega VÕS § 134 lg 2 mõtte kohaselt isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise (st heastamise) kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule moraalne kahju heastada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Seega on seaduseandja silmas pidanud, et moraalse kahju taas heaks tegemine toimub põhiliselt muul viisil kui rahalise kompensatsiooniga. Kuna rahaline hüvitis tuleb kõne alla üksnes VÕS § 134 lg-s 2 sätestatud juhul (kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab), peab nimetatud asjaolu tõendama kahjustatud isik (TsMS § 229).
42.Mis tahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist seisundit ja moraalse kahju olemasolu sellisel juhul eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Siiski pole igale au teotamise juhtumile põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Au teotamise korral võiks kompenseerida näiteks selle, et au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega. Samuti seda, kui kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmanähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa siiski olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Sama seisukohta on väljendatud Riigikohtu lahendites 3-2-1-105-01, 3-2-1-1104). Ka nimetatud asjaolud toovad mittevaralise kahju hüvitamise kaasa üksnes juhul, kui seda õigustab üleelamise või rikkumise raskus. Hageja tugines moraalse kahju hüvitamise nõuet esitades asjaoludele, et tema kohta esitatud süüdistused diskrediteerivad tema kui Riigikogu saadiku staatust avalikkuse ees. Samuti viitas hageja kostja eesmärgile rikkuda hageja karjääri ja soovile häbistada hagejat võimuorganite ja avalikkuse ees, rikkuda isikliku elu kvaliteeti nii perekonnas kui ka suhetes sõpradega, Sellele, et kostja eelnimetatud eesmärgid ja soovid täitusid, hageja ei tuginenud ja sellekohased tõendid asjas puuduvad. Samuti on tõendamata, millist mõju avaldasid kostja avaldatud väited hageja kui Riigikogu liikme staatusele. Maakohus leidis, et kostja tekitas hagejale hingelist valu, kuid pidas piisavaks selle heastamist tegelikkusele mittevastavate andmete tuvastamise ja nende osalise ajalehes ümberlükkamise kaudu. Arvestades eeltoodud seisukohti, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga. Maakohus leidis õigesti ka seda, et sanktsioonina või preventiivsetel eesmärkidel ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine VÕS järgi põhjendatud. Hageja vastupidine seisukoht ei ole õige. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostjal on võimalik hagetud 100 000 krooni hagejale hüvitiseks maksta või mitte. Kuna kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu, leides, et ta ei ole hageja kohta ebaõigeid ja au teotavaid andmeid avaldanud, ei oma iseenesest tähtsust asjaolu, et kostja ei esitanud eraldi vastuväiteid moraalse kahju hüvitamise nõude ja selle suuruse kohta. Asja materjaliga ei ole kooskõlas hageja seisukoht, nagu ei oleks kostja toonud esile asjaolusid, millele kohus otsust tehes muu hulgas tugines – poolte abielulahutus ja ühisvara jagamine ning sellest tekkinud konfliktsituatsioonid,
pooltega seotud TÜ M äritegevuses toimuv (t lk 233, 237, 205, kohtuistungi protokoll t lk 398 jt).
43.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et antud juhul ei olnud VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kohaldamine põhjendatud. Kostja avaldas hageja suhtes ebaõigeid andmeid ja väärtushinnanguid 2005.a. Tõendatud ei ole, et kostja õigusrikkumine kestab ja hageja vajab selle eest kohtulikku kaitset. Kohtumenetluses kostja avaldatud seisukohti ei saa iseenesest tõlgendada hageja au kestva teotamisena ega ähvardusena seda edaspidi teha. Teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna ka alust asjaolu, et kostja keeldus hagejaga kompromissilepingu sõlmimisest.
44.Ajalehes Vesti Dnja avaldatu kohta leidis maakohus, et tegemist oli halvustavate ja põhjendamatute väärtushinnangutega, mille ümberlükkamist ei saa VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-53-07 leidnud, et väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lg-t 4, so taotleda hinnangu ümberlükkamist. Sotsiaalse rehabiliteerimise eesmärgil halvustavaid väärtushinnanguid kummutava kirjutise avaldamine ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Asjaolu, et seadus ei näe ette väärtushinnangu ümberlükkamise võimalust, ei tähenda seda, et selle võimatusega kaasneb iseenesest moraalse kahju hüvitise maksmise kohustus, nagu hageja leiab.
45.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotamise osas. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võib kohus jaotada hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid erineval viisil. Ebaõige on hageja seisukoht, nagu oleks maakohus tuvastanud, et kõik kostja väited on valed ja väärtushinnangud ebakohased, mistõttu on hagi rahuldatud osaks 3⁄4. Kohus jättis rahuldamata hagi osas, milles paluti tuvastada, et kostja avaldas hageja kohta 17.09.2005 Riigikogu erikomisjonile saadetud pöördumises ebaõige ja hageja au teotava väite, nagu oleks hageja sõlminud mitteametliku töölepingu V .Siga. Ka jättis kohus hagi rahuldamata kostja 16.05.2005 protokollis ja kostja poolt 21.04.2005 hagejale saadetud kirjas avaldatud väidete osas. Samuti jäi rahuldamata hagi moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks, kostja kohustamiseks avaldada ajalehes Vesti Dnja ümberlükkav kirjutis ning kostja kohustamiseks lõpetada hageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine ja kahju tekitav tegevus – hageja suhtes au teotavate valeandmete edasine avaldamine. Ülejäänud hageja nõuded rahuldati. Maakohus leidis, et arvestades vaidluse olemust ja hagi osalist rahuldamist tuleb hageja kohtukulud 1⁄2 osas jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määratud menetluskulude jaotus proportsioonis hagi rahuldatud osaga. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.
T. Kollom
M.Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.