Kohtuasja number
2-06-2443
Otsuse kuupäev ja koht
20.aprill 2007.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
JŠ(isikukood XXX) hagi IS(isikukood XXX) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes ning au teotava tegevuse lõpetamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
06.märts 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja JŠ Hageja esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Kostja IS Kostja esindaja advokaat Siim Roode Hagi rahuldada osaliselt.
Resolutsioon I. Tuvastada, et IS on õigusvastaselt avaldanud JŠi kohta järgmisi ebaõiged ja au teotavad andmed ning ebakohased väärtushinnanguid:
-JŠ andis raamatupidajale korraldusi takistada TÜ M raamatupidamise korrastamist; - JŠ andis korralduse pettuse ja jõu abil omavoliliselt kinnistu XXX ruumide hõivamiseks, mille käigus tekitati kehavigastus TÜ M töötajale JV’le; - JŠ koos kaasosaliste V Š , D B , G B , K V , J Š ja O Š omastas tahtlikult kõik TÜ M varad üldmaksumusega 21,7 miljonit krooni. - JŠ kihutas DB’i sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus) järgi; - JŠ palkas 26.07.05 DB’i tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoliliselt TÜ M ja OÜ S äridokumentatsiooni hõivamiseks.
II. Kohustada IS`t esitama ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema enda kulul ajalehele MK Estonia avaldamiseks kinnitus selle kohta, et ta avaldas ajalehele MK Estonia ebaõigeid andmeid, mis avaldati 14-XXX.a. väljaandes nr 50 pealkirja all „I Š , miljonärist riigikogu liikme JŠi abikaasa“ ja selle juurde kuuluvas tekstis, mille kohaselt olevat JŠ varastanud teda paljaks, omastanud tema palga, võtnud ära auto ja tüssanud teda 6 miljoniga.
III: Jätta JŠi kohtukulud 1/2 osas ISkanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse (tlk 190-208) kohaselt on kostja pikema aja jooksul avaldanud süstemaatiliselt hageja au teotavaid valeväiteid. Kostja esitas 17.09.2005.a. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avaliku pöördumise nimetusega “Ülevaade Riigikogu liikme JŠi tulumaksu tasumisest kõrvalehoidmine 2,6 milj krooni, majanduslike huvide deklaratsioonis (2004.a.) ebatäiuslik andmete esitamine, varjatud osalus OOO P .” Ainuüksi juba pealkiri sisaldab endas faktiväidet selle kohta, et hageja on kurjategija ja väärteo toimepanija. Kostja väitis, et hageja üritas hoiduda kõrvale tulumaksu maksmisest üldsummas 2,6 milj.krooni, majanduslike huvide deklaratsioonis (2004.a.) esitas ebatäiuslikke andmeid, kuna hagejal on varjatud osalus (isiklik osa 20 %) OOO P ning OOO P juhatuse esimeheks on Jüri Sehovtsov. Hageja ei ole tegelikult kunagi Pi osanik ega juhatuse esimees olnud. Samuti ei ole hageja kunagi TÜ M kaudu andnud P`ile 6,5 milj krooni. Kostja avaldas, et hageja jätkuvalt tegutses omavoliliselt ja seadusevastaselt TÜ M omastamise eesmärgil. Kostja avaldas, et märtsis 2005.a. raamatupidaja KV täites hageja korraldusi mh. hakkas tahtlikult takistama TÜ M raamatupidamise korrastamist, viidates, et on sõlminud mitteametliku töölepingu VŠ`iga. Kostja väitis, et 26.07.2005.a., kasutades ära tema äraolekut Tallinnast ning täites hageja korraldust hõivasid DB, GB j a VŠ pettuse ja jõu abil omavoliliselt kinnistu XXXruumid, kusjuures tekitasid kehavigastuse TÜ M töötajale JVle. Kostja avaldas, et ajavahemikul 29.11.2004.a.- 28.06.2005.a. hageja kaasosalisena kaasaaitajate abil tahtlikult omastas kõik TÜ M vara üldmaksumusega 21,7 milj krooni. Kostja väitis, et 28.06.2005.a. arvas hageja oma otsusega kostja, VŠja JP`i välja TÜ M liikme koosseisust, eesmärgiga varajata tekitatud 2004.a. kahjumit 7,4 milj krooni ja omastada TÜ M vara üldmaksumusega 21,7 milj krooni, hoiduda kõrvale tulumaksu maksmisest suuruses 2,6 milj krooni. Kostja väitis, et hageja, kasutades Riigikogu liikme puutumatust, kihutas noort juristi DBi sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli), § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine), § 319 lg 2 (valekaebus). Kostja väitis, et tagakiusamise eesmärgil palkas hageja TÜ M töötaja DBi, 26.07.2005.a. kuritarvitades oma ametiseisundit sõlmides valvefirmaga lepingu ei lasknud TÜ M liikmeid kinnistule M põik 15 ning hõivas omavoliliselt TÜ M ja OÜ Säridokumentatsiooni. Kostja avaldas omakäeliselt allakirjutatud 16.05.2005.a. protokollis, et hageja nõukogu liikmena, kasutas ära isiklikel eemärkidel ametiseisundit, moodustas firma AS G, millele oli üleviidud teenindatav kinnisvara M 31. Kostja väitis 21.04.2005.a. kirjas TÜ-le M, et V.S on seotud järgmise tegevusega: kasuomastamise eesmärgil võõrandas äriühingute väärtpabereid, müüs salajaselt kinnisvara omastamise eesmärgil ning sõlmis krediidilepingu isiklikul eesmärgil TÜ M krediidivõimaluste mittesihipärase kasutamise arvelt. Kostja esitas Põhja Politseiprefektuurile 04.05.2005.a. avalduse selle kohta, et pärast 05.10.2005.a. hakkas hageja tihti tarbima alkohoolseid jooke, muutus närviliseks, ebastabiilseks ning vastavalt seadusandlusele, isikule kes on alkohoolses või narkootilises joobes on keelatud hoida enda juures relva. Kostja esitas ka 13.06.05 Kaitsepolitseiametile kirja mille pealkirjastas: 3 miljoni krooni Venemaale ülekandmise katsest ja firma TÜ M pankrotini viimisest J ja VŠi poolt. Kostja esitas paljasõnalise väljamõeldise, et kapitali alusetu Venemaale väljaveo korraldamise
katsega ja TÜ M emaettevõtte hävitamisele suunatud tegevusega seotud faktilised asjaolud on toodud käesolevale kirjale lisatud materjalides, palun teid võtta tarvitusele abinõud J ja VŠi finantstegevuse seaduslikkuse taastamiseks ja alusetu kapitali väljaveo takistamiseks Venemaale TÜ M emaettevõtte hävitamise arvelt. Ka ajakirjandusele, ajalehele MK E ja V D , esitas kostja andmeid väites, et hageja varastas ta paljaks, omastas palga, võttis ära auto, tüssas 6 miljoni krooniga ning samas olles seadusandja rikub hageja ise kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seaduseid. Kostja nimetatud kategoorilises vormis esitatud väited on au teotavad väljamõeldised. Hageja poolt seaduse täitmist on korduvalt kontrollitud uurimisorganite ja prokuratuuri poolt, kuid ühtegi rikkumist ei ole tuvastatud. Hagejale on tekitatud mittevaralist kahju. Tekitatud onhingelist valu ja kannatusi. 1.Tuvastada, et IS on õigusvastaselt avaldanud JŠi kohta järgmisi ebaõiged ja au teotavad andmed ning ebakohased väärtushinnanguid: 1.1.17 09 05 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avalikus pöördumises nimetusega: “Ülevaade: Riigikogu liikme JŠ’i (keskerakond) “ ja selle juurde kuuluvas tekstis:
JŠ võõrandas 9. novembril 2004.a. salaja ja omastamise eesmärgil AS M, AS N, AS N väärtpaberid ja 14 12 04 TÜ M 31 liisingus olnud vara TÜ M krediidivõimaluste mittesihipärase kasutamise arvelt.
1.4.Põhja politseiprefektuurile 04.05.2005 esitatud avalduses:
Kostja hagi ei tunnista. Kirjalikus vastuses hagiavaldusele märgib kostja, et hageja süstemaatilise tegevuse tõttu on kostja faktiliselt välja visatud 28.05.2005.a. TÜ M äritegevusest, 01.07.2005.a. jäetud ilma sissetulekuta ja 07.veebruarist 2006.a. on ta kodutu. Kostja on arvamusel, et hageja, olles teadlik kostja raskest materiaalsest olukorrast, esitas tahtlikult hagi, et sundida kostjat loobuma oma rikutud õiguste kaitsest. Poolte vahel on mitmeid vaidlusi kohtus. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagi on ennetava iseloomuga, eesmärgiga avaldada survet kostjale seoses teiste tsiviilasjadega. Hagi põhineb hageja enda hinnangutel ja arvamustel, kasutab enda suhtes oma algatusel iseloomustavaid väljendeid ja arusaamu. 09.11.2006.a. täpsustuste kohaselt leiab kostja, et hageja on esitanud kunstlikke, oskuslikult kombineeritud nõudeid eesmärgiga asendada au teotamise küsimustega tegelikult TÜ-le M tekitatud majandusliku kahju põhjuste ja selle tekkimise eest vastutavate isikute väljaselgitamise. Ajavahemikul 06.06.2003.a. kuni 31.06.2005.a. oli kostja TÜ M juhatuse liige, teine juhatuse liige oli VŠ. Audiitori 04.07.2005.a. järeldusotsuse kohaselt oli TÜ-le M tekitatud kahju 7,4 milj. Krooni. Vastavalt audiitori 20.06.2005.a. hoiatuskirjale TÜ M juhatuse liikmetele seoses märgitud tehingutega tekkis tulumaksukohustus 2,6 milj krooni. Ülaltoodud audiitori kirjad olid aluseks kostja pöördumisele kohtusse ja riigiasutustesse. Hageja kui TÜ M nõukogu liege ja 01.juulist 2005.a. juhatuse liige ei ole midagi ette võtnud kahjumi vältimiseks. Tegutses vastupidi, võttis 07.07.2005.a. tagasi hagi kinnistu M 31 liisingulepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõudes. Samas 2004.a. kui TÜ M oli kahjumis, kontsern M, läbi oma tütarettevõtte andis pikaajalist laenu oma Venemaa tütarfirmale. Kostja ei tea miks seda tehti, kuid peab vastust andma juhtorgani liikmena 5 aasta jooksul. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning nende esindajate seletused, uurinud ja hinnanud kõiki esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Antud asjas puudub vaidlus, et kostja esitas 17.09.05 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avaliku pöördumise (tlk 16-29) pealkirjaga: “Ülevaade: Riigikogu liikme JŠ’i (keskerakond): Tulumaksu tasumisest kõrvalehoidmine: 2,6 milj. Krooni; Majandusliku huvide deklaratsioonis (2004.a.) ebatäiuslik andmete esitamise, varjatud osalus OOO P (XXX). Nimetatud pöördumises väitis kostja järgmist: - (tlk 27) 29. novembril 2004.a. VŠ (JŠ) müüsid iseendaga sõlmitud tehingutega Tulundusühistu M tütarettevõtete M AS-i, L AS-i ja sidusettevõtte E AS-i aktsiad AS G kasuks, millega on tekitatud TÜ M kahjum 2,8 milj suuruses. - (tlk 27) pealkirjas: Majandusliku huvide deklaratsioonis (2004.a.) ebatäiuslik andmete esitamine varjatud osalus OOO P (XXX) – eraldatud 6,5 milj. krooni. - - (lk. 27): 2003.Venemaa firma OOO P juhatuse esimeheks on JŠ. 2004.a. JŠ TÜ M majandusaruande kohaselt eraldas üle 6,5 milj krooni; 6. aprillil 2005.a. JŠ esitas Majandusliku huvide deklaratsiooni (2004.a.), milles varjas oma osaluse ja juhtimise OOO P (XXX)”. - (tlk 25) 28. juunil 2005.a. JŠ oma otsusega arvas välja TÜ M liikme koosseisust Irina Šehhovtsova, VŠ ja JP eesmärgiga varjata tekitatud 2004.a. kahjumit 7,4 milj. Krooni ning omastada TÜ M vara üldmaksumusega 21,7 milj. Krooni, hoiduda kõrvale tulumaksu maksmisest suuruses 2,6 milj. krooni ning jättes sellega meid ilma väljateenitud varata ja elamisvahenditeta, ning lõpuks organiseeris kaebuse esitamise minu suhtes kriminaalmenetluse algatamises KarS § 266 – omavoliline sissetung 28. juulil 2005.a. kinnistule Majaka põik 15.
- (tlk 18) Märtsis 2005.a. raamatupidaja KV, vormistades oma töösuhted AS G’iga täites VŠ’i ja JŠ’i korraldusi, hakkas tahtlikult takistama TÜ M raamatupidamise korrastamist, mitte alluma minu töökorraldustele, vahetas ukselukku raamatupidamise ruumis, ei väljastanud dokumente, viidates, et on sõlminud mitteametliku töölepingu VŠ’iga või viibib haiguslehel, samaaegselt olles TÜ M tööruumides - (tlk 22) 26. juulil 2005.a. kasutades minu ajutist äraolekut Tallinnast, DB ja GB, VŠ, täites JŠ korraldust, pettuse ja jõu abil omavoliliselt hõivasid kinnistu XXXruumid, kusjuures tekitasid kehavigastuse TÜ M töötajale JV’le - (tlk 25) Nimetatud tegevusega kaasosalised JŠ ja VŠ kaasaitajate DBi, GB, KV, JŠ ning O Š abil ajavahemikul 29. november 2004.a. – 28. juuni 2005.a. tahtlikult omastasid kõik TÜ M vara (kinnistu M 31 hüpoteegiväärtus 14 milj. Krooni, kinnistu XXX– ostuhind 3,0 milj. Krooni, tulufirmade aktsiad – 2,8 milj. Krooni, ning OÜ P osak – 1,9 milj krooni) üldmaksumusega 21,7 milj krooni” - (tlk 26) Ülaltooduga, JŠ, kasutades Riigikogu liikme puutumatust, kihutas noort juristi DB’i (28) sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus)” . - (tlk 25) Tagakiusamise eesmärgil JŠ palkas TÜ M töötajat DB’i, järgmisteks tegudeks, kes:
kuid mitte sellesisuline väide nagu palub hageja hagis tuvastada. Kuna kostja väidet, et JŠ sõlmis mitteametliku töölepingu VŠ, esitanud ei ole tuleb selle väite kostja poolt avaldamise tuvastamine jätta rahuldamata. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas eelnimetatud pöördumises kostja esitatud väited, mille ebaõigsuse palub hageja tuvastada, on faktiväited või väärtushinnangud, kas need väited on hageja au teotavad ning kas need on avaldatud õigusvastaselt. Kohus leiab, et eelpooltoodud väited sisaldavad lisaks faktiväidetele (p-s 1, 2, 3, 4, 5, 7, 9, 11, 12) ka väärtushinnanguid. Väljendid näiteks nagu p-s 6 „omavoliline ja seadusevastane tegutsemine“, p-s 6 ja 10 „vara omastamine“, p-s 9 „pettuse ja jõu abil omavoliliselt korralduse andmine“, „tagakiusamine, ametiseisundi kuritarvitamine“ on käsitletavad väärtushinnanguna, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest õigustõlgendusest. Samas võivad nimetatud väljendid olla käsitletavad ka faktiväidetena sõltuvalt nende esitamise/avaldamise kontekstist ja samuti sellest, kellele neid väljendeid adresseeritakse. (RK lahend 3-2-1-5-07) Käsitletav pöördumine on saadetud Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile, esitatud väljendid seonduvad konkreetselt hagejaga, koos teiste kaudsete asjaoludega on väited esitatud viisil, mis ei jäta kahtlust nende tõepärasuses, seetõttu leiab kohus, et nendest väärtushinnangutest võib mõistlikult järeldada fakte, mis käivad hageja kohta. Seetõttu tuleb käsitletava nõude rahuldamata jätmiseks kostjal tõendada, et esitatud väited on vastavuses tegelikkusega. Uurides esitatud tõendeid leiab kohus, et kostja esitatud väited on paljasõnalised. OOO P notariaalselt kinnitatud registreerimiskaardi ja selle eestikeelse tõlke (tl. 212-217) kohaselt on OOO P ainsaks juhtorganiks direktor IF p. N . Asjaolu, et hageja on nimetatud äriühingu juhatuse esimees või omab osalust nimetatud tõendist ei nähtu. OOO P osanikuks on P ja I N . Asja materjalidele lisatud audiitor Marina Lillo 04.09.06 kinnitusest (tlk 127) nähtub, et raamatupidamise andmete kohaselt perioodil 01.01.2004-30.08.2006.a. ei ole OOO P Tulundusühistu M poolt laenu antud ei sularahas ega ülekandega. Audiitorkogu poolt (tlk 260) vastab nimetatud seisukoht tegelikkusele. Asja materjalidele lisatud audiitor Marina Lillo 04.09.06 kinnitusest (tlk 218) nähtub, et aastatel 2004, 2005, 2006 (kuni 31.08.2006) aktsiate müümisest Tulundusühistule M T ja Maksuameti poolt pretensioonide, trahvide ja maksude nõudeid raamatupidamise eriaudiitorkontrolli käigus ei tuvastatud. Asja materjalide juurdes olevast Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni 17.05.06 vastusest (tl. 100) nähtub, et kostja poolt 19.05.2005 esitatud avaliku pöördumisena pealkirjastatud kirjas esitatud väited ei leidnud tõendamist – uurimisel ei tuvastatud, et hageja oleks kõrvale hoidunud tulumaksu maksmisest, et ta oleks esitanud ebatäpseid andmeid majanduslike huvide deklaratsioonis või et tal oleks varjatud osalus Venemaal firmas P. Nimetatud vastuses esitatud seisukoht tuleneb Põhja Politseiprefektuuri 23.03.06 väärteomenetluse lõpetamise määrusest (tlk. 66). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 09.06.05 kriminaalasja alustamata jätmise määrusest (tlk 50-60) nähtub, et hageja tegevuses KarS § 257 (omavoli) ei tuvastatud. Omavoli puudumine on tuvastatud ka PõhjaPolitseiprefektuuri 14.12.2005.a. määruses (tlk 50-55). Asja materjalidele lisatud 20.06.2005.a. audiitori kirjast (tlk 239 ja pöördel) nähtub, et audiitor peab vajalikuks pöörata juhatuse liikmete tähelepanu sellele, et TÜ M on seoses liisingulepingu lõpetamisega (vara üle antud 14.12.2004) aadressil M 31 kandnud kahju 4,6 milj. krooni. Samuti nähtub audiitori kirjast, et Tulundusühistu M on müünud 29.11.2004.a. tütarettevõtete M AS-i, L AS-i ja sidusettevõtte E AS-i aktsiad, mille tulemusena on TÜ M
kandnud kahju 2,8 milj.suuruses. Sama seisukoht kahju suuruse osas kajastub ka audiitori 04.07.2005.a. järeldusotsustuses (tlk 240-241). Asja materjalidele lisatud 14.12.2004.a. on kinnistu M XXX müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (tlk 247-250) sõlminud liisinguvõtja juhatuse liikmena ja ostja esindajana VŠ. ASL, AS E, AS T aktsiate ostu-müügilepingud on sõlminud TÜ M nimel juhatuse liige VŠ. 20.06.2005.a. audiitori seisukohast (tlk 239 pöördel) nähtub, et vastavalt TÜ M põhikirjale on sellisteks tehinguteks, nagu kinnisvara võõrandamine ja osaluse lõpetamine teistes ettevõtetes vaja nõukogu nõusolekut, kuid nimetatud dokumenti audiitorile ei esitatud. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja iseendaga sõlmitud tehingutega tekitas TÜ-le M kahjumi. Asjas ei ole tõendamist leidnud ka muud väited sh väited, et hageja kihutas DB`i sooritama tegusid, mis karistusseadustiku järgi on karistatavad või et ta palkas nimetatud isiku tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoli läbiviimiseks. Hageja ei ole palunud eelnimetatud väiteid VÕS § 1047 lg 4 järgi kostjal ümber lükata, vaid on esitanud tuvastushagi, milles tuvastataks, et kostja on esitanud ebaõigeid väiteid õigusvastaselt. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele, lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1046 lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendamist leidnud, andmete ja hinnangute avaldamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kostja on küll viidanud, et hageja näol on tegemist avaliku elu tegelasega ning, et andmete avaldamise põhjuseks oli audiitori kirjad, millest nähtus TÜ-l M kahju tekkimine, kuid kohus leiab, et need väited ei ole piisavad, et tõendada avaldamise õiguspärasust. Antud asjast ei nähtu, et kostja kontrollis enne andmete avaldamist andmeid piisavalt või et esitatud hinngud on kohased. Küll nähtub aga avaldusest, et esitatud andmed ja hinnangud on kostja poolt antud kategoorilises vormis, asjas on tuvastatud, et avaldatud andmed ja väärtushinnangute aluseks olevad faktid ei ole tõendamist leidnud, esitatud väidete väljendusviis on au teotav ja solvav, seetõttu leiab kohus, et hageja nõue tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid järgmiselt:17.09.05 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile avalikus pöördumises nimetusega: “Ülevaade: Riigikogu liikme JŠ’i (keskerakond) “ ja selle juurde kuuluvas tekstis:-JŠ hoidis kõrvale tulumaksu tasumisest 2,6 milj. Krooni; -JŠ esitas majandusliku huvide 2004.a. deklaratsioonis ebatäiuslikke andmeid;-JŠ tekitas iseendaga sõlmitud tehingutega TÜ-le Mle kahjumi 2,8 miljoni krooni suuruses summas;-JŠ
omas varjatud osalust OOO-s P ja oli nimetatud äriühingu juhatuse esimees;-JŠ eraldas OOO-le P üle 6,5 milj krooni TÜ M vahendite arvelt;- JŠ tegutses omavoliliselt ja seadusevastaselt TÜ M vara omastamise eesmärgil;-JŠ andis raamatupidajale korraldusi takistada TÜ M raamatupidamise korrastamist; - JŠ andis korralduse pettuse ja jõu abil omavoliliselt kinnistu XXXruumide hõivamiseks, mille käigus tekitati kehavigastus TÜ M töötajale JV’le;- JŠ koos kaasosaliste VŠi, DBi, GB, KV, JŠja OŠomastas tahtlikult kõik TÜ M varad üldmaksumusega 21,7 miljonit krooni.- JŠ kihutas DB’i sooritama süütegusid, mis on karistatavad KarS § 259 (omavoli); § 289 (ametiseisundi kuritarvitamine); § 319 lg 2 (valekaebus) järgi;- JŠ palkas 26.07.05 DB’i tagakiusamiseks, ametiseisundi kuritarvitamiseks ja omavoliliselt TÜ M ja OÜ Säridokumentatsiooni hõivamiseks. Kostja avaldas 16.05.05 protokollis (tlk. 39, tõlge tlk. 41): “ 14. detsembril 2004.a. TÜ M juhatuse liige Vitali Šehotsov ja TÜ M nõukogu liige Jüri Šehotsov isiklikel eesmärkidel ametiseisundit ära kasutades ning TÜ M peamiste põhikirjalisi nõudeid rikkudes, saladuses osanike enamusest, lõid firma AS G, millele oli üleviidud Teie poolt teenindatav kinnisvara aadressil M 31”. Seoses nimetatud avaldusega on hageja esitanud nõude milles palub tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta ebaõigeid au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid, mille järgi JŠ rikkus 14.12.2004.a. isiklikel eesmärkidel TÜ M põhikirja ja kasutas ära ametiseisundit. Kohus leiab, et hageja see nõue tuleb jätta rahuldamata. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja selle protokolli on kellegile esitanud või kellegile selles protokollis esitatud andmeid/väärtushinnanguid avaldanud. Asjaolu, et kostja on vormistanud kirjalikult mingid väited ja andnud hinnanguid hageja tegevusele, ning see kirjalik tõend on sattunud hageja kätte, et tõenda veel, et kostja on esitatud väiteid levitanud. Kohus osutab, et asja materjalidele lisatud Põhja Politseiprefektuuri poolt saadetud kostja avalduste koopiates (tlk 129-175) selline kirjalik protokoll puudub. Asja materjalidele lisatud 21.04.2005 kirjast hagejale nähtub, et kostja väitis: - (tl. 30-32, tõlge tl. 33), et VŠ oli seotud järgmise tegevusega: “29. novembril 2004.a. salajaselt kasuomastamise eesmärgil olid võõrandatud AS M, AS L, AS E väärtpaberid (kahjusumma täpsustatakse)”; “14. detsembril 2004.a. TÜ M poolt omandusse ostetava liisingkinnisvara M XXX linnas salajane müük omastamise eesmärgi, pinnaga 9081 m2, (kahjusuurus täpsustatakse)”. “14 detsembril 2004.a. krediidilepingu sõlmimine isiklikule eesmärkidel TÜ M krediidivõimaluste mittesihipärase kasutamise arvelt”. Seoses nimetatud kirjas avaldatuga palub hageja hagis tuvastada, et kostja on 21.04.2005.a. kirjas TÜ-le M avaldanud õigusvastaselt hageja kohta järgmisi ebaõigeid, au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: JŠ võõrandas 9. novembril 2004.a. salaja ja omastamise eesmärgil AS T, AS L, AS E väärtpaberid ja 14 12 04 TÜ M 31 liisingus olnud vara TÜ M krediidivõimaluste mittesihipärase kasutamise arvelt. Kohtu seisukoha järgi nähtub nimetatud kirjast, et see ei ole esiteks adresseeritud TÜ-le M nagu hageja oma nõudes väidab, vaid saadetud TÜ M juhatuse liikme, kostja, poolt TÜ M blanketil hagejale kui TÜ M nõukogu liikmele. Samuti ei ole hageja poolt osundatud tekstis kostja poolt väidetud, et hageja on vara võõrandanud salaja ja omastamise eesmärgil. Tekstist nähtub nagu oleks eelpooltoodut teinud VŠ. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on väite, mille õigusvastast, ebaõiget, au teotavat, ebakohast avaldamist palub hageja tuvastada, esitanud, siis tuleb hageja see nõue jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas Põhja politseiprefektuurile 04.05.2005 kirja milles väitis
-(tl. 34-35, tõlge tl. 36) “05.oktoobril 2005.a. minu abikaasa Jüri Šehhotsovi pärast hagi sisseandmist kohtusse abielu lahutamiseks ning vara jagamiseks, hakkas tihti tarbima alkohoolseid jooke, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, muutus närviliseks, ebastabiilseks ning vastavalt seadusandlusele isikule, kes on alkohoolses või narkootilises joobes, on keelatud hoida enda juures relva”. Hageja palub tuvastada, et nimetatatud väitega on kostja õigusvastaselt avaldanud hageja kohta ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohus leiab, et nimettud väites sisalduvad väärtushinnangud mis seonduvad hagejaga ning neist esitatud hinnangutest väib järeldada fakte. Nimetatud avaldus on esitatud kategoorilises vormis ning avaldusest tuleneb nagu oleks hageja hakanud alkoholi kuritarvitama ja muutunud ebastabiilseks sellisel määral, et tal tuleks relvaluba ära vätta. Kohus leiab, et esitatud väärtushinnang, milles jäetakse mulje, et on olemas konkreetsed faktid, on halvustava tähendusega ning hageja au teotav. Asjas tõendeid selle kohta, et hageja pärast abielulahutuse ja varajagamise hagi esitamist kohtusse hakkas tihti alkohoolseid jooke tarbima, muutus närviliseks, ebastabiilseks, esitatud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et nimetatud väited on paljasõnalised. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue, milles ta palub tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid: hageja hakkas tihti tarbima alkohoolseid jookse, muutus oluliselt oma käitumiselt igapäevases elus ja tööl, muutus närviliseks, ja ebastabiilseks isikuks kellel on keelatud hoida enda juures relva, tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et kostja tegi 13.06.05 avalduse Kaitsepolitseiametile, mille pealkirjastas -(tlk 130) “3 miljoni krooni Venemaale ülekandmise katsest ja firma TÜ M pankrotini viimisest JŠja V Š poolt”. Nimetatud avalduses väidab kostja: “Kapitali alusetu Venemaale väljaveo korraldamise katsega ja TÜ M emaettevõtte hävitamisele suunatud tegevusega seotud sündmuste faktilised asjaolud on äratoodud käesolevale kirjale lisatud materjalides. Palun Teid võtta tarvidusele abinõud JŠja VŠ finantstegevuse seaduslikkuse taastamiseks ja alusetu kapitali väljaveo takistamiseks Venemaale TÜ M emaettevõtte hävitamise arvelt. Seoses eelpooltoodud väitega palub hageja oma hagis tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta 13.06.2005.a. Kaitsepolitseiametile esitatud avalduses ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid selle kohta, et JŠ on teinud katse Venemaale alusetult ülekanda 3 000 000.00 krooni koos TÜ M pankrotini viimisega; hageja tegevus on suunatud TÜ M emaettevõtte hävitamisele; hageja finantstegevuse seaduslikkus vajab taastamist. Asja materjalidele lisatud Põhja Politseiprefektuuri 27.06.05 teatest kriminaalasja alustamata jätmise kohta (tl. 37-38), nähtub, et kostja väidete näol on tegemist oletusliku seisukohaga. Kostjal lasub vastavalt TsMS § 230 lg. 1 avaldatud väidete tõendamiskohustus. Kohus leiab, et ükski kostja välde ei ole kinnitust leidnud. Esitatud väidetest nähtub, et kostja ei ole palunud konkreetsete faktide põhjal hageja tegevust kontrollida, vaid ta on esitanud kategoorilisi faktiväiteid ja väärtushinnanguid, millest saab oletada faktide olemasolu. Tegemist on ebaõigete ja au teotavate väidetega, seetõttu leiab kohus, et hageja see nõue tuleb rahuldada. Kostja avaldas ajalehele MK Estonia 14-XXX.a väljaanne XXX (pealkirja all I Š, miljonärist riigikogu liikme J Š abikaasa) järgmist: -( tlk 42, tõlge lk 43)“Sel aastal ei planeeri ma mingeid pidusid, kuna olen kerjus. Mul ei ole raha ei kingituste tegemiseks, ei peolaua katmiseks, üldse mitte millegi jaoks, kuna mu oma mees varastas mu paljaks”. Samuti väitis kostja hageja kohta: “Viskas mu ärist välja, omastas minu palga, võttis ära auto ja tüssas mind 6 miljoniga”.
Hagis palub hageja tuvastada, et kostja avaldas nimetatud ajalehele ebaõigeid andmeid väites, et hageja varastas kostja paljaks, omastas kostja palga, võttis ära auto ja tüssas kostjat 6 miljoniga. Kohus leiab, et ajalehele MK Estonia esitas kostja nii väärtushinnanguid kui ka faktiväiteid. Väide, et hageja varastas kostja paljaks, omastas palga, tüssas kostjat on väärtushinnang, kuid sisaldab ka faktiväidet, et hageja tegevuse tulemusel on muutunud kostja varatuks. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja on kostja varatuks teinud, kostja palga või auto ära võtnud. Kuna väide on isiku au teotav ning väidete esitamise õigusvastasust välistavaid ajaolusid esitatud ei ole, siis leiab kohus, et hageja nõue tuvastada, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja au teotavaid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid, mille järgi varastas hageja kostja paljaks, omastas kostja palga, võttis ära auto ja tüssas kostjat 6 miljoniga, tuleb rahuldada. Hageja on palunud kohustada kostjat nimetatud andmed ajalehes ümber lükkama. Antud asjas puudub vaidlus, et eelpoolnimetatud andmed esitas ajalehele kostja. Asjas on tõendamist leidnud, et tegemist on ebaõigete andmetega. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eelpooltoodust nähtub, et ajalehele MK Estonia esitas kostja hageja kohta nii väärtushinnanguid kui faktiväiteid, ning esitatud väärtushinnangutest saab mõistlikult järeldada mingeid otseseid fakte, seetõttu leiab kohus, et VÕS § 1047 lg 4 on antud juhul rakendatav. Kostjal tuleb oma kulul esitada ajalehele kinnitus avaldamiseks, milles kinnitab, et esitas ebaõigeid andmeid. Asjas puudub vaidlus, et kostja avaldas ajalehele Vesti Dnja 30.06.05 (avaldati alapealkirja all “Nüüd valatakse kellegi verd”) järgmised väited: -(tl. 44-47, tõlge tl. 49) „Olles seadusandja, rikub Juri Šehovtsov ise kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi. Seda tõestavad kõik tema teod“. „Palun Teil oma silmadega veenduda, milliseid räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid kasutab minu mees ja rahvaasemik, et jätta mind elatusvahenditeta”. Seoses avaldatuga, palub hageja tuvastada, et tegemist on õigusvastaselt järgmiste ebaõigete andmetega: hageja rikkus kõiki mõeldavaid ja mittemõeldavaid seadusi ja kasutas räpaseid ja ebaseaduslikke meetodeid. Kohus leiab, et taolise väite esitamisega avaldas kostja halvustava väärtushinnangu. Antud asjas ei ole samas tõendamist leidnud, et taoline avaldatud väärtushinnang oleks põhjendatud. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Antud asjas mõistlik õigustus puudub ja seetõttu tuleb hageja tuvastusnõue selles nõudes rahuldada. Hageja on palunud kohustada kostjat esitama ajalehele Vesti Dnja kirjutis milles kinnitab, et avaldas eeltoodut väites ebaõigeid andmeid. Kohus leiab, et VÕS § 1047 lg 4 ei ole antud juhul rakendatav, kuna faktiväiteid ei ole esitatud. Seega ajalehele Vesti Dnja kostja poolt kirjutise avaldamise kohustus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud ka nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine. Samuti keelata kostjal kahju tekitav tegevus- hageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine. VÕS § 1055 lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ärvardamisest hoidumist. VÕS §-st 1055 lg 1 tuleneb, et rikkujalt saab nõuda õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv. Antud asjast nähtub, et kostja on avaldanud hageja suhtes
ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid 2005.a. Tõendatud ei ole, et kostja oleks peale hagiavalduse esitamist kohtusse hageja kohta ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud või nende avaldamisega ähvardanud. Asjaolu, et kohtuistungitel kostja emotsionaalselt kaitses oma väiteid on poole menetluslik õigus avaldada vaidlusaluses küsimuses oma seisukohti, kuid sellest ei saa kohtu arvates järeldada, et kostja hageja au jätkuvalt teotab või andmete ning hinnangute edasise avaldamisega ähvardab VÕS § 1055 mõttes. Seega tuleb hageja nõuded kohustada kostjat lõpetama hageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine ning keelata kostjal kahju tekitav tegevushageja au teotamine ja ebaõigete ning au teotavate andmete avaldamine, jätta rahuldamata. Hageja on hagis nõudnud ka mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Antud asjast nähtub, et kostja on korduvalt avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Usaldusväärsus ja hea reputatsioon on oluline igale isikule. Arvestades vaidluse asjaolusid, leiab kohus siiski, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja poolne õigusvastane tegevus sai alguse, kui pooled hakkasid lahutama oma abielu ja vara jagama, mis tekitas poolte vahel konfliktseid situatsioone. Taoliste olukordade tekkimine aga pärssis pooltevahelist suhtlust ning läbirääkimata jäid ka pooltega seotud TÜ M äritegevuses toimuv. Kohus leiab, et mingil moel ei õigusta eeltoodu kostja tegevust ega välista kostja õigusvastast käitumist, kuid on muuhulgas siiski piisavaks põhjenduseks, miks tuleb hageja mittevaraline nõue jätta rahuldamata. Kohus osutab, et sanktsioonina või preventiivsetel eesmärkidel ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine VÕS kohaselt põhjendatud. Hageja on viidanud, et kostja käitumine on tekitanud temale hingelist valu, kuna esitatud väited on diskrediteerinud hagejat teiste isikute ees ning loonud suhetes sõpradega ja perekonnas pingeid. Kohus osutab, et taoline mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks varem avaldatud andmete ümberlükkamise kohustuse panemisega kostjale. Antud asjas on kohus leidnud, et kostjat tuleb kohustada esitama ajalehele andmeid milles lükatakse umber varem kostja poolt esitatu. Sellega tuleb lugeda heastatuks ka kostja poolt tekitatud väidetav hingeline valu. Juhindudes TsMS §-st 173 ja arvestades vaidluse olemust ning asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb 1⁄2 osas jätta kostja kanda.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.