Liivia Veberi hagi AS Ida-Tallinna Keskhaigla vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liivia Veberi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.11.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Liivia Veber, esindaja riigi õigusabi korras adv Tiia Kruusmaa Kostja AS Ida- Tallinna Keskhaigla, esindaja adv Alice Salumets.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.06.2007 otsus muutmata, arvestades hagi rahuldamata jätmisel ka käesoleva otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Välja mõista riigieelarvest 3964 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend neli) krooni 80 senti, sh käibemaksu 604 krooni ja 80 senti Advokaadibüroo Jaak Oja kasuks riigi õigusabi osutamise eest advokaat Tiia Kruusmaa poolt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja töötas kostja juures alates 1987. aastast koristajana. Hagejale oli 04.03.2005 käskkirjaga nr 78 määratud distsiplinaarkaristus - noomitus. 29.09.2005 lõpetati hageja tööleping käskkirjaga nr 307-k töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 alusel. Kostja süüdistab hagejat töölt omavolilises lahkumises ja tööülesannete täitmata jätmises 12. ja 13.09.2005 ning tööülesannete mittekohases täitmises 04.09.2005. Hageja vaidlustas Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamise ja töövaidluskomisjoni 03.11.2005 otsusega jäeti avaldus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööle ennistamise nõudes rahuldamata.
2.12.12.2005 esitas Liivia Veber kohtule hagi, milles ta palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, end tööle ennistada ja välja mõista tööandjalt hüvitis. Hageja
leidis, et kuna vanemõele oli kevadest saadik teada, et ta läheb 25.10.2005 Tartu Ülikooli Kliinikumi operatsioonile, siis sooviti hagejast lahti saada ja otsiti selleks põhjendusi. Hageja oli kostja juures koristajana töötanud 18 aastat ning alles kevadel 2005 ilmnes dokumentatsioon, mis näitab hagejat sobimatu tööstiiliga töötajana. Hageja ei eitanud, et ta lahkus mõlemal päeval peale oma töökohustuste täitmist kella 17.30 paiku, sest tema enesetunne 12. ja 13.09.2005 oli väga halb. Tööle tuli ta kohusetundest ja lootuses, et ehk saab haigusest üle. Nii aga ei läinud ja 14.09.2005 oli ta sunnitud helistama vanemõele, teatades, et ta on haige ja ei ole võimeline tööle tulema graafikujärgselt 16.09.2005. Perearsti tõend kinnitab, et hageja viibis viirusinfektsiooni tõttu töövõimetuslehel alates 16.23.09.2005. Hageja leidis, et ta ei lahkunud töölt omavoliliselt, kuigi vanemõe diktaadi kohaselt pidi ta sellise seletuskirja kirjutama. Kuna vanemõde ei viibinud kummalgi päeval peale lõunat enam töökohal, teatas hageja oma tervislikust seisukorrast valveõele ja küsis temalt luba töölt varem lahkuda. Kuivõrd hageja haigestumine oli kostjale teada, viitab töölepingu lõpetamise otsus soovile hagejast vabaneda. Hagejale olid koristamise järjekorrad teada ning haiglas töötamise pika aja jooksul kujunes tal välja töörutiin. Kui 04.09.2005 hagejale süüks pandud rikkumine vastaks tõele, ei oleks see töölepingu lõpetamiseks piisav. Tegemist ei ole sedavõrd tõsise rikkumisega. Hageja oli seisukohal, et kostja ei ole hinnanud hagejaga seonduvat objektiivselt ja kõiki asjaolusid arvestades.
3.Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja ennistada ta alates 30.09.2005 oma endisele ametikohale, mõista välja kostjalt TLS § 117 lg 1 alusel keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest. Kui kohus leiab, et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu seaduslikult, palus hageja välja mõista kasutamata puhkuse hüvitise PuhkS § 25 ja TLS § 119 lg 2 alusel ning hageja ühe kuu keskmise palga seoses lõpparve kinnipidamisega. 27.12.2006 esitas hageja nõude rahalise arvestuse. Hageja leidis, et ta on faktiliselt puhanud 26 päeva vähem ja seega on õigus saada puhkuse hüvitist 3011,58 krooni. Lõpparve kinnipidamise eest on hagejal õigus saada hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses 3452,10 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. 04.09.2005 jättis hageja intensiivpalatis tolmu pühkimata ning alustas koheselt põrandapesuga, millega eiras Ida-Tallinna Keskhaigla nakkustõrjejuhenditega kehtestatud haiglaruumide puhastamise nõudeid ning osakonna koristusplaani. Mõlemat dokumenti on hagejale tutvustatud, mida hageja on kinnitanud oma allkirjaga.
5.12. ja 13.09.2005 lahkus hageja töölt ettenähtud tööajast 2 tundi varem, jättes oma tööülesanded täitmata. Hageja oma lahkumisest vahetule juhile ei teatanud. Seoses varem lahkumisega jäi hagejal tegemata õhtune koristus protseduuritoas, intensiivravipalatis ja koridoris. Prügikastidesse kogunes palju prahti, mille hageja oleks pidanud ära viima enne tööpäeva lõppu. Samuti kogunes enne tööpäeva lõppu põrandale piisavalt tolmu, mille oleks hageja pidanud enne tööpäeva lõppu ära pühkima. Hagejaga töölepingu lõpetamise aluseks ei olnud konflikt osakonna vanemõega. Ei ole usutav, et töötaja väidetav distsiplineerimatus ja halva töötaja maine ilmnesid alles kevadel 2005. Hagejal on olnud pidevalt probleeme töödistsipliiniga ja töökohustuste täitmisega ja kuigi ta paistis aru saavat oma eksimustest, toimis töötaja siiski oma parema heaksarvamise kohaselt, eirates süstemaatiliselt nii vahetu juhi korraldusi kui ka kirjalikult vormistatud nõudeid. Hageja lahkus mõlemal päeval enam kui 2 tundi enne tööaja lõppu. Kuid hageja tööaeg lõppes mõlemal päeval kell 19.00. Hageja väide, et ta koristas ruumid koristusplaanis märgitud ajavahemikul, ei vasta tegelikkusele. Hageja lahkus 12.09.2005 kl 16.40 ja 13.09.2005 kl 16.35. Seega võis hageja jõuda koristada ainult protseduuride toa. Ei ole õige hageja väide, et ta teatas töölt lahkumisest 12. ja 13.09.2005 enne tööpäeva lõppu valveõele, sest oma 22.09.2005 seletuskirjas tunnistab hageja ise, et töölt varem lahkumiseks ta
luba kelleltki ei küsinud.
6.Asjasse puutuv ei ole 16.-23.09.2005 perearsti tõend, kuna hageja jättis töökohustused nõuetekohaselt täitmata ja lahkus varem töölt 12. ja 13.09.2005. Hageja töökohustuste nõuetekohase täitmata jätmise ja töölt varem lahkumise kohta on teinud esildisi peale vanemõe ka sisekliiniku siseosakonna teised töötajad ja osakonnajuhataja. Seega ei saa hageja väita, et tema töölt vabastamist soovis siseosakonna vanemõde. Hageja on 18 aasta jooksul töötanud erinevates osakondades, kus on kehtinud erinev koristusplaan ning koristamise suhtes kehtestatud nõuded ei ole olnud samad. Hagejal ei saanud seetõttu välja kujuneda koristamise osas rutiini. Hageja on oma seletuskirjades tunnistanud, et ta on puhastanud ruume vales järjekorras ning teinud oma tööd lohakalt. 04.09.2005 heideti hagejale ette koristamise alustamist põrandapesuga, mitte tolmu võtmisega, mida hageja ka tunnistas. Koristusnõuded on esitatud haiglanakkuse vältimiseks. Kostja leidis, et hagejapoolne töökohustuste süüline mittetäitmine on tõendatud ja töölepingu lõpetamine õige. Hageja väide, et ta on kirjutanud seletuskirjad vanemõe survele alistudes, tunnistades end süüdi tegudes, mida ta toime pannud ei ole, on tõendamata. Ka hageja seletuskirju arvestamata on hageja süü töökohustuste mittekohasel täitmisel tõendatud kaastöötajate ja vahetute juhtide ütlustega. 22.01.2007 esitatud täiendavas vastuses leidis kostja, et hageja on juba 2001. aastal saanud hüvitist tema poolt viidatud 26 kalendripäeva eest. 29.09.2005 lõpparvega on kostja maksnud hagejale kõik seadusest tulenevad tasud ja hüvitused, sealhulgas hüvitused kasutamata puhkuse eest. Seega pole kostja viivitanud lõpparve maksmisega, mistõttu ei ole kostja ka kohustatud hagejale tasuma lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmist palka. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtupraktikas peetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks töölt omavolilist lahkumist, kui tööülesanded on niisuguse iseloomuga, et tööohutuse seisukohalt on töötaja eemalviibimine lubamatu. Töölt varem lahkumisega häiris hageja tööd osakonnas ning rikkus TLS § 48 lg 1 p 1 ja § 50 p 1 ja p 2 sätestatut. TLS § 103 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 6 alusel, kui töötaja paneb toime tööd häiriva süüteo ning talle on eelnevalt määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hagejale oli 04.03.2005 määratud distsiplinaarkaristusena noomitus. Noomituse määramise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei täitnud nõuetekohaselt oma tööülesandeid ja rikkus töödistsipliini sellega, et lahkus 12. ja 13.09.2005 töölt ettenähtud ajast 2 tundi varem, jättes oma tööülesanded täitmata.
8.Vaidlust ei ole selles, et 12. ja 13.09.2005 lahkus hageja tööpäeva kestel omavoliliselt töölt ettenähtud tööajast 2 tundi varem ilma, et oleks selleks luba küsinud. Kuna 28.09.2005 kehtis veel 04.03.2005 määratud distsiplinaarkaristus, siis leidis maakohus, et hageja oli omavolilise töölt lahkumisega 12. ja 13.09.2005 toime pannud jämeda töökohustuste rikkumise, mis andis kostjale õiguse kohaldada hageja suhtes raskeimat karistust s.o töölt vabastamist. Kuivõrd kostja poolt kehtestatud koristamise reeglid tulenevad seadusest ning vajadusest tagada patsientide, külastajate ja töötajate ohutus, võib haiglaruumide puhastamise nõuete eiramise tagajärjel tekkida otsene mikrobioloogiline oht kõigile, kes haiglas viibivad. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude hüvitise saamiseks kasutamata jäänud puhkuse eest, kuna Tallinna Keskhaigla 25.01.2001 käskkirjas on selgelt märgitud, et väljamakstud puhkuse hüvitis 26 kalendripäeva ulatuses lugeda puhkusetasuks ajavahemiku 01.04.-28.12.2001 eest. Seega on hageja juba saanud hüvitist tema poolt viidatud 26 kalendripäeva eest. Apellatsioonkaebuse põhjendused
9.Hageja palus tühistada Harju Maakohtu 18.06.2007 otsuse, kuna maakohus pole hinnanud tõendeid igakülgselt, jättes arvestamata hageja poolt esiletoodud olulised asjaolud ning tuginenud tõenditele, mida kostja ei ole esitanud.
10.Asjakohane ei ole kohtuotsuse seisukoht töökohustuste jämedast rikkumisest. Kooskõlas asja materjalidega ei ole kohtu väide, et hageja töös esinevate puuduste kohta esitasid kaebuse ka mitu haiglas viibivat patsienti. 04.03.2005 käskkirja aluseks oli üksnes vanemõe Krista Tuti esildis. Väär on maakohtu väide, et vaidlust pole selles, et 12. ja 13.09.2005 lahkus hageja tööpäeva kestel omavoliliselt töölt ettenähtud ajast 2 tundi varem selleks luba küsimata. Hageja on sellele menetluses selgelt vastu vaielnud ja väitnud, et teatas valveõele lahkumisest. Kostja pole seda tõenditega ümber lükanud, märkides vaid, et vanemõelt luba ei küsitud. Maakohus pole võtnud seisukohta hageja väite osas, et hageja töölt lahkumine mõned tunnid enne tööpäeva lõppu oli tingitud tema halvast enesetundest, millele järgnes haigestumine viirusinfektsiooni. Maakohus jättis hindamata kaudsed tõendid, mis viitavad mõjuva põhjuse olemasolule.
11.Hagejale jäi arusaamatuks, millise süüteo asjaolusid on maakohus tuvastanud. Kohtuotsuses on läbisegi käsitletud nii varasema karistuse asjaolusid kui ka 12. ja 13.09.2005 hagejale süüks pandavat. Kui kohus väitis, et hageja piirdus vaid ühe koristuskorraga, ei ole see õige, sest hageja väitis, et ta tegi mõlemad koristused, kuigi lahkus töölt varem. Seda kinnitab ka L.A seletuskiri. Tõepoolest jäid varasema lahkumise tõttu täiendavalt koristamata koridor ja prügikastid, kuid seda ei võimaldanud hageja tervislik seisund. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et hageja on keskmise puudega inimene, kellel on raske kui mitte võimatu leida uut tööd. Kostja käskkirjas süüdistatakse hagejat 04.09.2005 intensiivravipalatis koristamise järjekorra rikkumises. Kohus ei ole selles osas seisukohta võtnud. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et hageja on 18 aastat töötanud kostja juures koristajana, millest võib järeldada, et ta on oma tööga hakkama saanud selles eriti nõudlikku koristamist nõudvas asutuses. Hageja on veendunud, töölepingu lõpetamine oli tingitud isikutevahelistest ebakõladest.
12.Hageja on esitanud hagiavalduses ka alternatiivsed nõuded seoses saamata puhkuse hüvitisega. Maakohus ei rahuldanud hageja hüvitise nõuet kasutamata puhkuse eest. Kohus põhjendas, et kostja 25.01.2001 käskkirjas on kirjas, et väljamakstud hüvitis 26 kalendripäeva ulatuses tuleb lugeda puhkusetasuks ajavahemiku 01.04.-28.12.2001 eest. Kohus on jätnud tähelepanuta ja vastuseta hageja 12.12.2006 seisukohad, mille kohaselt kostja puhkusearvestus ei ole õige ja hageja on faktiliselt puhanud 26 päeva vähem. Seega on hagejal õigus saada puhkuse hüvitist 3011,58 krooni. Muuhulgas lisas hageja veel, et lõpparve kinnipidamise hüvitise nõude osas puudub kohtuotsuses põhjendus. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes seaduslik, kuid hagi rahuldamata jätmisel tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
15.Hageja töötas kostja juures sisehaiguste osakonnas koristajana. Vastavalt TLS §-le 48 on töötaja kohustatud täitma töölepingu tingimusi ja töösisekorra nõudeid ja vastavalt TLS §-le 50 kohustub töötaja tegema kokkulepitud tööd, kinni pidama ettenähtud tööajast ja täitma täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Hagejale kehtisid lisaks töölepingus kokkulepitud tööülesannetele ka tööandja poolt 18.05.2004 kehtestatud haiglaruumide puhastamise nõuded, millede täitmisega pidi olema tagatud infektsiooni leviku takistamine.
16.Hagejale oli määratud distsiplinaarkaristusena noomitus 04.03.2005 selle eest, et ta ei täitnud oma tööülesandeid nõuetekohaselt ja rikkus töödistsipliini. Kostja määras 28.09.2005
hagejale käskkirjaga nr 307-k töökohustuste rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 alusel alates 29.09.2005. Tulenevalt TLS § 103 lg 1 lubab seadus TLS § 86 p 6 alusel töölepingu lõpetada vaid töötaja süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Maakohus on otsust põhjendades eksinud, kui on käsitlenud töötajapoolset töökohustuste rikkumist esmakordse jämeda töökohustuste rikkumisena (TLS § 103 lg 2 mõttes). Rikkumist ei ole nii määratlenud tööandja, kes võttis aluseks kehtiva distsiplinaarkaristuse ja kohtul ei olnud õigust väljuda asja lahendamise piirest. Maakohus rikkus sellega menetlusnorme (TsMS § 436 lg 4, § 438), kuid nimetatud rikkumine ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks, sest see ei toonud kaasa kohtulahendi lõppjärelduse ebaõigsust.
17.ITLS § 28 lg 1 alusel on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Seega tuli maakohtul töölepingu lõpetamise seaduslikkuse hindamisel kontrollida, kas esines töötajapoolne töökohustuste rikkumine, milline oli töölepingu lõpetamise aluseks 28.09.2005 käskkirja nr 307-k kohaselt (t.lk 19-20), s.t kas nimetatud süüteod leidsid asja arutamisel tõendamist. Samuti tuli kohtul kontrollida, kas töötajal oli kustumata distsiplinaarkaristus.
18.Vaidlust ei ole selles, et töötajal oli kehtiv distsiplinaarkaristus, s.t 04.03.2005 määratud noomitus (t.lk.68). Töötaja on oma seletuskirjades tunnistanud, et lahkus töölt enne tööpäeva lõppu, jättes tööülesanded täitmata (t.lk 65,66). Lisaks oli karistusdokumendi aluseks I sisehaiguste osakonna esildis (t.lk 68). Nimetatud karistust ei ole vaidlustatud.
19.Maakohus leidis õigesti, et 28.09.2005 käskkirjas kirjeldatud süütegude toimepanemine hageja poolt on tõendatud. Asjas leidis tõendamist, et hageja jättis 04.09.2005 intensiivravipalatis tolmu pühkimata ning alustas koheselt põrandapesuga, millega eiras kostja nakkustõrjejuhenditega kehtestatud haiglaruumide puhastamise nõudeid ning osakonna koristusplaani. Mõlemat dokumenti oli hagejale tutvustatud. Töötaja on rikkumist tunnistanud ja vanemõde on puudustele töös töötaja tähelepanu juhtinud (t.lk 27, 28). Samuti leidis maakohtus õigesti, et tõendamist leidis töökohustuste rikkumine 12. ja 13.09.2005. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks vanemõde või valveõde oma lahkumisest informeerinud ning lahkumise mõjuvast põhjusest - viirushaigusse haigestumisest, teavitanud. Tööandja on õigesti kvalifitseerinud hageja lahkumise töölt 12. ja 13.09.2005 omavolilise lahkumisena. Hageja haigus 16.-23.09.2005 ei ole asjassepuutuv. Karistusdokumendis on töötaja süüteona nimetatud tema töölt lahkumisega seoses tööülesannete täitmata jätmist 12. ja 13.09.2005 ning haiglas kehtivate koristusnõuete täitmata jätmist 04.09.2005. Töötaja süüteod on leidnud tõendamist töötaja enda seletuskirja, vanemõe K.T seletuse kui ka P.P, J.P, S.U ja L.A kirjalike seletustega, et hageja lahkus 13.09.2005 kell 16.35, jättes õhtuse koristuse temale määratud ruumides tegemata (t.lk 23,24). Töölepingu lõpetamise aluseks on märgitud ka I sisehaiguste osakonna juhataja ja vanemõe esildist (t.lk. 19-20) ja patsiendi kaebust (t.lk 25). Kaebuse väide, mille kohaselt on kohus eksinud ja kirjutanud otsuses patsientide kaebustest, on õige, sest kohus on kirjeldanud 23.09.2005 esildises märgitut (t.lk 21), kuid nimetatud esildise väide ei muuda töölepingu lõpetamist ebaõigeks.
20.Asjaolu, et eelnimetatud 04., 12. ja 13.09.2005 toimepandud töötaja süüteod häirisid tööandja tööd, on õige, sest nimetatud töölt varem lahkumised ja tööüleannete mittenõuetekohased täitmised võivad kaasa tuua ohtlikke tagajärgi. Haigla kohustus on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest tulenevalt tagada infektsiooni ohu minimiseerimine, vältida töötajate, patsientide ja külastajate nakatumist. Samuti segab selline töökohustuste rikkumine teiste osakonna töötajate tööd, kes peavad hageja tööd pidevalt kontrollima, talle töökohustusi meelde tuletama ja lahendama ka töökaaslase ja patsiendi kaebusi. Tõendamist leidis, et haiglaruumides nõuetekohase puhtuse tagamine oli
häiritud. Väide, et hagejal on tekkinud töörutiin, ei ole veenev ega samuti õigustav, sest hageja on töötanud erinevates osakondades, kus on kehtinud erinev koristusplaan ja nõuded tööle on muutunud. Hageja töötas viimasel ajal sisekliiniku siseosakonnas, kus intensiivravipalati ja protseduuride toa koristusele on infektsiooni seisukohalt esitatud teised nõuded ja koristusplaan on kehtestatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel 31.10.2003 vastuvõetud määrusega nr 117. Hageja oli teadlik kehtestatud nõuetest (t.lk 3738).
21.Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsustus hagi rahuldamata jätmise kohta on seaduslik. Samuti jättis kohus õigesti rahuldamata hageja alternatiivsed nõuded. Hagejal ei ole õigust 26 päeva puhkuse hüvitisele, sest see raha maksti talle 2001. aastal (t.lk.116-117, 120). Samuti ei ole põhjendatud lõpparve kinnipidamise nõue, sest töölepingu lõpetamisel tehti hagejale kõik seadusest tulenevad väljamaksed.
22.Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei esitanud. Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi 23.11.2005 määrusega määrati Liivia Veberile advokaat riigi arvel ja määrati riigi õigusabi osutajaks Advokaadibüroo Jaak Oja advokaat Tiia Kruusmaa. Advokaat Tiia Kruusmaa on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest 3964,80 krooni väljamõistmist Advokaadibüroo Jaak Oja kasuks. Kolleegium leiab, et esindaja taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg 1 alusel riigieelarvest välja mõista.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.