Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Küllike Johannson
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2007, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2 - 05 - 22033
Tsiviilasi
LVhagi AS ITKvastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja hüvitise nõudes seoses töölt puudumisega
Menetlusosalised
Hageja: LV, isikukood: XXX XXX Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Tiia Kruusmaa (määratud korras Eesti Advokatuuri Juharuse 24.11.2005 otsuse alusel), AB Jaak Oja, XXX; Kostja: AS ITK, registrikood: XXX, asukoht: XXX Kostja esindaja: vandeadvokaat Alice Salumets, Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, XXX
Kohtuotsuse resolutsioon Edasikaebamise kord
Asjaolud Hageja LV on puudega isik. Talle on määratud alates 08.01.2002 keskmine puue ja ta saab töövõimetuspensioni. Hageja töötas kastja juures koristajana. Hagejale oli 04.03.2005 käskkirjaga nr 78 määratud distsiplinaarkaristus - noomitus. 29.09.2005 lõpetati hageja tööleping käskkirjaga nr 307-k töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu TLS § 86 p 6 alusel. Kostja süüdistab hagejat töölt omavolilises lahkumises ja tööülesannete täitmata jätmises 12.09.2005 ja 13.09.2005 ning tööülesannete mittekohases täitmises 04.09.2005. Kostja otsustas lõpetada töölepingu hagejaga töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel TLS § 86 p 6 alusel. 03.11.2005 hageja vaidlustas Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamise seaduslikkuse. Töövaidluskomisjon otsustas jätta hageja avalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja kätte 03.11.2005 ning ei nõustu sellega. Hageja on arvamusel, et kuna vanemõele oli kevadest saadik teada, et ta läheb Tartu Ülikooli Kliinikumi põlve operatsioonile, siis sooviti hagejast lahti saada ja otsiti selleks põhjendusi. Hageja oli kostja juures koristajana töötanud 18 aastat ning alles kevadel 2005 ilmnes dokumentatsioon, mis näitab hagejat sobimatu tööstiiliga töötajana. Hageja ei eita, et ta lahkus mõlemal päeval peale oma töökohustuste täitmist kella 17.30 paiku, sest tema enesetunne 12.09. ja 13.09.2005 oli väga halb. Tööle tuli kohusetundest ja lootuses, et ehk saab ta haigusest üle. Nii aga ei läinud ja 14.09.2005 oli ta sunnitud helistama vanemõele, teatades, et ta on haige ja ei ole võimeline tööle tulema graafikujargselt 16.09.2005. Perearsti tõend kinnitab, et hageja viibis viirusinfektsiooni tõttu töövõimetuslehel alates 16.09. kuni 23.09.2005. Hageja leiab, et ta ei lahkunud töölt omavoliliselt 12.09. ega 13.09.2005, kuigi vanemõe diktaadi kohaselt pidi ta sellise seletuskirja kirjutama. Kuna vanemõde ei viibinud kummalgi päeval peale lõunat enam töökohal, teatas hageja oma tervislikust seisukorrast valveõele ja küsis luba töölt varem lahkuda valveõelt. Kuivõrd hageja haigestumine oli kostjale teada, viitab töölepingu lõpetamise otsus soovile hagejast vabaneda. Samas hageja, tundes end haigena, tuli tööle ja tegi tööd, et mitte tööandjat hätta jätta. Hagejale olid koristamise järjekorrad teada ning haiglas töötamise pika ajajooksul kujunes tal välja töörutiin. Kui 04.09.2005 hagejale süüks pandud rikkumine vastaks tõele, ei ole hageja arvates töölepingu lõpetamiseks piisav, et hageja alustas koristamist väidetavalt ukse poolt. Tegemist ei ole sedavõrd tõsise rikkumisena, et töösuhte lõpetamine oleks olnud vältimatu. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole hinnanud hagejaga seonduvat objektiivselt ja kõiki asjaolusid arvestades. Hageja palub: 1) tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ja ennistada hageja alates 30.09.2005 oma endisele ametikohale koristajana; 2) mõista välja kostjalt hageja kasuks TLS § 117 lg 1 alusel keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest; 3) kui kohus leiab, et kostja on töölepingu hagejaga lõpetanud seaduslikult, palub hageja kostjalt välja mõista hagejale kasutamata puhkuse hüvitis PuhkS § 25 ja TLS § 119 lg 2 alusel ning hageja ühe kuu keskmine palk seoses lõpparve kinnipidamisega. Kostja vastus hagile
04.09.2005 jättis hageja intensiivpalatis tolmu pühkimata ning alustas koheselt põrandapesuga, millega eiras ITK nakkustõrjej ühenditega kehtestatud haiglaruumide puhastamise nõudeid ning osakonna koristusplaani. Mõlemat dokumenti on hagejale tutvustatud, mida hageja on kinnitanud oma allkirjaga.
tunnistanud, et ta on puhastanud ruume vales järjekorras ning teinud oma tööd lohakalt. 04.09-2005 heideti hagejale ette koristamise alustamist põrandapesuga, mitte tolmu võtmisega, mida hageja ka tunnistab. Koristugnõuded on esitatud haiglanakkuse vältimiseks. Hageja leiab, et temale süükspandav ei ole hinnatav sedavõrd tõsise rikkumisena, et töösuhte lõpetamine oleks olnud vältimatu. Hageja annab mõista, et temaga töölepingu lõpetamine ei ole seaduslik ka hageja keskmise puude tõttu. Samas TLS § 86 p 4 annab tööandjale võimaluse lõpetada töötajaga tööleping ühepoolselt juhul, kui töötaja ei suuda täita oma kohustusi tervise tõttu. Kostja leiab, et hagejapoolne töökohustuste süüline mittetäitmine on tõendatud. Hageja väide, et ta on kirjutanud seletuskirjad vanemõe survele alistudes, tunnistades end süüdi tegudes, mida ta toime pannud ei ole, on tõendamata. Ka hageja seletuskirju arvestamata on hageja süü töökohustuste mittekohasel täitmisel tõendatud kaastöötajate ja vahetute juhtide ütlustega. Kostja palub jätta LVi hagi AS ITKvastu rahuldamata. Hageja seisukoht täiendavate tõendite kohta ja nõude rahaline arvestus Hageja nõustub kostja esitatud keskmise palga tõendis nimetatud keskmise kuupalgaga 3452,10 krooni ja ühe päeva keskmist päevapalka 160,56 krooni. Kasutamata puhkuse hüvitise osas on hagejal järgmised vastuväited: 08.12.2006 esitatud puhkuse arvestuse tabelis (jrk nr 14) on kajastatud, et ajavahemikul 01.04.2000 - 01 hageja olevat kasutanud 61 kalendripäeva puhkust. Faktiliselt oli hageja puhkusel ajavahemikul 16.07. - 05.08.2001 ja 03.09. - 16.09.2001 ehk 35 kalendripäeva. 25.01.2002 käskkirja nr 1-k kohaselt luges tööandja hagejale 2001 aasta töölepingu lõpetamisel väljamakstud puhkuse hüvitise sama aasta puhkusetasuks. Seega otsustas kostja maksta ajavahemiku 01.04.2000 - 01 eest hagejale 35 puhkusepäeva võrra enam puhkusetasu ja see on tööandja õigus teha töötajale seaduses ettenähtust soodsamaid väljamakseid. Samas on kostja poolt väär kajastada puhkusearvestuses (p.14) 26 kalendripäeva hageja poolt kasutatud puhkusena, kuna hageja ei ole seda puhkust faktiliselt saanud. Eelnevast tulenevalt on hageja ajavahemikul 01.04.1987 - 29.09.2005 olnud puhkusel 605 26 = 579 päeva. Kostja arvestusest nähtub, et hagejal oli õigus töötamise perioodil 605 puhkusepäevale. Seega jäeti hagejale töölepingu lõpetamisel välja maksmata kasutamata puhkuse hüvitis 26 kalendripäeva eest summas 3011,58 krooni. Lõpparve kinnipidamise eest on hagejal õigus ühe kuu keskmise palgale TLS § 119 lg 2 alusel summas 3452,10 krooni. Hageja LVpalub: 1) tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p 6 alusel ja ennistada ta alates 30.09.2005 oma endisele ametikohale; 2) mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 117 lg 1 alusel keskmine palk sunnitud töölt puudumise eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Hageja LVi alternatiivnõuded: 1) mõista kostjalt hageja kasuks kasutamata puhkuse hüvitus 26 päeva eest summas 3011,58 krooni; 2) mõista kostjalt hageja kasuks ühe kuu keskmine palk summas 3452,10 krooni TLS § 119 lg 2 alusel seoses lõpparve kinnipidamisega. Kostja täiendav vastus
Hagejale määrati Tallinna Keskhaigla 28.12.2001 käskkirjaga nr 134-k distsiplinaarkaristus töölepingu lõpetamine ja hagejale maksti kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist 21 kalendripäeva ulatuses ning töövõimetuspensionäri puhkuse hüvitist 5 kalendripäeva ulatuses. Tallinna Keskhaigla 25.01.2002 käskkirjaga nr 1-k tühistati 28.12.2001 käskkiri. 27.12.2001 kuni 27.01.2002 hageja oma töökohustusi ei täitnud ning viibis tööst eemal. Tallinna Keskhaigla 25.01.2002 käskkirja alusel hüvitati hagejale sunnitud töölt puudutud aja eest hageja keskmine töötasu. Väljamakstud puhkuse hüvitust otsustati mitte tagasi nõuda ja see loeti puhkusetasuks ajavahemiku 01.04. - 28.12.2001 eest. Hageja ise ei ole kostjale tagastanud 26 kalendripäeva eest tasutud puhkuse hüvitist. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et 28.12.2001 väljamakstud puhkusehüvitise näol on tegemist täiendava seaduses ettenähtud soodsama väljamaksega. Tallinna Keskhaigla 25.01.2001 käskkirjas on selgelt märgitud, et väljamakstud puhkuse hüvitus 26 kalendripäeva ulatuses lugeda puhkusetasuks ajavahemiku 01.04. - 28.12.2001 eest. Seega on hageja juba saanud hüvitist tema poolt viidatud 26 kalendripäeva eest. Veelkordne hüvitamine nimetatud 26 kalendripäeva eest tooks kaasa hagejapoolse alusetu rikastumise kostja arvel ning oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna hagejale on juba 2001 aastal makstud välja puhkuse hüvitis 26 kalendripäeva eest, siis ei ole põhjendatud ka hageja teine alternatiivnõue mõista kostjalt hageja kasuks välja ühe kuu keskmine palk seose lõpparve kinnipidamisega. Kostja leiab, et 29.09.2005 lõpparvega on ta maksnud hagejale kõik seadusest tulenevad tasud ja hüvitused, sealhulgas hüvitused kasutamata puhkuse eest. Kostja ei ole viivitanud lõpparve maksmisega, mistõttu ei ole kostja ka kohustatud hagejale tasuma lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmist palka. Kohtu seisukoht, kohaldatud seadused Kohtupraktikas peetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks töölt omavolilist lahkumist, kui tööülesanded on niisuguse iseloomuga, et tööohutuse seisukohalt on töötaja eemalviibimine lubamatu. Tööle mitteilmumine on piisav põhjus kõige raskema karistuse määramiseks ka siis, kui see on toimunud korduvalt või mitmeid päevi järjest. Antud juhul määrati ITK04.03.2005 käskkirjaga hagejale distsiplinaarkaristus seoses sellega, et ta ei täida nõuetekohaselt oma tööülesandeid ning rikub töödistsipliini ning lahkus töölt ettenähtud tööajast 2 tundi varem, jättes tööülesanded täitmata. Hageja töös esinevate puuduste kohta esitasid kaebuse nii haigla töötajad kui ka mitu haiglas viibivat patsienti. Töölt varem lahkumisega häiris hageja tööd osakonnas ning rikkus TLS § 48 lg 1 p 1 ja § 50 p 1 ja p 2 sätestatut. ITKkliinilise juhi käskkirja kohaselt kehtivad tervishoiuteenust osutavas majandusüksuses koristamisele kindlad nõuded infektsioonide leviku vältimiseks. Koristamise vältimisega võis tekkida otsene oht nii patsientide, külastajate kui ka personali tervisele. Intensiivravipalatites ja protseduuritubades on infektsiooni leviku risk kõrgeim. Neid ruume oli ette nähtud koristada 2 korda päevas ning piirduda vaid ühe koristamiskorraga on otseses vastuolus nakkustõrjenõuetega. Seega oli hagejapoolse töökohustuste mittenõuetekohase täitmise ja töölt varem lahkumise tõttu oli häiritud töö osakonnas.
Töösisekorraeeskirjade kohaselt töötaja kohustuseks on täita oma tööülesandeid kogu tööpäeva jooksul (TLS § 50 p 2). Kui hageja täidab oma kohustused kiiremini kui nõutud , ei tähenda see seda, et ta võib töölt lahkuda põhjendusega, et töö on tehtud. TLS § 50 p 3 sätestab töötaja kohustuse õigeaegselt ja täpselt täita tööandja seaduslikke korraldusi. Kui töötaja jätab täitmata seadusliku korralduse, siis on see töökohustuse rikkumine. Hageja väidab, et ta ei lahkunud töölt omavoliliselt ei 12.09. ega 13.09.2005 kuigi vanemõe diktaadi kohaselt pidi ta sellise seletuskirja kirjutama. Vanemõde väidab, et hageja ei öelnud talle kummalgi päeval, et tal on halb enesetunne ja ta sooviks seetõttu töölt varem lahkuda. TLS § 103 lg 1 alusel on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 6 alusel, kui töötaja paneb toime tööd häiriva süüteo ning talle on eelnevalt määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hagejale oli 04.03.2005 määratud distsiplinaarkaristusena noomitus. Noomituse määramise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei täitnud nõuetekohaselt oma tööülesandeid ja rikkus töödistsipliini sellega, et 12.02. ja 13.02.2005 lahkus töölt ettenähtud ajast 2 tundi varem, jättes oma tööülesanded täitmata. Vaidlust ei ole, et 12.09 ja 13.09.2005 lahkus hageja tööpäeva kestel omavoliliselt töölt ettenähtud tööajast 2 tundi varem ilma, et oleks selleks luba küsinud. Kuna 28.09.2005 kehtis veel 04.03.2005 määratud distsiplinaarkaristus, siis leiab kohus et hageja oli omavolilise töölt lahkumisega 12.09 ja 13.09.2005 toime pannud jämeda töökohustuste rikkumise, mis andis kostjale õiguse kohaldada hageja suhtes raskeimat karistust s.o töölt vabastamist. Kuivõrd kostja poolt kehtestatud koristamise reeglid tulenevad seadusest ning vajadusest tagada patsientide, külastajate ja töötajate ohutus, võib haiglaruumide puhastamise nõuete eiramise tagajärjel tekkida otsene mikrobioloogiline oht kõigile, kes haiglas viibivad. Haigla ruumid on jaotatud kolme puhtusastmesse. Esimese puhtusastme ruumid on haigla puhtaimad ruumid ja need ruumid, kus infektsiooni leyikurisk on suur. Esimese puhtusastme ruumide hulka kuuluvad ka intensiivpalatid. Infektsioonide leviku vältimiseks tuleb neid ruume koristada kaks korda päevas, vajadusel ka sagedamini. Haiglaruumide puhastamise nõuete ning koristustabelites ettenähtud puhastussageduse ja tööde järjestuse aseptilisuse nõuete eiramisel võib tekkida otsene mikrobioloogiline oht patsientide, külastajate ja personali tervisele. Oluline on järgida osakonna ruumide puhastamiseks ettenähtud kellaaegu, mis on kehtestatud silmas pidades üldist osakonna töörežiimi eesmärgiga vältida patsientide haiglapuhust nakatumisriski. Kostja on infektsioonide leviku vältimiseks nakkushaiguste ennetamise ja -tõrje seaduse ning selle alusel välja antud sotsiaalministri 31.10.2003 määruse „Haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõude ning sellekohase teabe edastamise kord ning mikrobioloogia- ja viroloogialaborist haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Terviskaitseinspektsioonile edastamise kord" alusel kehtestanud mitmeid nimetatud tegevusvaldkonda reguleerivaid haiglasiseseid akte, mida on hagejale korduvalt tutvustatud ning millega tutvumise kohta hageja on andnud ka allkirja. Kohus jätab rahuldamata hageja nõue hüvitise saamiseks kasutamata jäänud puhkuse eest, kuna Tallinna Keskhaigla 25.01.2001 käskkirjas on selgelt märgitud, et väljamakstud puhkuse hüvitus 26 kalendripäeva ulatuses lugeda puhkusetasuks ajavahemiku 01.04.. 28.12.2001 eest. Seega on hageja juba saanud hüvitist tema poolt viidatud 26 kalendripäeva eest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 ja 60 lg 1 alusel. Kostja ITK on esitanud nõude õigusabikulude väljamõistmiseks summas 2769.68 krooni, mille kohus loeb põhjendatuks ja kuludokumendid asjakohaseks ning vastav kulu tuleb mõista välja hagejalt. Küllike Johannson Kohtunik ■ ■' ..■: ..■ ■ ■' .
...
pf
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.