Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotleb tunnustada oma nõuet Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses 2 986 188,88 euro suuruses II rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. 04.03.2016 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul jäi tunnustamata hageja II rahuldamisjärgu nõue 2 986 188,88 euro suuruses, kuna kostjad I ja II esitasid nõudele võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vastuväited. AS Versobank loovutas nõude kostjale II. Nõuetekohase nõudeavalduse esitas hageja pankrotihaldurile õigeaegselt (PankrS § 93, § 94). Kostjate esitatud vastuväited hageja nõudele on hagejale arusaamatud. Hageja ja Xxxxsõlmisid 08.08.2006 käenduslepingu, millega Xxxxkäendas põhivõlgniku XxxxOÜ kohustusi summas 1 200 000 USD. Hageja ja Xxxxsõlmisid 08.10.2008 investeerimislepingu, millega Xxxx kohustus tagastama hagejale 08.05.2009 400 000 USD-d. Xxxxkohustusi ei täitnud, nõustus viidatud lepingutest tulenevad kohustused vormistama laenuks, mida tõendab hagiavalduse lisaks 4 olev 02.06.2009 kinnituskiri. 09.06.2009 sõlmisid hageja ja Xxxxlaenulepingu summas 1 600 000 USD (1 493 094,44 eurot), millega Xxxxkohustus hagejale kokkulepitud laenu tagastama hiljemalt 08.06.2014. Lepingu p-s 3 lepiti kokku viivise määras 10% päevas tasumata summalt, juhuks kui Xxxxjätab lepingust tulenevad maksed tähtaegselt tasumata või tasub need mittetäielikult. Lepingu p-s 1 leppisid pooled kokku intressi suuruseks 24% aastas. Kostja I vastuses esitatud seisukohtadega hageja ei nõustu. Kostja I väide võlgade mahu usutavuse kohta on väär. See, et OÜ Xxxxotsustas võtta endale vastava suurusega rahalised kohustused hageja ees, oli OÜ Xxxxtol hetkel vastuvõetud otsus ja hageja silmis ei tundunud see sel ajahetkel valitsenud olukorda arvestades ebamõistlik, liiati kuna oli olemas käendus. Xxxxoli käenduslepingu sõlmimise ajal osanik ja juhatuse liige XxxxOÜ-s, mille müügitulu 2006 oli üle 50 miljoni krooni. Kui kostja I arvates ei oleks majandusaasta aruannetes nähtuvate bilansi ja kasumiaruande näitajatega selliste rahaliste kohustuste võtmine tagantjärgi vaadates loogiline või mõistlik, ei saa sellest automaatselt järeldada, et selliseid kohustusi OÜ Xxxx poolt ei võetudki. Praktikas teevad ettevõtted erinevate suurustega kohustuste võtmise kohta otsuseid väga erinevatel motiividel, mis ei pruugi olla väljaloetavad ettevõtte majandusnäitajatest. Investeerimisleping sõlmiti 08.10.2008 ning selle alusel võetud kohustusi hageja täitis, küll aga jättis täitmata oma kohustused Xxxx. Hagejal puudub kohustus avaldada laenulepingu aluseks oleva investeerimislepingu üksikasju. Tähtsust ei oma ka, mis oli investeerimislepingusse investeerimisobjektina märgitud. Oluline on, et pooled sõlmisid investeerimislepingu, mille

alusel võetud kohustused jättis Xxxxtäitmata, mis omakorda viis laenulepingu sõlmimiseni. Eeltoodu üle ei saa olla mõistlikku vaidlust. Hageja ja Xxxxmitteusaldusväärsuse väitega seoses leiab hageja, et Xxxxsuhtes toimunud kriminaalmenetluse tõttu ei saa eeldada, et kõik Xxxxpoolt sellel ajaperioodil või varasemalt sõlmitud lepingud oleksid sõlmitud eesmärgiga viia läbi petuskeem. Hageja ei ole Xxxx tundmatu isik. On ilmne, et pankrotimenetluses esitabki hageja teiste võlausaldajate kõrval oma nõuded. Hageja ei jäta nõudeid Xxxx pankrotimenetluses esitamata üksnes põhjusel, et mõni teine võlausaldaja nendega ei nõustu. Hageja isiku ja hageja nõude usaldusväärsuses ei saa kahelda tuginedes kostja väljatoodud asjaoludele. Kostja I nõue on samuti vaidlustatud pankrotimenetluses. Seega on ka kostjal I vara ennast nimetada legitiimseks võlausaldajaks. Hageja ei käitunud käesolevas menetluses ebaausalt. Kostja I väide hageja indentifitseeritavuse kohta üksnes sünniaja järgi, on asjakohatu. On lepingupoolte vaba valik, kui palju hageja võlausaldajana lepingutes enda kohta andmeid esitab. See, et kostja I hinnangul tuleks lepingusse märkida rohkem isikuandmeid, on kostja I arvamus ja ilmselt tema väljakujunenud praktika lepingute sõlmimisel, millega ei saa viidata osapoolte usaldamatusele. Hageja isiku olemasolu ei tohiks enam vaidluse all olla seoses kostja I 09.05.2016 taotluse lahendamisega. Kuigi Xxxx võttis kostja I arvates endale ülemäära suuri kohustusi, ei ole hageja nõue selle tõttu alusetu ning tehing näilik. Hageja nõuet ei saa seada kahtluse alla seetõttu, et pankrotimenetluses on selgunud, et võlausaldajatel on Xxxx vastu nõudeid nii palju, et Xxxx ei suuda neid täita. Kuna laenulepingu sõlmimine oli tingitud käenduslepingu ja investeerimislepingu täitmata jätmisest Xxxx poolt, kulmineerus lõplik summa laenulepingus nii suureks. Käenduslepingu sõlmimisel ei saanud vähemalt hageja teada, et OÜ Xxxx oma kohustusi ei täida ning Xxxx käendajana on sunnitud täitma ise võetud kohustusi. Kui OÜ Xxxx oleks oma kohustusi täitnud, oleks hageja nõue Xxxx vastu tunduvalt väiksem. Kostja I on jätnud tähelepanuta, et sõlmis ise Xxxx ega miljonitesse kroonidesse ulatuva piirmääraga käenduslepinguid, milliseid ilmselt keskmine füüsiline isik ei suudaks täita ja mis oleksid keskmise füüsilise isiku jaoks ilmselt ebamõistlikud. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja I viited lepingus kasutatavale keelele ja lauseehitusele. Kostja I ei ole arvestanud sellega, et kuivõrd lepingu üheks pooleks on eestlane, siis on mõeldav, et lepingu koostas eestlane, kelle emakeel ei ole inglise keel. Lepingus kasutatud keel ei muuda lepingut näilikuks. Isegi kui arbitraažikokkulepe oleks puudulik, siis nagu kostja I ise järeldas, ei kasutatud lepingu sõlmimisel juristide abi. Ka see asjaolu ei muuda tehingut näilikuks, hoolimata sellest, et selline tegevus ei pruugi olla mõistlik. Põhjendatud ei ole hageja kohustamine kostja I poolt nimetatud (vastuse p 32) dokumentide esitamiseks. Võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal I. Eelistungil kinnitas hageja, et on esitanud kõik tõendid nõude olemasolu tõendamiseks (kinnituskiri - hagiavalduse lisa 4, laenuleping - hagiavalduse lisa 5). Kostja I väited on spekulatiivsed ja tõendamata. 20.03.2017 esitas hageja täiendavate tõenditena 15.08.2006 käenduslepingu ja 08.10.2008 investeerimislepingu, mis on laenulepingule eelnenud dokumendid ning xxxx. 01.11.2008 aktsiatähe, mis tõendab investeerimislepingu abil investeeringu reaalset tegemist (II kd lk 5, 6, 7). Hagi esitamisel juhindus hageja järgmistest õigusnormidest: VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 3, § 82 lg 7, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1. Pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli Xxxx võlgnevus hageja ees 2 986 188,88 eurot, millest põhinõue on 1 493 094,44 eurot ning kõrvalnõuded samas suuruses. Kostjate vastuväited on alusetud ja põhjendamatud. Kostja I vastuväited Hageja, kes on Vene Föderatsiooni elanik, on Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses kõige suurema nõudega (2 986 188,88 eurot) võlausaldaja. Teised võlausaldajad on kohalikud füüsilised või juriidilised isikud. Xxxx on kelmuses süüdimõistetud kurjategija.

Kostja I palub jätta hagi rahuldamata. Nõude alusena esitatud asjaolud ei ole eluliselt usutavad ning esinevad kaalukad kahtlused nõude aluseks olevas laenulepingus ja sellele eelnenud kinnituskirjas toodud nõuete olemasolus. Kostja I esitab tõendid nõude puudumise tõendamiseks. Hageja tugineb nõude alusena 09.06.2009 sõlmitud laenulepingule. Vaidlus puudub selles, et selle laenulepingu alusel hageja võlgnikule raha üle ei andnud, tegemist olevat muust kohustusest laenuks ümbervormistatud kohustusega (VÕS § 396 lg 2). Võla taoline ümberkujundamine omab deklaratiivse võlatunnistuse tähendust, mille tulemusel peab võlgnik tõendama, et võlga tegelikult ei ole. Tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14 leidis Riigikohus, et kostja tõendamiskoormis ei ole piiramatu ja et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormis pöördub ümber, kui kostja esitab asjaolud, mis viitavad nõude puudumise võimalikkusele (p 13). Varasemates lahendites on Riigikohus leidnud, et eelkõige kehtib eelöeldu olukorras, kus tuleb tõendada asjaolu, mille esinemine on hageja kontrolli all, kostjal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja hageja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Seega peaks hageja tõendama kausaalsuhtest tulenevat võlga. Kogu hageja väidetava nõude aluseks on vana dokumentatsioon, mis puudutab hageja ja kolmandast isikust võlgniku, registrist kustutatud OÜ Xxxx vahelisi väidetavaid võlasuhteid, dokumentatsioon on täielikult hageja valduses, kostjalt ei saa eeldada negatiivse asjaolu tõendamist. Seega viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt saab kostjalt mõistlikult eeldada nõude puudumise põhistamist kaudsete asjaoludega, kuid mitte nõude puudumise tõendamist. Kostja põhistamiskohustuse täitmisel lasub hagejal kohustus tõendada kausaalsuhet ehk kõigi lepinguga laenuks ümberkujundatud nõuete aluslepingute kehtivust ja nõuete sissenõutavust. OÜ Xxxx võlgade maht hageja ees ei ole eluliselt usutav. Hagiavalduse kohaselt moodustub nõue järgmistest laenuks ümberkujundatud nõuetest: - hageja ja Xxxx vahel 15.08.2006 sõlmitud käenduslepingust, millega tagati OÜ Xxxx kohustusi summas 1 200 000,00 USD; - 08.10.2008 investeerimislepingust, millega Xxxx kohustus hagejale tasuma 400 000,00 USD. OÜ Xxxx kanti registrisse xxxx ja kustutati registrist 13.08.2008 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Äriühingu tegevusalaks oli autorent. Äriregistri andmetel esitas OÜ Xxxx majandusaasta aruandeid üksnes 1999-2004. Majandusaasta aruannete järgi oli tegemist võrdlemisi väikese suurusega ettevõttega, mille käive ja kohustused ei ole kuidagi võrreldavad 08.08.2006 väidetavalt sõlmitud käenduslepingu kohase summaga 1 200 000,00 USD. Viimase esitatud majandusaasta aruande järgi (2004) oli OÜ Xxxx müügikäive umbes 20 korda väiksem kui tema väidetavad kohustused hageja ees kaks aastat hiljem ja tema muud kohustused olid umbes 71 korda väiksemad kohustustest, mida Xxxx väidetavalt 2 aastat hiljem käenduslepinguga käendas. Arvestades, et OÜ Xxxx käive ja kohustuste maht oli alates 1999 muidu võrdlemisi stabiilne, ei ole selline fantastiline kohustuste suurenemine kahe aasta jooksul eluliselt usutav. Seda kinnitab ka see, et aastatel 2005 ja 2006 OÜ Xxxx majandusaasta aruandeid enam ei esitanud., mis on üldjuhul seletatav majandustegevuse seiskumisega. OÜ Xxxx kohustuste suurenemine 71 kordselt ei saa tekkida autorendiga tegeleval ettevõttel tavapärase majandustegevuse käigus. See saab olla mõeldav üksnes juhul, kui tegemist oleks ettevõtte olulise laienemisega ja sellega seotud investeeringutega. Samas ei ole loogiline, et ettevõtte laiendamise perioodil jätab juhatuse liige esitamata majandusaasta aruanded ning investoriks on tundmatu Vene Föderatsiooni elanik, kellel puuduvad Eestiga muud teadaolevad majanduslikud sidemed. Kuna OÜ Xxxx suhtes oli äriregistri menetlusteabe kohaselt registrist kustutatud umbes 5 kuud varem tehtud ja 3 kuud varem jõustunud määruse alusel, ei saanud eksiteerida mingeid investeeringuid, mida laenuks ümber kujundada. Seetõttu ei ei ole usutav investeerimislepingu sõlmimine 08.10.2008. Hageja ja Xxxx ei ole usaldusväärsed isikud. On üsna tõenäoline, et hageja väidetavat nõuet puudutavates dokumentides võivad Xxxx ja hageja olla võltsinud nii hagiavalduse lisaks 4 olevat kinnituskirja kui ka laenulepingut ennast.

Laenuleping on väidetavalt sõlmitud 09.06.2009, kui Xxxx suhtes toimetati kriminaalmenetlust, mille tulemusena ta kelmuses süüdi mõisteti. Kelmus seisnes selles, et ta esitas teadlikult ja süstemaatiliselt kostjale finantseerimiseks fiktiivseid arveid, mille alusel tal õnnetus kostjalt välja petta 558 435 eurot. Samaaegselt pettis Xxxx välja suuri summasid DnB pangalt. Vähemalt Xxxx puhul on teada, et ligikaudu samal ajal, kui ta väidetavalt tunnistas erakordses suuruses võlga täiesti tundmatu Vene Föderatsiooni elaniku Xxxx ees, on ta tegelenud suures ulatuses faktooringukelmusega ja selle raames dokumentide võltsimisega. Märkimisväärne on, et kuigi Xxxx on väidetavalt tunnistanud väga suurtes summades võlga täiesti tundmatute isikute ees, kes pealegi ilmuvad võlausaldajana välja alles tema pankrotimenetluses, tegeles ta aktiivselt kõigi teiste legitiimsete võlausaldajate nõuete tõrjumisega (nt kostja ja DnB pank). Sellised juhtumid on kostja kogemustele tuginedes kuritegeliku taustaga võlgnike puhul tavapärased. Kriminaalasjas 1-12-7190 viidi 2009 septembris Xxxxjuures läbi läbiotsimine Kuigi hagiavalduse kohaselt kinnituskiri ja laenuleping sõlmiti väidetavalt 2.06.2009 ja 09.06.2009, ei leitud neid läbiotsimise käigus. See viitab, et neid dokumente ei olnud tegelikult olemas. Ka hageja on käitunud menetluses ebaausalt. Äärmiselt ebatavaline ja kahtlust tekitav on see, et hageja ei ole üheski lepingudokumendis identifitseeritav muu kui üksnes sünniaja järgi. Oma andmeid on hageja varjanud ka pankroti- ja kohtumenetluses, TsMS § 338 lg 1 p-i 1 rikkumisega varjanud enda andmeid ning vastuses kostja taotlusele tagatise määramiseks esitanud kohtule oma elukoha kohta valeandmeid (kostja 31.05.2016 menetlusdokument koos tõenditega – väidetavalt „elab“ hageja endaga mitteseotud ettevõtte kontoris Saksamaal, kuigi Venemaa sotsiaalmeedias esitleb oma elukohana xxxx). Dokumentide õigsust tuleb hinnata ka nende koostajate usaldusväärsuse järgi. Kui dokumentide koostajaks on ühelt poolt kelmuses süüdi mõistetud kurjategija ja teiselt poolt enda andmeid kiivalt varjav ja kohtule seejärel valetav isik, siis see tekitab kahtlusi dokumentide ehtsuses. Vähemalt laenulepingul on mitmeid näilikkusele viitavaid tunnuseid (TsÜS § 89 lg 1). Laenulepingu p 1 leppisid pooled väidetavalt kokku, et laenusummale 1 600 000 USD rakendub intressimäär 24% aastas. Arvestades Xxxx majanduslikku olukorda, senist võimet tulu teenimiseks, käimasolevat kriminaalmenetlust ja tema vastu koonduvaid nõudeid kohalikelt võlausaldajatelt, ei saanud Xxxx mõistlikult pidada võimalikuks, et suudab selliseid kohustusi reaalselt kanda. Laenu tagastamise tähtaeg oli 5 aastat (lepingu p 2), mis tähendab, et lõplikuks intressiks pidi moodustuma 120% ehk niigi astronoomiline võlg pidi enam kui kahekordistuma. Laenulepingu p-s 3 lepiti kokku viivises määraga 10% täitmata kohustusest päevas. See teeb aastaseks viivisemääraks 3650% ehk laenu tagastamata jätmisel aasta jooksul võis Nugis arvestada enam kui 30-kordse nõudega (48 000 000 USD). Pooled leppisid kokku vaidluse lahendamises arbitraažis ent jätsid nimetamata arbitraažikokkuleppe (lepingu p 5), mis muudab arbitraažikokkuleppe õiguslikult mittetoimivaks. Sedavõrd suurte summade laenamise puhul on eksimus vaidluse lahendamise regulatsioonis väga ohtlik ning tegelikult heas usus toimivad pooled on tavapäraselt selles olulisemalt hoolikamad ning kasutavad õigusabi. Laenulepingu inglisekeelne tekst on koostatud eestlase poolt. Teksti grammatika on halb ning eesti keelele omase süntaksiga – eestikeelsed laused inglisekeelsete sõnadega. See viitab dokumendi koostamisele eestlase poolt, ent defektne arbitraažikokkulepe tähendab, et õigusabi ei kasutatud. Seega ei olnud koostaja eesti ega vene jurist. Seega viitab dokument kogumis sellele, et selle otstarve oli luua alused võimalikult suureks nõudeks, pööramata tähelepanu sellele, kas see üldse on tavaolukorras õiguslikult maksma pandav. Tõenäoliselt on tegemist Xxxx poolt võltsitud dokumendiga, mille eesmärgiks oli luua enda pankrotimenetluse kontrollimise tarbeks võimalikult suur nõue. Hageja poolt 20.03.2017 esitatud tõendid laenu üleandmist ei tõenda. Hageja poolt esitajaaktsiana esitatud aktsia ei ole esitajaaktsia, vaid Xxxx nimeline väärtpaber. Dokumendi

ehtsus ei ole kontrollitav ja tõsiselt võetav ei ole, et Xxxx ostis aktsiaid 100 USD eest pärast hagejalt sularahas 364 000 USD saamist. Mõlemal lepingul on vaid hageja allkiri, puudub Xxxx allkiri. Kostja II seisukoht Kostja II omandas nõude Versobank AS-ilt, kes esitas hageja nõudele Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite. Kostja II võtab esitatud hagi õigeks. Hageja on hagiavalduse lisana 5 esitanud laenulepingu, millest nähtub, et Xxxx (pankrotis) on rahaline kohustus hageja ees, mida ta ei ole nõuetekohaselt täitnud. Laenulepingust nähtub ka põhinõude suurus ja täitmisega viivitamise juhuks nõutava viivise määr (protsent). Eeltoodu tõttu tunnustab kostja II hageja nõuet Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 986 188,88 eurot II rahuldamisjärgu nõudena ning võtab hagi õigeks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus rahuldab hagi lähtudes menetlusosaliste seisukohtadest, esitatud tõenditest. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1, mis reguleerib vaidlust nõuete tunnustamise üle, I lause sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 04.03.2016 (protokoll I kd lk 10-16). Hageja, kelle nõuet koosolekul ei tunnustatud, esitas hagi 04.04.2016. Seega on hagi esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõude, mille aluseks on hageja ja võlgniku (Xxxx) vahel 15.08.2006 sõlmitud käendusleping, millega võlgnik Xxxxkäendas põhivõlgniku XxxxOÜ kohustusi summas 1 200 000 USD ning hageja ja Xxxxvahel 08.10.2008 sõlmitud investeerimisleping, millega Xxxxkohustus hagejale tagastama 08.05.2009 400 000 USD. Nimetatud lepingutest tulenevad kohustused on vormistatud laenuks. Kostja I vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II võttis hagile esitatud vastuses hagi õigeks ning palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kriminaalasjas (1-12-7190 (09730000115) tehtud kohtuotsusega karistati Xxxx KarS § 209 lg 2 p 1,2, 3 järgi kvalifitseeritava konkreetse kuriteo toimepanemise eest. Puudub alus tõsikindlalt arvata, et Xxxx on ka käesoleva vaidluse lahendamise aluseks olevaid dokumente manipuleerinud selleks, et hageja saavutaks tema pankrotimenetluses võimalikult suurema nõude tunnustamise. Seoses kostja I vastuväitega hageja nõudele laenulepingu näilikkuse motiivil, leiab kohus, et kostjal I kui võlausaldajal on õigus lepingu näilikkuse väitele tugineda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2.11.2011 otsus asjas 3-2-1-95-11, p 11). TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. Vaidlusalune laenuleping (I kd lk 22) kajastab kõiki VÕS kohaseid laenulepingu jaoks olulisi tingimusi: lepingupoolte nimed, laenusumma, intressi suurus, tagasimaksmise tähtaeg, viivise suurus laenu tagasimaksmise kohustuse tähtaja rikkumise juhuks. Lepingu p 1 sõnastusest tulenevalt on laenuandja lepingu sõlmimise ajaks laenusumma laenusaajale üle andnud, mis on asjakohane arvestades, et lepinguga vormisttai laenuks varasemad kohustused. Asjaolu, et lepingu on kostja I väitel kirjutanud inglise keeles eestlane, ei oma asja lepingu

hindamisel näilikkuse motiivil tähtsust, ka mitte teksti halva grammatika ja eesti keelele omase süntaksi tõttu. Leping on olulistes asjaoludes selgelt arusaadav ja sellest ei ole võimalik järeldada, et pooltel olnuks eesmärk lepinguga varjata mingit muud tehingut. Ka arbitraaži kokkuleppe kostja I poolt väidetud defektsus, mis kostja I väitel tähendab, et pooled ei kasutanud lepingu sõlmimisel õigusabi, ei muuda lepingut näilikuks ning ka asjaolu, et lepingu alusel laenu ei antud, vaid vormistati laenuks Xxxx(pankrotis) varasem kohustus hageja ees ei muuda lepingut näilikuks. See on VÕS § 396 lg 2 alusel lubatud. Lepingus on Xxxx(pankrotis) identifitseeritav isikukoodi ja hageja sünniaja järgi. Kummagi lepingupoole elukohti lepingus kirjas ei ole. Praktikas ei ole tavapäratu kui lepingusse ei märgita lepingupoolte elu- või asukohti. Puudub seadusest tulenev kohustus sõlmida lepinguid õigusteadmistega isikute kaasabil ning juhul kui arbitraažikokkulepe lepingus on defektne määral, et see ei toimi, ei tähenda see, et pooled ei saaks vaidluse tekkimisel oma õigusi kaitsta. Kuigi kostja I märkis, et Xxxx ja hageja võivad olla võltsinud nii kinnituskirja kui ka laenulepingut, ei soovinud kostja I nimetatu tuvastamist (nt oleks ta saanud esitada ekspertiisi läbiviimise taotluse). Seega on kostja I võltsimise kohane väide tõendamata ja oletuslik. Oletuslik on ka kostja I väide selle kohta, et Xxxx on tunnistanud võlga erakordses suuruses täiesti tundmatu Vene Föderatsiooni elaniku Xxxx ees. Hagiavalduses on hageja väitnud, et hageja ei olnud Xxxx tundmatu isik. Asjaolul, kas hageja oli tundmatu kostjale või kellelegi kolmandale isikule, ei oma tähtsust. Vaidlus on tekkinud seoses hageja ja Xxxx vahel sõlmitud lepingutega. Et kriminaalasjas läbiviidud läbiotsimise tagajärjel ei leitud Xxxx juurest kinnituskirja ja laenulepingut, ei tähenda iseenesest et neid olemas ei olnud. Nimetatud dokumentide mitteleidmise kohta võib olla erinevaid asjakohaseid selgitusi (nt võib-olla neid ei otsitudki). Ainuüksi asjaolu, et kinnituskirja ja lepingut läbiotsimisel ei leitud, ei saa tähendada, et kinnituskirja ja lepingut ei olnud üldse olemas. Asjaolu, et Venemaa sotsiaalmeedias esitleb hageja oma elukohana Sankt-Peterburi, alusel ei saa hageja elukohta määrata Venemaal olevaks. Andmete kajastamine sotsiaalmeedias ei saa olla kohtumenetluses tõendamise allikaks arvestades sotsiaalmeedia olemust.

2.06.2009 kinnituskirjas (I kd lk 21), mille Xxxx(pankrotis) on adresseerinud hagejale kinnitab Xxxx(pankrotis), et ta on nõus ümberkujundama 1 600 000 USD suuruse kohustuse intressimääraga 24% aastas laenuks. Laenusumma tuleneb käenduslepingust, mis oli sõlmitud 15.08.2006 ja millega Xxxx(pankrotis) käendas hageja ja XxxxOÜ vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist (käenduse maksimumsummaks on 1 200 000 USD) ning investeerimislepingust, mis oli sõlmitud 08.10.2008 hageja ja Xxxx(pankrotis) vahel (tagastamisele kuuluv summa on 400 000 USD, sh intressid ). Eelistungil kohustas kohus hagejat esitama laenuandmist tõendavad dokumendid. 20.03.2017 esitas hageja 15.08.2006 sõlmitud käenduslepingu (II kd lk 5) ja 8.10.2008 sõlmitud investeerimislepingu (II kd lk 6). Kohus ei nõustu kostjaga, et käendus- ja investeerimislepingul Xxxx allkiri puudub. Xxxx allkirjad on mõlemal lepingul nähtavad ja tuvastatavalt sarnased Xxxx allkirjadega 2.06.2009 kinnituskirjal ja 09.06.2009 laenulepingul. Kostja I vastuväited hagile põhinevad kostja I oletustel ja tõlgendustel, mitte tõenditel. Kohus rahuldab hagi ja tunnustab hageja nõuet Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses 2 986 188,88 euro suuruses II rahuldamisjärgu nõudena. Tsiviilasja hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1, lg 4 p 9). Seoses kostja I vastu esitatud hagiga jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamisest tulenevalt kostja I kanda. Juhindudes § 1741 lg 1 mõistab kohus hageja taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, kostjalt I hageja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud – hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu (kohtukulu vastavalt TsMS § 138 lg-le 2) ja õigusabikulud (kohtuväline kulu

vastavalt TsMS § 144 p-le 1). Hageja esitas menetluskulude nimekirja 27.04.2017 kohtuistungil ja nimekirja seoses kohtuistungi menetluskuludega 04.05.2017. Hageja esindamiseks tegi esindaja järgmised toimingud: - 04.04.2016 materjalide analüüs, läbitöötamine, hagiavalduse koostamine, ajakulu 6 h; - 26.05.2016 kostja I tagatise taotlus, saadud kostja II vastus hagile, tutvutud, läbitöötamine, analüüs, vastuse koostamine kostja I taotlusele, ajakulu 3h 30 minutit; - 16.09.2016 kohtumäärus kostja I taotluse osas saadud, tutvumine, saadud kostja I vastus hagile, analüüs, täiendava seisukoha koostamine, ajakulu 5h 30 minutit; - 21.02.2017 kohtuistungiks valmistumine, kohtukõne teeside koostamine, osalemine istungil, ajakulu 4h; - 20.03.2017 täiendav materjal saadud, ülevaatamine, analüüs, edastatud kohtule kaaskirja ja selgitusega, ajakulu 1h 30 minutit; - 10.04.2017 kostja I 24.03.2017 dokumendi ülevaatamine, analüüs, vastudokumendi koostamine ja esitamine, ajakulu 2h 30 minutit; - 26.04.2017 täiendused kohtukõne teesidesse vastavalt menetluses esitatud positsioonidele/tõenditele, ajakulu 3h. Enne kohtuistungit kandis hageja menetluskuluna riigilõivu 300 eurot ja õigusabiteenuse näol 4368 eurot (koos käibemaksuga). Tunnihind on 140 eurot+käibemaks (kokku 168), kulunud aeg 26h. Hageja menetluskulude suurus seoses 27.04.2017 kohtuistungiga on 420 eurot. Kulu tekkis seoses 27.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistumisega ja istungil osalemisega, ajakuluga 2h 30 minutit (2,5x168). Hageja tunnitasumäär on 140 eurot+käibemaks. Menetluskulude suurus kokku on 4668+420=5088 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista kostjalt I arvestades TsMS § 165 lg 1 ja lg 2 regulatsiooni. Kostja I oma alusetute vastuväidete, täiendavate seisukohtade ja lisataotlustega põhjustas menetluse asjatu venimise ja menetluskulude suurenemise. Kostja II võttis hagi omaks juba menetluse algfaasis. Kui kohus ei pea võimalikuks kulude jätmist vaid ühe kostja kanda, taotleb hageja alternatiivselt kulude jätmist kostjate kanda kohtu äranägemisel, arvestades kostjate osalemist menetluses ja esitatud seisukohti/taotlusi (TsMS § 165 lg 1, 2). Hageja hinnangul on hageja poolt kulu kandmine olnud vajalik ja põhjendatud hageja huvide kaitsmiseks, arvestades mh menetluse venimist ja täiendavate seisukohtade vajadust seoses kostja I poolt esitatud seisukohtade ja taotlustega. Hageja kinnitab, et taotletavad menetluskulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega ning taotleb, et kohus märgiks lahendis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel 300 eurot. Hageja poolt taotletavate menetluskulude suurus koos käibemaksuga on 5088 eurot (sh riigilõiv). Kohus peab hageja menetluskulusid 5088 euro suuruses vajalikuks ja põhjendatuks arvestades asja keerukuse astet ja toiminguid, mida hageja esindaja pidi hageja esindamiseks tegema. Tunnitasumäär vastab kohtupraktika kohasele määrale, ajakulu on näidatud ulatuses vajalik ja põhjendatud. Tulenevalt hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal I tasuda hagejale viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Seoses kostja II vastu esitatud hagiga jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja II menetluskulud kostja II enda kanda. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 168 lg-st 6 ja asjaolust, et kostja II võttis vastusest nähtuvalt hagi õigeks arvestades

hageja poolt hagi tõendamiseks esitatud laenulepingut. Hageja ei oleks küll oma nõude tunnustamist saanud saavutada ilma kohtusse pöördumata, kuid arvestades, et kostja II võttis hagi õigeks kohe saades koos hagiavaldusega tõendina laenulepingu, oleks hageja saanud kohtusse pöördumist kostja II vastu vältida, kui ta oleks esitanud laenulepingu nõuete kaitsmise koosolekul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.