Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

Viru Maakohtule 15. septembril 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt kinkis hageja 03. juulil 2001 temale kuuluva kinnistu asukohaga xxx küla, Jõhvi vald (registriosa nr 14985) kostja ja enda poja kaasomandisse võrdses osas. Kinkimise ajal tegutses nimetatud kinnistul autoparkla ning kinkimise hetkel lasus kinnistul hüpoteek summas 50 501 krooni. Suhted kostjaga olid head, kuni saabus hüpoteegi kustutamise aeg. Hageja ettevõtte tegevust hakati segama, kostja ja tema abikaasa kasutasid vabalt ja tasuta parkla teenust, nõuti rahalisi hüvitisi, lõhuti korduvalt elektriliini ning avaldati ajalehes teateid ettevõtte tegevuse lõpetamise kohta. Selline käitumine

kinkija suhtes on häiriv ning lubamatu. Kostja on pöördunud Jõhvi Vallavalitsuse poole tegevusloa saamiseks samale kinnistule, kus hageja ettevõte juba tegutseb. Hageja palub kohustada Jõhvi Vallavalitsust peatama kostjale autoparkla tegevusloa väljastamise kuni kohtulahendi jõustumiseni ning muuta 03. juulil 2001 notari poolt tõestatud kinkelepingu p.3.1. ja lugeda see alljärgnevaks: Kinkija kingib kingisaaja S.L. 1⁄2 suuruse mõttelise osa lepingu objektiks olevast kinnistust, mis läheb Kinkija ja Kingisaaja kaasomandisse. Kostja vastus Kohtule 18. oktoobril 2005 esitatud vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista, kuna hagi on alusetu ning hagiavalduses esitatud väidetega ei saa nõustuda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Eelistung Eelistungil, mis toimus 06. detsembril 2006, selgitas hageja , et kinkeleping oli vormistatud ajal, mil elas hageja abikaasa. Kuna hageja abikaasa oli vägivaldne hageja suhtes ja hageja kartis oma elu pärast, siis sõlmis ta kinkelepingu kostja kasuks. Hageja ja kostja olid töökaaslased kinke tegemise ajal. Hageja jagas mõtteliselt kinnistu kaheks, millest ühe osa kinkis kostjale ja teise osa oma pojale. Enne kinkimist oli kinnistu hageja ainuomandis. Kostja sekkub omavoliliselt ettevõtte töösse ning hoiab kinnistul oma isiklikku vara. Hageja esitas kohtule täiendavaid tõendeid kostja käitumise kohta. Kostja istungile ei ilmunud, kuid oli esitanud taotluse istungi edasilükkamise kohta. Kostja kirjalik arvamus Kostja asub 10. jaanuari 2007 kirjalikus arvamuses seisukohale, et hageja poolt 06. detsembril 2006 toimunud eelistungil esitatud täiendavad tõendid ei ole asjakohased, kuna ei ole seotud haginõuetega. Nimetatud tõendid käsitlevad ettevõtte majandustegevust ja ei ole seotud kostja tegevusloa väljastamise peatamise ja kinkelepingu osalise muutmise nõuetega. Samuti ei sätesta hageja ja kostja vahel 03. juulil 2001 sõlmitud kinnistu kinkeleping mingeid kostja kohustusi seoses kinnistu kinkimisega kostjale. Kuni käesoleva hetkeni tegutseb antud kinnistul seadusliku aluseta hageja autoparkla, mis nähtub ka Jõhvi Vallavalitsuse kirjast kostjale. Samuti selgub antud dokumendist, et Jõhvi Vallavalitsus on peatanud kostjale tegevusloa väljastamise. Eelistungid Eelistungil, mis toimus 06. detsembril 2006, esitas hageja täiendavaid tõendeid edastamiseks kostjale. Kostja on palunud istungi edasilükkamist ning istungil ei osalenud. Eelistungil, mis toimus 29. jaanuaril 2007, loobus hageja tegevusloa väljastamise peatamise nõudest, kuna Jõhvi Vallavalitsuse poolt on juba antud tegevusloa väljastamine peatatud. Hageja seletuste kohaselt puudub kaasomanike vahel kokkulepe kinnistu kasutamise osas. Kinkelepingu vormistamise motiiviks oli soov säilitada vara oma lapsele ning asjaolu, et hagejal oli abikaasaga teravad suhted, mistõttu hageja kartis oma elu pärast. Hageja abikaasa suri 15. septembril 2005. Kinkelepingu sõlmimise ajal olid poolte vahel sõbralikud suhted. Nüüd on kostja asunud takistama hagejat ja käitunud tema suhtes mitte korrektselt. Hageja palub muuta kinkelepingut selliselt, et kinkelepingust jääks välja kostja kingisaajana.

Hageja seletuste kohaselt oli kostja tema väga hea tuttav ja kuna sel ajal oli käimas hageja abikaasa kriminaalasi, siis oli kostjaga sõlmitud kokkulepe, et kui hagejaga midagi juhtub, jääb kostja tema lapse hooldajaks. Nimetatu oli kinkelepingu sõlmimise põhjuseks. Kokkulepe jäi suusõnaliseks. Eelistungil, mis toimus 06. veebruaril 2007 ja jätkus peale vaheaega 27. veebruaril 2007, palus hageja hagi rahuldada, toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1. Hageja palus muuta kinkelepingus punkti 3.1 ning muuta lepingu teksti osas, millega kostjale kingiti mõtteline osa kinnistust. Hageja sai 2005. aasta veebruaris aru, et kingisaaja ei ole käitunud vastavalt ootustele, on käitunud vaenulikult. Ettevõtte tegevuse segamisest sai hageja teada 2005. aastal. Kostja käitus kinnistu suhtes omanikuna, mingeid kokkuleppeid kinnistu kasutamise osas ei sõlmitud. Kostja seletuste kohaselt puudusid kinkelepingu tegemisele hageja poolt nimetatud asjaolud. Kostja esindaja poolt esitatud kirjalike väidete kohaselt tuleb rakendada seadust, mis kehtis tehingu tegemise ajal. Hageja on endale loonud eksliku kujutuse, et peale kinnisasja omandi ülekandmist kinke saajatele, on tal õigus käituda kinnisasja omanikuna. Samuti puuduvad igasugused kokkulepped poolte vahel kinke kasutamise osas. Hageja kasutab ebaseaduslikult kostjale kuuluvat kinnisasja. Hageja ei ole kostjale kinkelepingust taganemise avaldust teinud. Seega lisaks lepingu taganemise sisuliste eelduste puudumisele ei ole täidetud ka lepingust taganemise formaalsed eeldused ning taganemine ei ole kehtiv. Lepingust taganemist käsitleti esmakordselt 06. veebruaril 2007 toimunud eelistungil, seega kahe aasta möödudes väidetava taganemise õiguse tekkimisest. Hageja on ekslikult seisukohal, et kohtusse hagi esitamine on võrdsustatud teisele poolele tehtava lepingust taganemise avaldusega. Kuna ei ole kinnipeetud vorminõuetest puudub hagejal alus kinkelepingust taganemiseks ning kinkelepingu muutmise nõue on aegunud. Kostja esindaja taotleb aegumise kohaldamist, millest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kostja seletuste kohaselt võttis kostja kingi vastu, kuna hageja veenis teda selleks. Kinnistu arendamiseks on palju raha kulutatud ning niisama enam tagasi anda kostja seda ei soovi. Hageja väide suulise kokkuleppe kohta on alusetu, kuna kostja ei ole nõusolekut andnud hageja poja hooldajaks hakkamise osas, kui hagejaga midagi peaks juhtuma. Eelistungil, mis toimus 23. aprillil 2007, määras kohus, et hagejal tuleb hiljemalt 7. maiks 2007 esitada täpsustatud hagiavaldus. Asja käik Hageja esitas 4. mail 2007 täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt palub ta hagiavalduse rahuldada tuginedes kuni 1. juulini 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 1, lg 3, lg 5, § 68, § 71 lg 2, lg 3 ja lg 4 ja § 74. Kostja esitas 22. mail 2007 seisukohad hageja hagiavalduse täpsustusele, paludes kohaldada hageja nõude suhtes aegumist ning jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab ka, et hageja ei ole tõendanud 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 74 sätestatu kohaldamiseks vajalike kolme kooseisuelemendi olemasolu. Samuti leiab ta, et hageja viide kehtinud TsÜS §-le 68 ei ole asjakohane, kuna hagejal oli võimalus ja õigus kinkida kogu kinnistu oma pojale S. L.`ile. Kostja leiab ka, et kuna hageja ei ole kostjale kinkelepingu tühistamise avaldust teinud, siis lisaks tühistamise sisuliste eelduste puudumisele ei ole täidetud ka tühistamise formaalseid eeldusi. Eelistung Eelistungil, mis toimus 5. septembril 2007, selgitas hageja, et ta pöördus kohtusse kinkelepingu ühe osa tühistamise nõudes. Hageja selgitas, et kuna poeg oli alaealine, siis seepärast ei teinud ta kinkelepingut poja nimele. Hageja leidis ka, et kostja tegevus oli pidev ja ei ole siiani lõppenud.

Hageja palub kohtul teha vaheaeg vastaspoolega kompromissi saavutamiseks peetavate läbirääkimiste läbiviimiseks, millega kostja esindaja nõustus. Kohus kuulutas välja vaheaja läbirääkimiste pidamiseks. Kohtuistung Kohtuistungil, mis toimus 13. novembril 2007, teatasid pooled, et ei jõudnud kokkuleppele. Pooled jäävad oma seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja loobus 29. jaanuaril 2007 toimunud eelistungil nõudest peatada kostjale tegevusloa väljastamine. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 menetluse nimetatud nõude osas. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama rakendamise seaduse § 7 kohaselt saab enne 01. juulit 2002 tehtud tehingu tühistada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tehingu tühistamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Seega kinkelepingu, mille pooled sõlmisid 3. juulil 2001 (tl 6), osalise tühisuse tuvastamisel kuulub kohaldamisele kuni 01.juulini 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus ning nimetatud tehingu tühistamiseks pidi hageja järgima kehtivas tsiviilseadustiku üldosa seaduses ette nähtud tehingute tühistamise korda. Tehingu tühistamise korda reguleerib TsÜS § 98. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Hageja ei ole esitanud kohtule vastavasisulist tehingu osalise tühistamise avaldust, millest nähtuks obligatoorse tehingu tühistamise korra järgimine. Kuna hageja ei ole nimetatud avaldust kohtule esitanud, siis pole võimalik kontrollida ka seda, kas hageja on järginud tehingu tühistamiseks ette nähtud tähtaegu ning puudub vajadus analüüsida ka tühistamise materiaalsete eelduste esinemist. Eeltoodust tulenevalt, kuna pole järgitud tehingu tühistamise formaalset eeldust, tuleb jätta hageja hagiavaldus kinkelepingu osalise tühistamise nõudes rahuldamata.

Menetluskulud TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagiavaldus on kohtule esitatud 15. september 2005. Kuni 01. jaanuarini 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle

justiitsministri kehtestatud suuruse. Kostja esindaja on palunud hagejalt välja mõista kokku 13 806 krooni suuruse summa õigusabikulude katteks. Kohus leiab, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja osutatud õigusabi mahtu, et põhjendatud on rahuldada kostja taotlus õigusabi kulude välja mõistmise osas osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 6903 krooni õigusabikulude katteks.

Kohtunik : / allkiri/ Ärakiri õige:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.