Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

kohtumisel, millest võtsid osa J. C , N.K. ja N.S , lepiti kokku, et J. C lõpetab koostöö N. K. iga ning viimane kannab J. C lt saadud raha, mis oli kavandatud Eestis äriühingu loomiseks ja käivitamiseks, edasi N.S le, kes saaks nende rahaliste vahendite arvel kavandatud transpordiäri algatamisega edasi tegeleda. N.K. ongi teostanud kolm makset kogusummas 58 320 krooni, märkides maksekorralduse selgitusse “osamakse tagastamine”. Ülejäänud rahasumma kandis üle T. K. a, kes on maksekorraldustesse märkinud samuti “osamakse tagastamine” või “ülekanne, võlg”. Seega ei ole T.K. ise kunagi soovinud omandada OÜ North Star Transport osa. Äriühingu omandamisega seotud küsimustega tegeles tema abikaasa ning raha, mis kanti üle kostjale, kuulus tegelikkuses J. C le, kes andis peale N. K. i pettuse avastamist korralduse raha edasikandmiseks kostjale. Hageja vastupidised väited on ebaloogilised. Riiulifirma OÜ North Star Transport, millel polnud mingit vara, omandamiseks ei saadud algselt kokku leppida hinnas 80 000 või 120 000 krooni. Teiseks suurendas kostja 29.11.2005 omavahendite arvel OÜ North Star Transport osakapitali 500 000 kroonini, seega ei saanud pooled jaanuaris 2006 kokku leppida firma hinnaks 120 000 krooni, sest firma tegelik väärtus ületas pool miljonit krooni. Päringud Krediidiinfost kinnitavad, et hageja pole kunagi olnud seotud ühegi äriühinguga. Nii hageja kui tema abikaasa pangakontode väljavõtted tõendavad, et neil puudusid piisavad rahalised vahendid vaidlusaluse osaluse omandamiseks. Peale raha ülekandmist esitas T.K. hagi kohtusse, nõudes raha tagastamist. Seepeale loovutas J. C 18.04.2007 oma nõude K. ide vastu N.S le.

MAAKOHTU LAHEND

üle kantud 58 749 krooni vastab äriühingu varalisele väärtusele, arvestamata kohustusi. N.S ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid tema poolt kohustuse täitmist hagejale ega ka tõendeid hagejalt saadud 58 749 krooni tagastamisest. VÕS § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida alusetust rikastumisest. Kohtule esitatud tõendite alusel on N.S kohustatud isikuks hageja ees. Vastuhagis on kostja esitanud põhidokumendina 10.04.2007 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt J. C loovutas N.S le oma 7500-eurose nõude N. K. i ja T.K. vastu. T.K. ja N.K. eitavad raha saamist J. C lt. Kuivõrd võlgnikud nõuet eitavad, siis on kreeditoril kohustus tõendada, et nõue, mida loovutati, on reaalne ja õigustatud. Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt pidi J. C ning T.K. ja N. K. i vahel tekkima laenukohustus. Laenukohustus saab tekkida alles laenusumma üleandmisega laenusaajatele. VÕS §-dest 11 lg 2 ja 30 tulenevalt pidanuks N.S tõendama kohustuse tekke alusena võlakirja olemasolu, kuid seda võlakirja ta ei ole esitanud. Seega ei ole nõude tekkimine tõendatud. J. C kirjalik tunnistus kohtule võlakohustuse tekkest ei ole lubatav ja arvestatav tõend, millega saaks lugeda tuvastatuks võlakohustuse tekke J. C ning N. K. i ja T.K. vahel vastuhagis toodud alustel. N.S poolt kohtule esitatud teised tõendid ei ole eeltoodust tulenevalt asjaomased.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

N. K. ile. Ei võlaõigusseadus ega ka tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela raha üleandmist tõendada tunnistaja ütlustega, seega oleks kohus pidanud vastavaid ütlusi hindama ja põhjendama, miks ta ei pea neid usaldusväärseks. Lisaks on apellant nõudnud kohtu kaasabil välja kontoväljavõtted nii T.K. kui N. K. i kohta ning neid oma 29.03.2007 täiendavates seisukohtades põhjalikult analüüsinud. Maakohus on kõik vastavad seisukohad tähelepanuta jätnud. T.K. kontoväljavõtete analüüsist nähtub, et tal puudusid vaidlusalusel perioodil sissetulekud, mis oleks võimaldanud iseseisvat osaluse omandamist OÜ-s North Star Transport. T.K. Hansapanga kontoväljavõtetest nähtub, et kõik laekuvad summad on seotud tema kindlustusvahendusteenusega, millised summad on teistpidi kantud AS-le If Eesti Kindlustus. Konto algjääk on 100.74 krooni ja lõppjääk 1489.62 krooni (teine konto on kasutusse võetud 2006. a oktoobris ning ka seal pole mingeid märkimisväärseid kandeid näha). Ka Nordea ja Sampo Panga kontoväljavõtetest nähtub, et T.K. on neid kasutanud peamiselt oma tegevuse raames FIE-na. Nordea Panga konto algjääk on null krooni ja lõppjääk samuti null krooni. Sampo Panga kontoväljavõtte algjääk on null krooni ja lõppjääk 4449.88 krooni. FIE tegevuse raames on kasutatud ka ühte SEB Eesti Ühispanga kontot, mille algjääk on null krooni ja lõppjääk 7592.05 krooni. Isiklikuks otstarbeks on T.K. kasutanud SEB Eesti Ühispanga kontot nr 10010071353012. Nimetatud kontoväljavõttelt nähtub, et T.K. põhiliseks sissetulekuks on olnud TÜ Kliinikumist saadav palk, mille keskmine suurus kogu perioodi kohta moodustab ca 5180 krooni kuus. Kontolt on igakuiselt kulunud ca 1850 krooni eluasemelaenu tagasimakseks ning ülejäänud summa jooksvate kulutuste katteks. Konto algjääk on 19.95 krooni ja lõppjääk 3002.49 krooni. SEB Eesti Ühispanga kontolt ilmneb, et enne iga ülekannet A. Suhhinjale (apellandi pojale) on teostatud sularaha sissemakse. Siit tulenevalt tõstatas apellant põhjendatud küsimuse, et kui T.K. väidetavalt soovis omavahendite arvel omandada OÜ North Star Transport osaluse, siis kust pärineb see kontole kantud sularaha. Maakohus ei ole sellele küsimusele vastanud. T.K. on teostanud apellandi poja kontole raha ülekandmiseks sularahasissemakseid summas enam kui 70 000 krooni. Perioodil 01.09.2005 kuni viimase makse teostamiseni 13.01.2006 on teistelt kontodelt välja võetud vaid 7700 krooni. Üheltki teiselt kontolt ei ole raha välja võetud vahetult enne kõnesolevale ühispanga kontole sissemaksete tegemist. Seega pidi kõnesolev rahasumma pärinema muudest allikatest. See omakorda kinnitab, et tegemist oli J. C antud rahaga, mille viimane palus tagastada ja kanda kokkuleppel apellandi poja kontole. N. K. i kohta on väljastatud üks Hansapanga kontoväljavõte, millest nähtub, et tema ainus legaalne sissetulek on igakuine pension ja sotsiaaltoetus kogusummas ca 1500 krooni. Paaril korral on N.K. Saksamaal käinud ja sealt arvatavasti kellegi tellimusel mingeid kaupu toonud (oletatavasti mõne sõiduauto). Nii on näiteks Valeri Ivanov teostanud paar suuremat ülekannet, peale mida on N.K. kohe Saksamaale sõitnud ja kogu selle raha kusagil tanklas sularahas välja võtnud. Kontoväljavõttest nähtub ka, et N.K. ei suuda täita tema suhtes tehtud kohtuotsusest tulenevaid kohustusi – Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthal on alates 2006. a juunist igakuiselt 1600 krooni kaupa N. K. ilt raha sisse nõudnud. Konto lõppjäägiks on 29.09 krooni, mis veelkord seab kahtluse alla perekond K. ide võimekuse omandada OÜ North Star Transport osalus. Ka N. K. i kontoväljavõttest nähtub, et A. Suhhinjale ülekannete tegemiseks pole tal omavahendeid jätkunud ning enne iga ülekannet on teostatud kontole sularaha sissemakse. Vastustajad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kõnesolev raha pärinenuks neilt endilt või kolmandatest allikatest. Vastustajad ei ole isegi suuliselt põhistanud, kust nad on selle raha võtnud. Samuti lükkab N. K. i kontoväljavõte ümber vastustajate väite, et neil polnud J. C ga seoses OÜ North Star Transport osaluse omandamisega mingeid äriasju ja et J. C ei andnud neile

seoses osaluse omandamisega materiaalseid vahendeid. T.K. on hagimaterjalidele lisanud dokumendid, mille kohaselt N. K. ile on väljastatud 2005. a augustis volikiri OÜ North Star Transport nimel tegutsemiseks ning samal ajal on ta sõlminud ka Prantsuse äripartneri Transeuroga lepinguid. Samas nähtub N. K. i kontoväljavõttest, et ta on samal ajal Saksamaal Lahri linnas võtnud raha välja. J. C elukoht on Saksamaal Lahri linnas. Siit tulenevalt tõstatas apellant küsimuse, kui vastustajad väidavad, et neil ei olnud seoses OÜ North Star Transport omandamisega mingeid ärisidemeid J. C ga, siis miks viibis N.K. just sel perioodil, millest pärinevad ainsad temaga seotud OÜ-t North Star Transport puudutavad dokumendid, LõunaSaksamaal väikeses 28 000 elanikuga Lahri linnakeses, kus elab ja töötab juhtumisi ka J. C ? Prantsuse äriühing Transeuro, kellega sooviti koostööd teha ja kelle seotust J. C ga vastustajad samuti eitavad, asub Prantsusmaal Huttendorfi linnakeses, mis asub Lahri linnast vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel vahetult teisel pool Saksa-Prantsuse piiri. Eeltoodu ei saa olla kokkusattumus, vaid just sel perioodil ajas N.K. J. C ga äriasju ning sai viimaselt ka raha OÜ North Star Transport osaluse omandamiseks, millise summa palus J. C juba kuu aega hiljem kanda edasi apellandile. Seega on vastustajad esitanud kohtule mitmeid ilmselgeid valeväiteid, mis kahandavad nende seisukohtade usaldusväärsust. Eeltoodu tõendab, et J. C andis vastustajatele raha summas 7500 eurot. Kuivõrd vastustajad ei ole seda summat J. C le tagastanud, on nõue kehtiv. J. C loovutas nõude apellandile, kes soovib nõude tasaarvestada T.K. põhihagiga.

suhtunud ettevõttesse tõsiselt, näiteks apellandi esitatud dokumentidest nähtub, et osaühingu audiitoriks on surnud inimene Lehte Vallas, majandusaasta aruandes on viiendal lehel märgitud osakapitaliks 500 000 krooni ja miinimumkapitaliks 40 000 krooni, mis on vastuolus äriseadustikuga, apellant pakkus N. K. ile laenuga ostetud sõidukeid müüa. Ülaltoodu tõestab veelkord apellandi kavatsust leida võimalus vastutusest vabaneda ja kinnitab, et apellandi ütlused ei ole usaldusväärsed. Tõele ei vasta väide, et vastustajatel puudusid rahalised vahendid, mille eest osta OÜ North Star Transport osalus. Vastustajad töötavad, on suutelised tegema sularahamakseid oma arvetele, neil on piisavalt vara, mille realiseerimisel võib väärikalt elada. Kontode väljavõtmine asjas oleks mõistlik, kui J. C oleks teinud ülekandeid vastustajate arvetele. Muudel põhjustel analüüsida konto väljavõtteid inimestel, kes pidevalt töötasid, säästsid rahalisi vahendeid oma tahte järgi (raha ei pea hoidma arvel), on alusetu tegevus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

omavahenditest nimetatud ülekandeid teha. Hageja esitas ka väite, et kostja N.K. viibis 2005. aasta augustis Saksamaal Lahri linnas, kus elab J. C , mis hageja väitel tõendab, et kostja N.K. kohtus sel ajal J. C ga.

J. C .

Ringkonnakohtu arvates tekib küsimus tunnistaja ütluste kui tõendi lubatavuses. Antud asjas loovutas vastuhagejale nõude isik, kelle ülekuulamist vastuhagi esitaja taotleb. Kui nõuet ei oleks loovutatud, oleks käesolevas asjas tunnistajana ülekuulatud isik olnud ise hageja, seega oleks ta olnud vaidluses pooleks. TsMS § 268 kohaselt peab tõendamiseks kohustatud poole vande all ülekuulamiseks olema teine pool ülekuulamisega nõus. Ringkonnakohus leiab, et nõude loovutamise korral tuleb nõude omandaja poolt esitatud tõendeid hinnata ja lubatavaks lugeda võimalikult sarnastel alustel olukorraga, kus nõuet ei oleks loovutatud. Ringkonnakohus leiab, et kuna vastuhagi kostjad maakohtus J. C tunnistajana ülekuulamise taotlusele vastu ei vaielnud, siis on tegemist lubatava tõendiga. Õige on apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult tunnistaja ütlused hindamata. J. C tunnistuse kohaselt andis ta 7500 eurot N.K. ile firma ostmiseks N.S lt. Tunnistaja kinnitusel tunneb ta N.S t 2006. aastast. Tunnistaja ütluste kohaselt: „Meil oli kokkulepe, et tema ostab minu raha eest transpordifirma, aga kui on vaja notari juures vormistada, tulen kohale ja vormistame firma minu nimele. Umbes aasta läks mööda aga N.K. ei kiirustanud firmat ümber vormistama“ (tl 245). Kirjalikus vastuses hagile väitis kostja (vastuhageja), et T.K. abikaasa N.K. on ammusest ajast tuttav Saksamaal elava C ga, kes andis sularaha N.K. ile, et viimane tema nimel sihtotstarbeliselt kasutaks raha transpordiga tegeleva ettevõtte loomiseks/omandamiseks ja selle käivitamiseks (tl 30). Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja N.K. esitas hagejale vastuväite, mille kohaselt ei ole ta saanud korraldust ega pidanud J. C le firmat omandama, samuti ei ole ta selleks J. C lt raha saanud. Seega pidi hageja tõendama käsundi andmise fakti, sh N.K. ile volituste andmist, et viimane oleks saanud J. C nimel toiminguid teha, seejuures kellelegi raha üle kanda. Samuti pidi hageja raha üleandmise fakti tõendama. Tunnistaja J. C ülekuulamist taotles vastuhagi esitaja, kelle ülesanne oli tunnistajale küsimuste formuleerimine. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja vastused küsimustele ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid, milliste tõendamise koormus lasub hagejal. Tunnistaja seletusest ei nähtu raha üleandmise aeg, koht ega muud olulised asjaolud. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja seletus on ka vastuolus vastuhageja väidetega ning asjas esitatud muude tõenditega. Tunnistaja seletuse kohaselt andis ta käsundi firma ostmiseks N.S lt 2005 aastal. Samas väidab ta, et ei tundnud sel ajal N.S t, samuti ei teadnud N.K. 2005 aasta sügisel, et omandatav äriühing kuulub Suhhinjale. Ringkonnakohus leiab, et üksnes tunnistaja ütlusega ei saa lugeda tõendatuks J. C poolt raha üleandmist N.K. ile.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja hageja väidet ei kinnita, siis sellega, et kostja N.K. võttis oma pangakontolt raha linnas, kus elab hageja väitel J. C , ei saa lugeda tõendatuks hageja väidetud asjaolu.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.