Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Sekretär
Kerli Pruuli
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised esindajad
ja
2-06-24158 T.K. hagi N.S. vastu 117 000 krooni nõudes N.S. vastuhagi T.K. ja N.K. vastu 117 345 krooni nõudes. nende hageja: T.K. hageja esindaja : Sergei Desjatnikov Kostja : N.S. Kostja esindaja : adv. Leonid Tolstov( Advokaadibüroo Paul Varul ,Vabaduse pst.2-5 Tartus) Kostja vastuhagis :N.K.
T.K. hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista N.S. t 58 749(viiskümmend kaheksa tuhat seitsesada nelikümmend üheksa) krooni T.K. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. N.S. vastuhagi T.K. ja N.K. vastu 117 345 krooni nõudes jätta rahuldamata. Kohtukulud ,mis pooled on menetluses kandnud , jätta poolte endi kanda. Kohtumenetluses tekkinud riiginõuded kanda kostjal N.S. . TsMS § 174 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus ( tulenevalt TsMS §-dest 631, 632) Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ning kohtule avaldatud asjaolud T.K. on esitanud kohtule hagi N.S. vastu 120 000 krooni nõudes, mida ta viimasel kohtuistungil vähendas 117 000 kroonini.
Hageja väidetel vajas tema transpordiäri ajamiseks firmat, mis on juba tegutsenud sisevedudega vähemalt kaks aastat, mis on üheks tingimuseks rahvusvaheliste vedude litsentsi saamiseks. Kostja pakkus temale välja võimaluse osta firma N. . See firma vastas hageja vajadustele. Pakkumise hetkel kuulus firma V.V. . Kogu suhtlemine V.V. toimus kostja N.S. kaudu. Kostja oli pakkunud firma müügihinnaks 80 000 krooni, millega hageja oli nõustunud. Vaatamata suulisele kokkuleppele ja sellele, et hageja hakkas juba firmasse investeerima , teatas kostja, et V.V. oli leidnud uue ostja ja kavatseb firma müüa uuele ostjale . Väidetavalt olekski tehing toimunud kui kostja poleks ise firmat ära ostnud. Kostja oli hagejale väitnud, et uus ostja oli pakkunud firma eest suuremat summat ja kostja, selleks, et vältida firma müüki, oli selle ise ära ostnud 120 000 krooni eest. Hiljem oli selgunud, et kostja ja V.V. vahel oli sõlmitud kinkeleping. Kostja oli pakkunud hagejale N. välja osta 120 000 krooni eest. Hageja oli nõustunud. Kostja oli seadnud tingimuseks , et firma ümberregistreerimine hageja nimele toimub 120 000 krooni täielikul tasumisel. Hageja oli kostjale maksnud 2006.a jaanuari kuus panga vahendusel firma ostu eest 120 000 krooni. Kui kõik vajalik dokumentatsioon notarile esitamiseks oli valmis, tõi kostja erinevaid põhjendusi , miks talle üks või teine aeg ei sobi. 23.05.2006 kostja oli teatanud, et mingit firma ümberregistreerimist ei toimu. Hageja oli palunud kostjat korduvalt tagastada hageja poolt kostjale makstud raha, kuid kostja keeldus ning lõpuks ka telefonikõnedele ei vastanud. Hageja esindaja oli saatnud pretensioonid, milledele kostja ei reageerinud. Kohtuvälised võimalused olid sellega hageja jaoks ammendatud. Hageja , toetudes VÕS § 1027 ja VÕS § 1028 lg. 1 kui raha andnud pool ,taotles kostjalt viimasel kohtuistungil tagasi 117 000 krooni, sest hageja ei saanud firmat omandada ning kokku lepitud kohustus jäi kostja poolt täitmata ning kostja alusetult rikastus hagejalt saadud 117 000 krooni võrra.
Kostja seisukoht Kostja ei tunnista hagi ja on seisukohal, et hageja on esitanud hulgaliselt faktivigu. Kostja N.S. on esitanud käesolevas menetluses vastuhagi T.K. ja N.K. vastu 117 345 krooni nõudes Väidetavalt hageja on ammusest ajast tuttav Saksamaal elava J.C. , kes on pakkunud hageja abikaasale N.K. välja võimalusi investeerida Eestisse ning luua Eestis transpordiäriga tegelev ettevõte. Äriidee seisnes selles, et Eestisse loodav äriühing oleks kasutanud J.C. kontakte Lääne-Euroopa transporditurul ning osutanud välismaistele partneritele transporditeenust. Kuna J.C. elas Saksamaal ning tal puudusid kogemused Eestis äri ajamiseks, andis ta N.K. sularaha ,et viimane kasutaks seda raha J.C. nimel sihtotstarbeliselt tarnspordiga tegeleva äri- ühingu loomiseks /omandamiskes ja selle käivitamiseks. N.S. oli ütelnud, et tema hõimlasel on äriühing(OÜ N ) ,mis on hetkel küll riiulfirma, kuid mis on varasematel aastatel tegelenud tarnsporditeenuste osutamisega ning mida võiks ärilistel eesmärkidel kasutada. Kostja väidetel tutvustas J.C. N.K. oma Lääne-Euroopa partnereid, s.h. Prantsusmaal asuvat äriühingut T. . N.K. oli kasutanud saadud infot pahauskselt ära ning leppinud T. ga tagaselja kokku , et J.C. jäetakse ühisest ärist välja. Sellest oli J.C. järeldanud, et N.K. on teda petnud. Sellele järgnenud kolmepoolsel kohtumisel, millest võtsid osa J .C, N.K. ja N. S , lepiti kokku, et J.C. lõpetab mistahes edasise koostöö N.K ning viimane kannab J.C saadud raha , mis oli kavandatud Eestis äriühingu loomiseks ja käivitamiseks ning mis oli seni kasutamata , edasi N. S, kes saaks nende rahaliste vahendite arvel kavandatud transpordiäri algatamisega edasi tegelda. Kostja esindaja viitas hagimaterjalidele, mis kinnitavad ka kolme maksekorralduse tegemist, selgitusega „osamakse tagastamine„ Kostja esindaja viitab sellele, et tegelikkuses pole hageja T.K. isiklikult kunagi soovinud transpordiga tegelevat äriühingut omandada. Äriühingu omandamisega seotud küsimustega tegeles hoopis tema abikaasa N.K. ning raha, mis kanti üle N.S, kuulus tegelikkuses J.C, kes
andis peale N.K pettuse avastamist korralduse raha edasikandmiseks N.S, et kostja saaks kasutada seda raha OÜ N äritegevuses. Riiulfirma OÜ N eest ,millel polnud vara, ei saadud maksta küll hageja poolt hagis nõutud summat. Firma majandusseisu tõendab ka 2005.a. majandusaasta aruanne. Teise momendina on tähtis see, et kostja suurendas 29.11.2005 omavahendite arvel OÜ N T osakapitali 500 000 kroonini. Seega ei saanud pooled jaanuaris 2006 kuidagi kokku leppida selle firma hinnaks 120 000 krooni, sest firma tegelik väärtus ületas pool miljonit krooni. Päringud Krediidiinfost kinnitavad, et T.K. pole kunagi seotud olnud ühegi äriühinguga , mis näitab, et hageja pole oma soovi tegeleda transpordiäriga terve aasta jooksul realiseerinud. Samuti on ebatõenäoline hageja väide, et ta kogemusteta soovib hakata tegelema rahvusvahelise transpordiäriga. Sellest võib omakorda järeldada, et hagejal endal puudus huvi OÜ N osaluse omandamiseks ning antud juhul oli tegemist pelgalt J.C kuulunud rahasummade ülekandmisega. Kostja esindaja on seisukohal ,et hagejal ei ole alust nõuda kostjalt raha tagastamist ,mis J.C. korraldusel kostjale on üle kantud.. J.C peab N.S ülekantud rahasummat enda omaks ega ole andnud nõusolekut raha tagasikandmiseks hagejale või tema abikaasale.
Hageja kirjalikud seisukohad kostja vastusele Hageja jääb hagiavalduses märgitud põhjendite juurde. Kostja vastusest tuleneb, et hageja ja kostja vahelisse asjasse on segatud ka keegi J.C. nimeline isik, kes finantseeris firma ostmist ja hageja poolt makstud summa on rahaline võlg, mis kuulub J.C. Toodud asjaolud ei vasta hageja arvates tõele ja on eksitavad. Hageja kinnitusel ei olnud temal ega tema abikaasal N.K J.C seoses N. OÜ omandamisega mingeid äriasju. Oletuslikul tasandil hageja ei välista varianti, et J.C. andis raha kostjale firma ostmiseks sama kostja poolt välja mõeldud skeemi järgi ja selle tulemusena osutus ka samasuguseks ohvriks kui hageja. Kuid see on kostja N.S ja J.C. vaheline asi, mida käesoleva asja raames ei ole võimalik läbi vaadata. J.C. kui potentsiaalne kreeditor peab nõuetekohaselt vormistama nõuded hageja vastu. Hageja T.K. seisukohad kostja väidetele on järgmised:
ja vormistada tehing vastavalt seaduses sätestatud kohustuslikule vormile. Väärib tähelepanu, et peale seda kui hageja sai aru pettusest, OÜ N peatas oma tegevuse.
Kohus püüdis pooli viia kompromissile, kuid poolte seisukohad faktilistes asjaoludes olid niivõrd erinevad, et ei olnud võimalik asjas kompromissi saavutada. Hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et tema on tasunud kostjale N.S. e 19.11.2005- 5833 krooni, 06.11.2005 kahe maksekorraldusega kokku 20 000 krooni ,11.01.
kolme maksekorraldusega kokku 6000 krooni, 13.01.2006 tehtud kolme maksekorraldusega kokku 26916 krooni (tl. 9, 10, 11, 12,13,14,15,16,17).Seega on hageja eelnimetatud maksekorraldustest nähtuvalt tasunud N.S. e 58 749 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud N.K. pangakonto väljavõtted ei kinnita hageja poolt kostjale 58 000 krooni raha tasumist. Hageja nõue kostja vastu põhineb alusetult saadu tagastamise nõudes VÕS § 1027 ja VÕS § 1028 lg. 1 alusel. Hageja on maksekorraldustega tõendanud , et on kostjale raha üle kandnud 58 749 krooni ning seda OÜ N. ostmiseks. Hageja selgitused kohtus ja maksekorraldustel olevad selgitused üldjuhul ühtivad. Maksekorraldustel olevad kirjed „ülekanne firma eest , ülekanne, võlg, osamakse tagastamine „...jt. on üldjuhul kooskõlas hageja selgitustega selles, et hageja soovis transpordiäri arendamiseks omandada firmat ning kogu suhtlemine käis kostja N.S. kaudu. Kostja ei täitnud hagejaga tulenevast kokkuleppest oma kohustust. Seega pidanuks kostja tagastama hagejale temalt saadud rahasumma. Kostja aga seda ei ole teinud. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ N. osa kinkeleping ( tl. 65-69) kinnitab hageja väiteid selle kohta, et osaühingu omandas kostja N.S. ja sellega viimane väidetavalt rikkus temaga sõlmitud kokkulepet selle äriühingu omandamiseks. Äriühingu majandusaasta aruanne kinnitab firma tegelikku majandusseisu. Seega hageja poolt kostjale üle kantud summa 58 749 krooni vastav selle äriühingu varalise väärtusele, arvestamata kohustusi. Kostja N.S. ei ole asjasse esitanud dokumente, mis tõendaksid tema poolt kohustuse täitmist T.K. ega ka tõendeid T.K. saadud 58 749 krooni tagastamisest. VÕS § 3 kohaselt võlasuhe võib tekkida alusetust rikastumisest. Käesoleval juhul kohtule esitatud tõendite alusel on N.S. kohustatud isikuks T.K. ees. Hageja T.K. nõue 117 000 krooni N.S. vastu rahuldada osaliselt- 58 749 krooni suuruses. Ülejäänud osas jätta nõue rahuldamata. N.S. vastuhagis T.K. ja N.K. vastu on kostja esindaja esitanud põhidokumendina nõude loovutamise lepingu 10.04.2007( tl.237), mille kohaselt J.C. loovutas N.S. e oma 7500 EURse nõude N.K. ja T.K. vastu. Lepingus on kirjas, et kirjalikku lepingut selle rahasumma -7500 EUR -üleandmiseks ei ole koostatud, et raha anti edasi sularahas füüsiliselt N K ning see võlakohustus ongi T.K. ja N.K. kohustus J.C. eest ning nõude loovutamisest tulenevalt on N.S. üle võtnud võlausaldaja õigused ning T.K. ja N.K. võlgnevad temale 7500 EUR-i.
Tuleb tõdeda, et nõude loovutamise leping vastab VÕS § 164 nõuetele, mille kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Käesoleval juhul aga ei ole kostja N.S. nõude olemasolu tõestanud. T.K. ja N.K. eitavad raha saamist J.C. – eitavad seda nõuet mis loovutati N.S. e. Kuivõrd võlgnikud seda nõuet eitavad, siis on kreeditoril kohustus tõendada ,et nõue mida loovutati, on reaalne ja õigustatud nõue. Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt pidi tekkima J.C. ning T.K ja N.K vahel laenukohustus. Laenukohustus saab tekkida alles laenusumma üleandmisega laenusaajatele ning alles siis saab tekkida laenu tagasimaksmise kohustus. Laenuleping kui reaalne leping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist ning on vaja tõendada laenukohuse tekkimist. VÕS § 11 (2) näeb ette , et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 30 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Seega pidanuks N.S. tõendama menetluses kohustuse tekke alusena võlakirja olemasolu, kuid seda võlakirja ta ei esitanud. Seega ei ole nõude tekkimine tõendatud. J.C. ( tunnistaja) kirjalik tunnistus kohtule võlakohustuse tekkest ei ole lubatav ja arvestatav tõend, millega saaks lugeda tuvastatuks võlakohustuse tekke J.C. ning N.K ja T.K vahel vastuhagis toodud alustel. Seega on tõendamata N.K. ja T.K. 7500 EUR-ne võlakohustus algselt J.C. ning hiljem N.S. e. N.S. esindaja poolt kohtule esitatud teised tõendid ei ole eeltoodust tulenevalt asjaomased. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N.S. vastuhagi T.K. ja N.K. vastu 117 345 krooni nõudes rahuldamata.
Kohtukulud TsMS §173 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohtumenetluses tekkinud riiginõuded kanda kostjal N.S. .
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.