Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.04.1996. a hoonestusõiguse seadmise eelkokkuleppe. Hoonestusõiguse sissekandmise tagamiseks kanti 12.02.2007. a kinnistusraamatusse eelmärge kostja kasuks. Eelkokkuleppe p 1 kohaselt pidid pooled sõlmima hoonestusõiguse seadmise lepingu 1 aasta jooksul, arvates maa kandmisest kinnistusraamatusse. Kõnealune maa kanti kinnistusraamatusse 12.02.2007. a. Kostja hageja korduvatele järelpärimistele hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kohta ei vastanud. 25.06.2007. a tegi hageja notariaalselt tõestatud avalduse kostjale, milles anti kostjale täiendav tähtaeg hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks ning tehti ettepanek sõlmida hoonestusõiguse seadmise leping 13.07.2007. a kl 16.00. Avalduses sisaldus ka hageja tahteavaldus selle kohta, et kui kostja ei ilmu pakutud ajal hoonestusõiguse seadmise lepingut sõlmima, loeb hageja ennast eelkokkuleppest taganenuks. Kostja nimetatud tähtajaks hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks notaribüroosse ei ilmunud, samuti ei teatanud mitteilmumise põhjusest. Seega lõppes hoonestusõiguse eelkokkulepe 13.07.2007. a hageja poolse lepingust taganemisega VÕS § 116 lg 5 alusel. Kuivõrd hoonestusõiguse seadmise kokkulepe on lõppenud, ei ole kostjal õigust nõuda hoonestusõiguse seadmist XXX kinnistule. 06.08.2007. a esitas hageja kostjale kirjalikult ettepaneku anda nõusolek eelmärke kustutamiseks hiljemalt 24.08.2007. a. Kostja nõusolekut andnud ei ole, samuti ei ole teatanud nõusoleku andmata jätmise põhjust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hagimaterjalid on kostja seaduslik esindaja SB kätte saanud isiklikult . Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on Asjaõigusseadus (AÕS) § 63 lg 8, mille kohaselt isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p. 2. TsMS 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.