Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused AS Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja sõlmisid 09.03.2001 tähtajalise Q Lepingu nr 10109957, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 08.08.2002 oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees summas 1 760,31 krooni. Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja arvestas viivist määraga 0,15 % perioodi 08.08.2002-17.06.2005 (1043 päeva) eest kokku summas 1 971,75 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet 1 260,31 kroonini. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 760,31 krooni, viivised 1 260.31 krooni, riigilõivu 280 krooni ja õigusabikulude katteks 176,03 krooni. Kostja seisukoht Kostja sai hagimaterjalid, kohtumääruse ja hageja täiendavad dokumendid isiklikult kätte 09.05.2007. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Andrus Kajastelt OÜ Aktiva Finants kasuks välja 1 339,71 krooni, millest põhivõlgnevus on 1 260,31 krooni ja viivised 79,40 krooni. Kohus mõistis Andrus Kajastelt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 155 krooni. Kohus lahendas asja TsMS § 405 lg 1 järgi lihtsustatud korras kirjalikus menetluses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Poolte vahel sõlmiti 09.03.2001 tähtajaline Q Leping nr 10109957, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 09.03.2001 ettemaksu arve nr T1 02171 alusel tasus kostja AS-ile Ritabell 843 krooni, millest liitumistasu (SIM kaart) on 99 krooni, kuumaks DYNAMO 45 krooni ja 699 krooni mobiiltelefoni Ericsson T10S maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 23.05.2002 teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 17.06.2002. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 24.07.2002 esitatud lõpparve nr 8583252 (tegelikult on 24.07.2002 arve number 3866519), milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 258,06 krooni, kõneteenused 1002,25 krooni ja leppetrahv summas 500 krooni.

2(5)

Hageja ei tõendanud, et nimetatud lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle ka reaalselt kätte saanud. Kohus jättis tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete kordusväljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 24.07.2002 esitatud lõpparvega. Lisaks TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 1 260,31 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 79,40 krooni ulatuses (3%x1260,31x2,10 aastat). Hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 339,71 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Aktiva Finants palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osaliselt ning teha uue otsuse, millega rahuldada leppetrahvi nõue 500 krooni, mõista kostjalt välja viivised 1 260,31 krooni ning menetluskulud. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte, kostja vastuväiteid ei esitanud. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks osaks olevate mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste ning võla tasumata jätmise osas. Tulenevalt poolte vahel 09.03.2001 sõlmitud Q lepingule nr 10109957 olid Q GSM-i mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused Q lepingu lahutamatuks osaks ning kostja kohustus neid täitma. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused ja arved ning jõudis seetõttu vale lahendini, millega jättis rahuldamata poolte kokkuleppega kindlaksmääratud leppetrahvinõude ja mõistis kostjalt välja viivised seadusjärgse viivise protsendimääraga 3% aastas. Hageja selgitas, et hagiavaldusele lisatud võlateatisel kajastuv arve nr 8583252 on ekslikult kajastatud valesti ning kostjale esitatud lõpparve nr on 3866519. Kohus ei põhistanud TsMS § 436 lg 1 ja § 438 lg 1 kohaselt, miks ta jättis seoses lõpparvega 1,5 aastat hiljem kõik kohtule esitatud arved tähelepanuta ning millisel põhjusel ei ole arved seotud 24.07.2002 lõpparvega. Asjaolu, et hageja esitas täiendavate tõenditena arved 1,5 aastat hiljem, ei saa olla aluseks tõendite tähelepanuta jätmiseks. Hageja esitas täiendavad tõendid õigeaegselt ja vastavalt maakohtu 02.05.2007 määrusele. Kohus jõudis ekslikule järeldusele, et hageja ei tõendanud, et lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle kätte saanud.

3(5)

Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p-de 7.2 ja 11.2 kohaselt leppisid pooled kokku arvelduste korras. Arved saadeti lihtpostiga kostja aadressile. Kostja ei ole arvete saamist vaidlustanud, mistõttu tuleb eeldada, et kostja on arved kätte saanud ja vaidluse puudumise tõttu ei ole hageja kohustatud täiendavalt arvete kostja poolt kättesaamist tõendama. Vastavalt tingimuste p-dele 8.1 ja 8.5 leppisid pooled kokku, et kostja on kohustatud tasuma leppetrahvi juhul, kui pooltevaheline tähtajaline leping lõpetatakse enne lepingu tähtaja lõppu. Pooltevaheline leping sõlmiti tähtajaga 18 kuud, so kuni september 2002. Kohus tuvastas, et pooltevaheline leping lõpetati ennetähtaegselt ning hageja leppetrahvi nõue summas 500 krooni on põhjendatud. Leppetrahvi nõue esitati lõpparvel nr 3866519. Otsuses leidis kinnitust, et kostja võlgnevus hageja ees on 2 117,35 krooni ja kostja on kohustatud tasuma viiviseid. Kohus jättis tähelepanuta, et mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste kohaselt oli poolte vahel kokku lepitud viivised määraga 0,15% viivitatud summalt päevas ning kohus arvestas valesti viiviseid seadusjärgse protsendimääraga 3% aastas. TsK § 231 lg 1 kohaselt on seadusjärgne viivis 3% aastas, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kuigi hagiavalduses toodud viiviste arvestusele on märgitud viiviste arvestus summalt 1 760,31 krooni, arvestas hageja viiviseid õigesti põhivõlalt 1 260,31 krooni, kokku summas 1 971,27 krooni (1260,31x0,15%x1043 päeva). Kostjalt tuleb välja mõista viivised 1 260,31 krooni, so kuni maakohtu poolt hagi rahuldatud põhisumma osani. Vastus apellatsioonkaebusele Andrus Kajaste apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise, leppetrahvi nõude rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni (Q GSM mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused p 7.4). Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut.

4(5)

Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla – 1 260,31 krooni suuruses. Kostja viivisearvestusele vastu ei vaielnud ja viivise vähendamise taotlust ei esitanud. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgmine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viiviste) kohta. Apellandi viidatud ja pooltevahelise Q-lepingu oluliseks osaks olevates mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste (t lk 39-40) p-des 8.1 ja 8.5 ega muudes punktides leppetrahvis kokku lepitud ei ole, mistõttu jättis maakohus leppetrahvi nõude summas 500 krooni põhjendatult rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud. Hageja palus apellatsioonkaebuses kostjalt välja mõista riigilõivu täismäära 560 krooni. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt vastas hagi hinnale kuni 4 000 krooni riigilõivumäär 280 krooni. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja nimetatud suuruses riigilõivu hagilt ka tasunud (t lk 24). Kuna hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, siis tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 234 krooni. Õigusabikuludest tuleb välja mõista TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi 5 % väljamõistetud summast, mis on 126 krooni. Kokku kuulub väljamõistmisele 360 krooni. Eelviidatud normide alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 190 krooni.

R. Allikvere

Ü. Jänes

M. Klaar

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.