Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1760.31 krooni. 16.05.2007.a. vähendas hageja oma nõuet 500.00 krooni võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1760.31 krooni, viivise summas 1260.31 krooni, riigilõivu summas 280.00 krooni ja õigusabikulude katteks 176.03 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 02.05.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid, Nõude loovutamise lepingu nr XXXX, Q-GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti vähendas hageja kostja vastu esitatud viivisenõuet 500.00 krooni võrra. Kostja on hagimaterjalid koos kohtumäärusega ja hageja täiendavate dokumentidega isiklikult kätte saanud 09.05.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 09.03.2001.a. sõlmitud tähtajaline Q Leping nr 10109957, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 09.03.2001 Ettemaksu arve nr XXX alusel on kostja tasunud AS-ile Ritabell 843.00 krooni, millest liitumistasu (SIM kaart) on 99.00 krooni, kuumaks DYNAMO on 45.00 krooni ja 699.00 krooni mobiiltelefoni Ericsson T10S maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 23.05.2002.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 17.06.2002.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 24.07.2002.a. esitatud lõpparve nr 8583252 (tegelikult on 24.07.2002.a. arve number 3866519), milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 258.06 krooni, kõneteenused 1002.25 krooni ja leppetrahv summas 500.00 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle ka reaalselt kätte saanud. Samuti jätab kohus tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete kordusväljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 24.07.2002.a. esitatud lõpparvega. 2(3)

Lisaks TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 1260.31 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 79.40 krooni ulatuses (3 % x 1260.31 krooni x 2,10 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1339.71 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 105.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni.

OSALISELT TÜHISTATUD.

Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.