Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. november 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-24426
Tsiviilasi
OÜ Võru Remo hagi Võru linna vastu tühise tehingu järgi saadud kontorihoone tagasisaamiseks või selle võimatuse korral hüvitise summas 314 486 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30.03.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Võru Remo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) - OÜ Võru Remo (registrikood XXXXX) Vastustaja (kostja)- Võru linn Võru Linnavalitsuse kaudu (registrikood XXXXXX )
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 30. märtsi 2007. a otsus muutmata.
Kohtukulude jaotus
Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes OÜ Võru Remo kanda.
Tartu
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED OÜ Võru Remo esitas Tartu Maakohtule hagi Võru linna vastu tühise tehingu järgi saadud kontorihoone tagasisaamiseks või selle võimatuse korral hüvitise summas 314 486 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tunnustati Tartu Maakohtu 27.02.2006 otsusega nr 2-04-1785 Võru Linnavaraameti poolt AS Remo varast 01.09.1995 üleandmis-vastuvõtmisaktiga nr 1 kontorihoone ja 31.01.1996 üleandmis-vastuvõtmisaktiga nr 2 kaalukoja-valvehoone Võrus Räpina mnt 9 Võru linna omandisse võõrandamistehingu tühisust. Võru Linnavolikogu 22.06.1995 otsust täitnud Võru Linnavaraameti poolt tehtud tehingud hageja õiguseellase AS Remo varast 01.09.1995 kontorihoone ja 31.01.1996 kaalukoja-valvehoone kostja omandisse võõrandamisel on tühised hoonete tehingute sooritajate poolt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg-s 6 sätestatud ehitiste võõrandamistehingute notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmise tõttu. AS Remo poolt hoonete tasuta üleandmine on alusetu. Võru Maavalitsuse ja AS Remo poolt 13.01.1993 sõlmitud Võru Remondi- ja Ehitusjaoskonna tervikvara ostu-müügilepingu kohaselt kohustus AS Remo müügihinnast 1 500 000 kroonist 300 000 krooni ära maksma, ülejäänud 1 200 000 krooni pidi ta tasuma 10 aasta jooksul. Võru Linnavolikogu 22.06.1995 otsusega nr 465 nõuti AS Remo lepingujärgse müügihinna võlgnevuse 57 000 krooni tasumist ning määratlemata intresside ja viivise katteks kontorihoone ja kaalumaja-valvehoone Võru Linnavolikogu bilanssi andmist. 01.09.1995 üleandmise-vastuvõtmiseakti nr 1 alusel anti kontorihoone maksumusega 224 400 krooni ja 31.01.1996 üleandmise-vastuvõtmisakti nr 2 alusel anti kaalukoja-valvehoone maksumusega 90 086 krooni Võru linnale. Hageja leidis, et tema nõue muutus sissenõutavaks, alates Tartu Maakohtu 27.02.2006 otsuse nr 2-04-1785 jõustumisest 09.05.2006 ning soovis kontorihoonet tagasi saada, selle võimatuse korral kaalukoja-valvehoone tagasi saada või rahas hoone väärtuse hüvitamist. Kostja Võru linn vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt võttis Võru Linnavolikogu 22.06.1995 AS Remo taotlusel vastu otsuse ostu-müügilepingu tingimuste muutmisest, mille kohaselt tuli AS-l Remo anda intresside ja viivise katteks Võru Linnavolikogu bilanssi kontorihoone ja kaalumaja-valvurihoone. Hoonete üleandmine toimus 01.09.1995 ja 31.01.1996 poolte vaba tahte alusel nende poolt koostatud üleandmisvastuvõtuaktide alusel. Võru Linnavolikogu 22.06.1995 otsus munitsipaalvara 13.01.1993 ostu-müügilepingu tingimuste muutmise kohta on seaduslik ja kehtiv. Hageja õiguseellane asus kohustust täitma, kuid ei ole nimetatud otsust täitnud nõuetekohaselt, jättes võlgade katteks vara üleandmise kohustuse nõuetekohasel viisil (notariaalne vormistus) täitmata. Kostja võttis täitmise vastu ja aktsepteeris seda kohustuse täitmisena. Hageja on otsustanud ühepoolselt loobuda kohustuse täitmisest, mis on lubamatu. Tegemist ei olnud hoonete tasuta üleandmisega. Vaidlusalused hooned anti üle lepingust tulenenud intresside ja viiviste katteks. Samuti on hagi aegunud. Aegumistähtaja kulgemine algas haginõude aluseks oleva
kontorihoone puhul 01.09.1995 ja kaalukoja-valvurihoone puhul 31.01.1996, päevast, millal vormistati tehingud notariaalse vormi järgimiseta. Nõuded aegusid vastavalt 02.09.2005 ja 01.02.2006.
Tartu Maakohus jättis 30. märtsi 2007 otsusega OÜ Võru Remo hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-test 1 ja 2 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses (VÕS) aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. TsÜS (2002. a redaktsioon) § 151 lg 1, 2 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. TsÜS (1994. a redaktsioon) § 113 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 121 lg 1 p 1, lg 2 p 1 (1994. a redaktsioon) kohaselt aegumistähtaja kulg katkes hagi esitamisega ja katkenud aegumistähtaja kulg algas uuesti kohtus hagi läbi vaatamata jätmisel. TsÜS § 160 lg-te 1, 3 (2002. a redaktsioon) kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Hageja ei tõendanud, et ta on varem hagi vaidlusaluse tühise tehingu järgi saadu tagastamiseks või hüvitamiseks esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tartu Maakohtu 27.02.2006 otsusest nähtuvalt ei ole tehingute tühisuse tunnustamise nõudes hageja tühise tehingu järgi saadu tagastamise nõuet esitanud, kuigi menetluse käigus on hageja tähelepanu sellele juhitud. Seega ei ole hagi aegumine vahepeal peatunud. Vara üleandmine tühiste tehingute alusel (väidetav alusetu rikastumine) on toimunud vaidlusaluse kontorihoone osas 01.09.1995 ja kaalukoja-väravahoone osas 31.01.1996. Seega oleks hageja pidanud esitama hagi vara tagasisaamiseks või hüvitamiseks kümne aasta jooksul alusetu rikastumise toimumisest, s.o kontorihoone osas hiljemalt 01.09.2005 ja kaalukojaväravahoone osas 31.01.2006. Hageja on esitanud käesoleva hagi 12.09.2006. Hagi aegumise algust ei saa lugeda alates Tartu Maakohtu 27.02.2006 otsuse nr 2-04-1785 jõustumisest 09.05.2006. Nimetatud otsusega tunnustati vaidlusaluste tehingute tühisust vorminõude rikkumise tõttu, kuid ei tunnustatud nõuet kontorihoone tagasisaamiseks või hüvitise väljamõistmiseks. Kuna TsÜS § 66 lg 3 (1994. a redaktsiooni) kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale, siis puudub tehingu kehtivuse seisukohast õiguslik tähendus selle tühisuse tunnustamisel kohtu poolt. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotles nõude aegumise kohaldamist, mistõttu tuleb hageja nõue aegumise tõttu jätta rahuldamata. TsÜS § 61 lg 1, 3 (1994. a redaktsioon) kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Tahteavaldus peab vastama isiku vabalt kujunenud tegelikule tahtele. Tahteavalduse vastavust eeldatakse.
AS Remo 09.06.1995 avaldusest nähtub, et AS Remo juhatus nõustus Võru Remondi- ja Ehitusjaoskonna tervikvara ostuhinna võlanõude üleandmisega Võru Linnavolikogule, kuid palus lubada ostuhinnast tasuda tasumata osa erastamisväärtpaberitega; ülejäänud võlanõude katteks oli AS Remo nõus volikogule üle andma vajaliku vara. Võru Linnavolikogu 22.06.1995 otsusest nr 465 nähtub, et seda kirja aluseks võttes on linnavolikogu otsustanud, et AS-l Remo tuleb tasuda maksevõlg 57 000 krooni tähtajaga 01.09.1995; AS-l Remo tuleb anda intresside ja viivise katteks Võru Linnavolikogu bilanssi kontorihoone ja kaalumajavalvehoone; AS-l Remo lubatakse tasuda maksmata ostu-müügilepingu summa EVP arve kaudu tähtajaga 01.09.1995. Hoonete üleandmis-vastuvõtuaktidest nr 1 ja 2 nähtuvalt on kontorihoone 01.09.1995 ja kaalumaja-valvehoone 31.01.1996 AS Remo poolt Võru Linnavolikogule üle antud. Eeltooduga on tõendatud poolte tahe anda üle AS Remo omandis olevad kontorihoone ja kaalumaja-valvehoone 13.01.1993 munitsipaalvara ostu-müügilepingu täitmiseks AS Remo poolt tasumata intresside ja viivise katteks Võru Linnavolikogu bilanssi. Kuna pooled olid kokku leppinud, et viiviste ja intresside katteks antakse üle vaidlusalused hooned, tunnustasid nad intresside ja viivise suurust nende hoonete väärtuses. Hageja ei tõendanud, et ta on graafikukohaselt tasunud munitsipaalvara ostu-müügilepingu täitmisest tulenevad järelmakse kohustused. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-dest 173 ja 174 tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja ühepoolne loobumine kohustuse täitmisest on lubamatu. TsK § 234 lg-te 1, 2 kohaselt lõpeb kohustus samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata, või on määratud nõude esitamise momendiga, või tasaarveldamiseks on küllaldane ühe poole avaldus. Jõustunud Tartu Maakohtu 27.02.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1785 on tõendatud, et AS Remo ei suutnud täita 13.01.1993 sõlmitud munitsipaalvara ostu-müügilepingust tulenenud kohustusi. Hoonete üleandmine toimus 01.09.1995 ja 31.01.1996 poolte poolt koostatud üleandmis-vastuvõtmisaktide alusel. Seega on mõlemad pooled väljendanud tahet tasaarvestada hageja õiguseellase intresside ja viivise võlg kostja ees hagejale kuulunud (üleantud) hoonete väärtusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Võru Remo esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista Võru linnalt välja OÜ Võru Remo kasuks tühise tehinguga võõrandatud hoonete hüvitis 314 486 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole OÜ Võru Remo hagi aegunud. Tulenevalt Tartu Maakohtu 27.02.2006 otsusest tsiviilasjas nr 2-04-1775 on Võru linn kinnitanud, et võõrandas AS Remo tervikvarast kontorihoone ja kaalukoja-valvehoone omandireformi aluste seaduse alusel tasuta. Tulenevalt Maakohtu 27.02.2006 otsusest oli kuni 09.05.2006 kohtuotsuse jõustumiseni OÜ-l Võru Remo välistatud oma õiguste rikkumisest teadasaamine. Vastavuses TSÜS §-dega 146 lg 1; 147 lg 1 ja 152 lg 1 ning Võru Maavalitsuse ja AS Remo poolt 13.01.1993 sõlmitud munitsipaalvara ostu-müügilepingu sätetega on nii tehingust kui seadusest tuleneva OÜ Võru Remo hagi aegumise tähtaeg alates 09.05.2006 kolm aastat. Võru Linnavolikogu 22.06.1995 otsusega nr 465 ja Võru Linnavaraameti 25.09.1995 teatisega nr 43 on tõendatud, et AS Remo maksevõlaks oli 57 000 krooni ning tasumata ostumüügilepingu summa 114 300 krooni EVP arve kaudu on 19.09.1995 seisuga Võru Linnavaraameti arvele tasutud. Võru linn ei tõendanud AS-le Remo võlgnevuse nõude esitamist. Seega puudus seaduslik alus tühise tehinguga võõrandatud AS Remo hoonete rahalise hüvitise summas 314 486 krooni tasaarvestamiseks 13.01.1993 munitsipaalvara ostumüügilepingu järgse viivise ja viivisintressi võlgnevusega.
Võru linn Võru Linnavalitsuse kaudu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt algas hagi aegumise tähtaeg tehingu tegemisest. Tegemist ei olnud vara tasuta võõrandamisega. Vara võõrandati AS Remo võlgade katteks ja AS Remo tahte kohaselt. Tehingu väärtuseks oli viivise ja intressi võlg, mis loeti võrdseks kontorihoone ja kaalukoja-valvurihoone väärtusega. AS Remo jättis vastavalt 13.01.1993 lepingule oma kohustused täitmata.
rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt 1. juulist 2002. Seega on hageja nõude aegumistähtaeg lõppenud 01.07.2005. Kuna apellant on käesoleval juhul esitanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude kohtusse alles 12.09.2006, siis on hagi aegunud. Maakohus on ka õigesti leidnud, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust lugeda hagi aegumise vahepeal peatunuks. Käesolevas asjas puuduvad TsÜS §-des 160-169 (alates 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) sätestatud aegumise peatumise alused. Asjaolu tõttu, et apellant oli 2004. a pöördunud kohtusse nõudega tehingute tühisuse tunnustamiseks ja kohtumenetlus selles asja kestis kuni 09.05.2006, ei saanud aegumistähtaja kulgemine TsÜS § 160 lg 1 ja 2 (alates 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) kohaselt peatuda, kuivõrd hageja ei olnud tolles menetluses esitanud tehingute tühisuse tuvastamise nõudega kaasnevalt nõuet alusetu rikastumise väljaandmiseks.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.