Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Stalkompaniet Sverige AB esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Westenpark vastu 166 540 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja kostjale 2004. a kuumvaltsitud plekki. Tarne eest esitas hageja kostjale 09.09.2004 arve nr F 18733 summas 118 590 Rootsi krooni maksetähtajaga 09.10.2004. Kostja määratud tähtajaks arvet täielikult ei tasunud, mistõttu pöördus hageja võla sissenõudmiseks inkassoteenuse osutaja Prioritet Inkasso AB poole. Kostja poolt Prioritet Inkasso AB nõudeavaldusele esitatud vastuse kohaselt tunnistas kostja, et arve nr F 18733 on tasumata summas 98 590 SEK ehk 166 540 Eesti krooni. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta arvet täielikult tasunud, kuna plekk, mida tarniti, ei olnud väidetavalt see, mida kostja tellis. Seoses kostja väidetega tarnitud pleki mittevastavuse kohta tellimusele palus hageja kostjal tarnitud plekki nihkmõõdikuga pildistada ning saata pilt hagejale, et hageja saaks vajadusel pöörduda pretensiooniga oma tarnija poole. Hageja pakkus kostjale ka võimalust kaup puuduste ilmnemisel tagasi saata ning see uue kaubaga asendada või saada edaspidiseks krediiti. Arvel nr F 18733 on märgitud, et märkused tarnitud kauba suhtes tuleb esitada 8 päeva jooksul kauba vastuvõtmisest. Hilisemaid märkusi ei aktsepteerita. Kostja teavitas hagejat kauba väidetavast mittevastavusest tellimusele esmakordselt alles 2004. a detsembris. Ka edaspidi on kostja kauba väidetavatele puudustele viidanud, kuid ei ole esitanud hagejale konkreetset pretensiooni ega tõendeid kauba mittevastavuse kohta. Samuti ei ole kostja tarnitud plekki hagejale tagastanud. Hageja leidis, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut, jättes tarnitud kauba eest tasumata. Kostja ei esitanud tähtaegselt hagejale pretensiooni kauba mittevastavuse kohta. Viivis tähtajaks tasumata summalt päevas on 0,05%. Hagi esitamise ajaks oli kostja arve tasumisega viivitanud 687 päeva. Viivis tasumata summalt päevas on 166 540 x 0,05% =

83.27 Eesti krooni. Hagi esitamise ajaks oli viivist kogunenud 57 206.49 krooni. Sellele lisandub viivis 175 päeva 175 x 83.27 = 14 572.25 krooni. Seega palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 166 540 krooni ja viivise 71 778.74 krooni (57 206.49 + 14 572.25). Kostja OÜ Westenpark vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt on arvest osa maksmata, kuna olid tellitud plaadid markeeringuga SS 2134, paksusega 20 mm, kuid mõned plaadid on paksusega 18,5 mm ja 19 mm, mis on üle tolerantsi piiri. Materjal on raskemini puuritav kui varem tarnitu, millest järeldub, et tegemist ei ole materjaliga SS 2134. Kui probleemid materjaliga ilmnesid, palus kostja Stalkompaniet Sverige AB-l saata tarnitud materjali kohta sertifikaat. Kostja ei saanud Stalkompaniet Sverige AB-lt informatsiooni materjali kohta. Kostja sai 18 erinevat plaati ilma sertifikaadi või dokumentideta. Stalkompaniet Sverige AB-lt saadud arve nr F 18733 tõlkes on viga plaatide mõõtudes – pos. 2 peaks olema plaat mõõtudega 020x2000x6000, aga on kirjutatud 020x2000x5000. Tõlkes on viga plaatide koguses. Kostja sai 18, mitte 19 plaati. Sertifikaat ei ole esitatud selle materjali kohta, mis on näidatud esitatud arvel. Hageja ja kostja vahel ei ole kokkulepet 8-päevase kontrolli kohta. Asjaolu, et materjal on vale, selgus, kui hakati sellesse auke puurima. Pretensiooni ei olnud võimalik esitada 8 päeva jooksul, sest materjal seisis laos 6-7 kuud. Hageja vaidles kostja vastuväidetele vastu ning leidis, et kostja nõudis tarnitud kauba kohta sertifikaate alles 2005. aasta veebruaris, kuigi hageja oli korduvalt pöördunud kostja poole palvega arve nr F 18733 tasuda. Hageja ja kostja vahelises väljakujunenud praktikas ei saadeta sertifikaate kaubaga kaasa. Selleks, et edastada kostjale kauba sertifikaati, on hagejal vaja teada chart-numbrit (partii numbrit), mis on pressitud metallplaadi sisse. Kostja ei edastanud tarnitud plaatide chart-numbreid, mistõttu ei olnud võimalik kostjale ka rohkem sertifikaate saata. Plaadi 21PV014 kohta arvel nr F 18733 märgitud mõõdud 020x2300x5000 kattuvad tegelikkuses sertifikaadil märgitud mõõtudega 10 000x2300x19. Esimese ja viimase numbri järjekord on vahetatud. Plaadi dimensioonid erinevad seetõttu, et DanSteel AS poolt toodetud plaat tuli kostja tellimuse jaoks lõigata kaheks, nii et plaat oleks mõõtudega 5000x2300x20.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 13. märtsi 2007 otsusega hagi ning mõistis OÜ-lt Westenpark välja Stalkompaniet Sverige AB kasuks võla 166 540 krooni ja viivised 71 778.74 krooni, kokku 238 318.74 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 2, et juhul, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 4 kohaselt peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt arvele nr F 18733 oli maksetähtaeg 09.10.2004 – selleks tähtpäevaks tuli kostjal tasuda 118 590 Rootsi krooni. Kostja tasus nimetatud arve osaliselt ning seniajani on tasumata 98 590 Rootsi krooni ehk 166 540 Eesti krooni. Vastavalt VÕS §-le 111 lg 1, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Antud juhul on tegemist vastastikuse

lepinguga, kus hagejal oli kohustus tarnida kostjale kostja poolt tellitud plekki ning kostjal oli kohustus nimetatud pleki eest tasuda. Tulenevalt VÕS §-st 219 lg 1 kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt VÕS §-le 220 lg 2 peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kuna kostja on antud juhul sõlminud lepingu kauba ostmiseks oma majandus- ja kutsetegevuses, oli kostjal kohustus ostetud kaup viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Vastavalt arvele nr F 18733 pidi kostja teatama oma pretensioonidest kauba osas hagejale 8 päeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest. Metallplaatide paksust oleks pidanud kostja kontrollima peale kauba vastuvõtmist, mõõtes metallplaadi paksust nihkmõõdikuga. Kauba kontrollimist pärast 6-7 kuud ei saa pidada kauba viivitamatuks ülevaatamiseks. Kostjal oli tulenevalt VÕS § 220 lg-test 1 ja 2 kohustus teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest hagejale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Pärast kuude möödumist hagejale pretensioonide esitamist ja sertifikaatide nõudmist ei saa pidada mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Kostja pole kauba mittevastavust lepingutingimustele piisavalt täpselt kirjeldanud. Vaatamata hageja palvele metallplaate nihkmõõdikuga pildistada ning saata pilt hagejale, ei esitanud kostja hagejale tõendeid metallplaatide puuduste kohta. Kostja ei ole teatanud hagejale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ega kirjeldanud oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt VÕS § 220 lg 3 tähenduses. Seega ei või kostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja sellest tulenevalt omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Antud juhul puudub alus pidada õigeaegselt mitteteatamist ka mõistlikult vabandatavaks. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja on täitnud oma kohustuse tasuda arve nr F 18733 eest üksnes osaliselt, on kostja rikkunud raha maksmise kohustust. Hageja on seega õigustatud nõudma kostjalt maksmata 98 590 Rootsi krooni ehk 166 540 Eesti krooni tasumist ning kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 166 540 krooni ja viivis 71 778.74 krooni, kokku 238 318.74 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Westenpark esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 13. märtsi 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta Stalkompaniet Sverige AB hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt sätestab VÕS § 221 lg 1, et ostja võib tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kostja soovis saada kuumvaltsitud plekki spetsifikatsiooniga (SS) 2134, mis on märgitud 09.09.2004 arvele. DanSteeli sertifikaatidelt on märgitud materjali spetsifikatsiooni lahtrisse hoopis RMT OVER 490 N/MM2, mis on täiesti tundmatu spetsifikatsioon ning tootmistegevuses kasutuskõlbmatu materjal. Samuti selgub 09.09.2004 arve võrdlemisel eelnimetatud sertifikaatidega, et ka tarnitud materjali mõõdud ei klapi üheski positsioonis. Kuivõrd materjali sertifikaatide kohaselt oli tegemist hoopis teise materjaliga, võrreldes kostja poolt tellituga, ei saanud see hagejale kui metalliäriga tegelevale ettevõttele märkamata jääda. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VÕS 221 lg 1 p-le 2 oli OÜ-l Westenpark õigus tugineda arvete maksmata jätmisel asjaolule, et talle tarniti vale materjali, sõltumata sellest, kas ta esitas oma vastuväited materjali spetsifikatsiooni ja mõõtude osas õigeaegselt või mitte. Poolte vahel toimis pikaajaline probleemitu koostöö, mistõttu usaldas kostja oma lepingupartnerit ega teostanud materjali igakordsel vastuvõtmisel põhjalikku kontrolli. Samas oleks kontrolli tulemusel saanud tuvastada vaid materjali mõõtude mittevastavuse, kuid materjali vale koostist poleks olnud võimalik tuvastada. Kostja tegi materjalist fotod ja saatis hagejale. Seega ei jätnud kostja täitmata VÕS § 220 lg-st 2 tulenevat nõuet, mille kohaselt ostja peab asja mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Samas ei ole nimetatud sätte alusel võimalik kostjale omistada kohustust materjali pildistada ja fotomaterjal hagejale saata. Kostja viitas mõõtude mittevastavusele. Sellest piisas puuduse kirjeldamiseks, kuna foto lisamine poleks kirjeldust täpsemaks muutnud - asjaolu, et materjali läbimõõt erineb 1 mm võrra, jääb samaks sõltumata sellest, kas selle kohta esitatakse fotomaterjal või mitte. Kui hagejal oli soov materjali puudusega visuaalselt tutvuda, oleks ta võinud oma esindaja kostja tehasesse saata. Hagejal oli võimalik materjalide mõõtude erinevus ja materjali spetsifikatsiooni mittevastavus tuvastada ka materjali sertifikaatide alusel. Viiviste summa arvutus ei ole kooskõlas VÕS § 113 regulatsiooniga. Nimetatud sätte kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja poolt arvutuse aluseks võetud viivis 0,05% päevas teeb aastas 18,25% (0,05*365), mis ületab olulisel määral seaduses sätestatud määra. Seega tuleks viivise arvestust muuta. Stalkompaniet Sverige AB vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjal õigust tugineda asja puudustele. Kostja ei teavitanud hagejat asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, ega kirjeldanud asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Arvel nr F 18733 on märgitud, et märkused tarnitud kauba suhtes tuleb esitada 8 päeva jooksul kauba vastuvõtmisest, hilisemaid märkusi ei aktsepteerita. Kostja esitas esimesed väited materjali mittevastavuse kohta alles 2004. a detsembris tasumata arve teemal hagejaga peetud telefonivestluses. Hageja oli valmis pretensiooni lahendama ning pakkus välja võimalikud lahendusvariandid kauba tagasisaatmise või krediidi saamise teel, tingimusel, et kostja esitab materjali mõõtude mittevastavust kinnitavad tõendid. Hageja andis kostjale selged juhised, millisel viisil peaks puudusi kirjeldama. Kostja sellele ei reageerinud, vaid suunas materjali tootmisesse, väites hiljem kohtumenetluses, et materjali mittevastavus ilmnes alles tootmise käigus. VÕS § 220 lg 3 kohaselt ei või ostja, kes ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja

lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja nõudis hagejalt tarnitud kauba kohta käivaid sertifikaate alles 2005. a veebruaris, kuigi hageja oli juba korduvalt pöördunud kostja poole palvega arve nr F18733 tasuda. Selleks, et edastada kostjale kauba sertifikaadid, oli vaja teada nn cftarf-numbrit (partii number). See number on pressitud metallplaadi sisse. Kostja ei edastanud tarnitud plaatide cfta/f-numbreid, mistõttu ei olnud hagejal võimalik kostjale sertifikaate saata. Plaadi 21PV014 kohta arvel nr F18733 märgitud mõõdud 020x2300x5000 kattuvad sertifikaadil nr 20928 punktis 12 märgitud mõõtudega 10000x2300x19. Esimese ja viimase numbri järjekord on vahetatud. Plaadi dimensioonid erinevad seetõttu, et DanSteel AS poolt toodetud plaat tuli kostja tellimuse jaoks lõigata kaheks, nii et plaat oleks mõõtudega 5000x2300x20. Sama kehtib ka teiste plaatide osas. Tegemist on puudusega, mida oleks saanud kindlaks teha nihkmõõdikuga teostatud mõõtmiste abil. Vaatamata hageja palvetele kostja puuduste kohta tõendeid ei esitanud. Seega ei saa üksnes sertifikaatide ja arve nr F 18733 võrdlusele tuginedes öelda, et tegemist on lepingutingimustele mittevastava materjaliga. VÕS § 23 lg 2 kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kaubal esinesid puudused või et kaup läks mahakandmisele. Kostja paljasõnalised ja mõistliku aja möödudes esitatud väited kauba puuduste kohta ei saa olla aluseks lepinguliste kohustuste täitmisest keeldumiseks. Kostja väited viivise määra arvutamise kohta ei ole põhjendatud. Arvel nr F 18733 on viivise protsendiks märgitud 18%. Kuivõrd sellisest tingimusest ei selgunud üheselt, kas see kehtib aasta-, kuu- või päevamäärana, siis võrdles hageja arvel märgitud viivist VÕS-s sätestatud viivise arvutamise põhimõtetega ning pidas selle põhjal mõistlikuks nõuda viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

piisavalt põhjendanud, sest on otsuse põhjendavas osas märkinud, et kostja tegutses kauba vastu võttes majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu pidi tarnitud kauba viivitamatult üle vaatama, mitte tegema seda alles 6-7 kuu möödumisel, ning et kostja ei esitanud hagejale vaatamata viimase palvele tõendeid metallplaatide puuduste kohta. Apellandi väited ei anna põhjust hinnata tõendeid antud osas teisiti. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et ta saab tulenevalt VÕS §-st 221 lg 1 p 2 tugineda arve mittemaksmisel asjaolule, et talle tarniti vale materjali, vaatamata sellele, kas ta esitas oma vastuväited materjali spetsifikatsiooni ja mõõtude osas õigeaegselt või mitte, kuna vastustaja pidi olema tarne teostamisel teadlik vale materjali saatmisest. VÕS § 221 lg 1 p 2 sätestab, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Asja materjalidest ei nähtu, et vaidlusaluste metallplaatide tarnimisel kostjale hageja oli või pidi olema teadlik kauba väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooltevahelistes suhetes oli tavapärane, et metallplaatide saatmisel kostja hagejalt sertifikaate ei nõudnud. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et apellant asus vastustajalt nõudma tarnitud kauba kohta käivaid sertifikaate alles 2005. a veebruaris pärast vastustaja poolset korduvat pöördumist palvega arve tasuda. Vastustajal ei olnud võimalik nõutud sertifikaate apellandile saata, kuna selleks oli vaja teada tarnitud metallplaatide sisse stantsitud partiinumbrit (chart-number), millist apellant vaatamata vastustaja poolsele pöördumisele (vt hageja poolt saadetud fax tl-del 62, 63) ei olnud teatanud. Üksnes asjaolust, et sertifikaatidel (toimikulehtedel 34-40 ja arvel nr F 18733 (tl-d 9, 10) olevad andmed tarnitud kuumvaluplaatide mõõtude ja kaubakoodi osas ei kattu, ei saa teha järeldust, et tarniti tellimusele mittevastavat kaupa. Hageja on esitanud kaubasertifikaadid kohtule, teadmata täpselt tarnitud kauba partiinumbreid, ning kostja on väidetavalt puudustega tarnitud kauba utiliseerinud, mistõttu ei ole võimalik enam kindlaks teha, millise spetsifikatsiooniga ja mõõtudega kaupu hageja kostjale tegelikult tarnis ja kas esitatud sertifikaadid on tarnitud kauba kohta käivad. Eeltoodust tulenevalt puudub alus tuvastada, et hageja teadis või pidi teadma kostjale metallplaatide tarnimisel nende võimalikust lepingutingimustele vastavusest.

Tulenevalt VÕS §-des 113 lg 1 ja 94 lg 1 sätestatust oli viivise määraks ajavahemikul 01.07.2004 - 31.12.2005 9% aastas (s.o 0,025% päevas), ajavahemikul 01.01.2006 30.06.2006 9,25% aastas (s.o 0,025% päevas), ajavahemikul 01.07.2006 - 31.12.2006 9,75% aastas (s.o 0,027% päevas) ning alates 01.01.2007 10,5% aastas (s.o 0,029% päevas). Eeltoodu alusel tuleb seega arvestada kostjale viivist 166 540 krooni maksmisega viivitamise eest ajavahemikul 10.10.2004 - 30.06.2006 26188.40 krooni (166 540 kr x 0,025% x 629 päeva), ajavahemikul 01.07.2006 - 31.12.2006 8273.70 krooni (166 540 kr x 0,027% x 184 päeva) ning ajavahemikul 01.01.2007 – 20.02.2007 2463.15 krooni (166 540 kr x 0,029% x 51 päeva). Kokku tuleb kostjalt seega viivist välja mõista 36 925.25 krooni ulatuses. Koos põhivõlaga kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 203 465.25 (166 540 + 36 925.25) krooni.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.