Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja kostjale 2004 kuumvaltsitud plekki. Tarne eest esitas hageja kostjale 09.09.2004 arve nr F 18733 summas 118 590 Rootsi krooni maksetähtajaga 09.10.2004. Kostja määratud tähtajaks arvet täielikult ei tasunud, mistõttu hageja oli sunnitud võla sissenõudmiseks pöörduma inkassoteenuse osutaja Prioritet Inkasso AB poole. Kostja poolt Prioritet Inkasso AB nõudeavaldusele esitatud vastuse kohaselt tunnistab kostja, et arve nr F 18733 on tasumata summas 98 590 SEK ehk 166 540 Eesti krooni. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta arvet täielikult tasunud, kuna plekk, mida tarniti, ei olnud väidetavalt see, mida kostja tellis. Samuti viitas kostja oma majanduslikele raskustele, kuid lubas olukorra lahendamist 2005 augustis. Seoses kostja väidetega tarnitud pleki mittevastavuse kohta tellimusele palus hageja kostjal tarnitud plekki nihkmõõdikuga pildistada ning saata pilt hagejale, et hageja saaks vajadusel pöörduda pretensiooniga oma tarnija poole. Hageja pakkus kostjale ka võimalust kaup puuduste ilmnemisel tagasi saata ning see uue kaubaga asendada või saada edaspidiseks krediiti. Arvel nr F 18733 on märgitud, et märkused tarnitud kauba suhtes tuleb esitada 8 päeva jooksul kauba vastuvõtmisest. Hilisemaid märkusi ei aktsepteerita. Kostja teavitas hagejat kauba väidetavast mittevastavusest tellimusele esmakordselt alles 2004 detsembris. Ka edaspidi on kostja kauba väidetavatele puudustele viidanud, kuid ei ole seniajani esitanud hagejale konkreetset pretensiooni kauba mittevastavuse kohta ega mittevastavust kinnitavaid tõendeid. Samuti ei ole kostja talle tarnitud ja väidetavalt tellimusele mittevastavat plekki hagejale tagastanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut ning on jätnud täitmata omapoolse kohustuse tarnitud kauba eest tasu maksmiseks. Kostja ei ole tähtaegselt esitanud hagejale pretensiooni kauba mittevastavuse kohta ega oma väiteid vaatamata hageja sellekohastele ettepanekutele millegagi põhjendanud. Seega vastutab kostja lepingu rikkumise eest ning tal puudub alus oma lepingulise kohustuse täitmisest keeldumiseks. Hageja peab mõistlikuks nõuda viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas. Hagi esitamise ajaks on kostja arve täieliku tasumisega viivitanud 687 päeva. Viivis tasumata summalt päevas on 166 540 x 0,05% = 83,27 Eesti krooni. Hagi esitamise ajaks on viivist kogunenud 57 206,49 krooni. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 9 lg 1; 82 lg 2, lg 4, lg 7; 100; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 113 lg 1; 220 lg 1, lg 2. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja hagi rahuldada ning mõista OÜ-lt W. S. AB kasuks välja lepinguline põhivõlgnevus 166 540 krooni ning viivis 57 206,49 krooni perioodi eest 10.10.2004 kuni 29.08.2006 ning edaspidi 83,27 krooni iga viivitatud päeva eest, kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta OÜ W. kanda. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud kirjalikus vastuses ja kohtuistungitel (tl 49-53, 70-73) hagi ning taotles hagi rahuldamata jätmist. Kostja märkis oma kirjalikus vastuses hagile (tl 28), et õige on hageja väide, et OÜ W. on saanud S. AB-lt arve nr F 18733. Sellest arvest on tasumata 98 590 SEK järgnevatel põhjustel:

informatsiooni selle kohta, mis materjali nad saatsid. Kostja sai 18 erinevat plaati ilma sertifikaadi või dokumentideta. S. AB-lt saadud arve nr F 18733 tõlkes on viga plaatide mõõtudes – pos. 2 peaks olema plaat mõõtudega 020x2000x6000, aga on kirjutatud 020x2000x5000. Tõlkes on viga plaatide koguses. Kostja sai 18, mitte 19 plaati. Sertifikaat ei ole esitatud selle materjali kohta, mis on näidatud esitatud arves. Sertifikaat on esitatud P.I. Kostja küsis eksperdi arvamust Rootsi firma SSAB käest ja L.C. sai vastuse, et seal ei ole näidatud isegi materjali tüüpi, metalli sisaldust. Kostja tellib materjali paljudest firmadest, mistõttu ei hakka kostja kohe kontrollima selle paksust. Kostjale on teada, et see materjal, mida D. müüb, on Vene materjal ja see ei ole igal juhul SS 2134, mida kostja vajab. Asjaolu, et materjal on vale, selgus, kui hakati sellesse auke puurima ja see ei oleks saanud toimuda 8 päeva jooksul. Füüsiliselt ei ole 8 päeva jooksul võimalik pretensiooni esitada. Materjal seisis laos 6-7 kuud. Sel ajal, kui tekkis arve tasumise osas küsimus, võis kostjal olla makseraskus. Kostja ei ole kunagi maksnud arveid 30 päevaga ja see ei ole olnud probleem. Alguses ei olnud kostjal raha ja hiljem selgus, et materjal on vale. Hageja väited kostja vastuväidetele Kostja ei nõudnud hagejalt tarnitud kauba kohta käivaid sertifikaate enne kui alles 2005. aasta veebruaris, kuigi hageja oli juba korduvalt pöördunud kostja poole palvega arve nr F 18733 tasuda. Hageja ja kostja vahelises väljakujunenud praktikas ei saadeta sertifikaate kaubaga kaasa. Kostja on vastava asjaolu ka eelistungil omaks võtnud. Selleks, et edastada kostjale kauba sertifikaati, on hagejal vaja teada nn chart-numbrit (partii number). See number on pressitud metallplaadi sisse. Hagejal oli mingil põhjusel säilinud sertifikaat arvel tähisega 21PV014 tähistatud plaadi kohta, mille hageja kostjale ka edastas. Kostja ei edastanud hagejale tarnitud plaatide chart-numbreid, mistõttu ei olnud võimalik kostjale ka rohkem sertifikaate saata. P.I AS on edasimüüja, kellelt hageja metallplaate ostab. Seetõttu on D. AS poolt antud sertifikaatidel märgitud saajaks P I AS, mitte hageja. Sertifikaadid on antud välja 16.06.2004, kuna metallplaadid olid toodetud enne kostja tellimuse saamist. Tegemist oli laos oleva kaubaga, kui kostja hagejale oma tellimuse esitas. Sertifikaatidel märgitud mõõtude kohta selgitab hageja, et plaadi 21PV014 kohta arvel nr F 18733 märgitud mõõdud 020x2300x5000 kattuvad tegelikkuses sertifikaadil märgitud mõõtudega 10 000x2300x19. Esimese ja viimase numbri järjekord on vahetatud. Plaadi dimensioonid erinevad seetõttu, et D. AS poolt toodetud plaat tuli kostja tellimuse jaoks lõigata kaheks, nii et plaat oleks mõõtudega 5000x2300x20. D. AS omanikeks on Vene päritolu ettevõtjad. See ei tähenda aga, et D. AS toodetud metallplaadid on Vene päritolu. D. AS näol on tegemist väga tuntud ja respekteeritud metallitootjaga ning D. AS töötab vastavalt Euroopa Liidu standardile S355 J2 G3, mis vastab Rootsi standardile S2134. D. AS tarnib 71% oma kaubast Euroopa Liidu riikidesse. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kahelda D. AS toodangu vastavuses kostja poolt seatud kvaliteedinõuetele. 20.02.2007 kohtuistungil täiendas hageja viivisenõuet. Viivist on hagis nõutud kuni 29.08.2006 57 206,49 krooni. Sellele lisandub viivis 5 kuu ja 23 päeva ehk 175 päeva eest: 175 x 83,27 kr = 14 572,25 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 166 540 krooni ja viivis 71 778,74 krooni (57 206,49 kr + 14 572,25 kr). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja tarnis kostjale kuumvaltsitud plekki. Hageja esitas tarnitud kauba eest kostjale 09.09.2004 arve maksetähtajaga 09.10.2004 (tl 9-10). Kostjal on arvest

nr F 18733 maksmata 98 590 SEK ehk 166 540 Eesti krooni. Kostja kirjast (tl 12-13) nähtub, et üheks põhjuseks, miks kostja arvet ei tasunud, on asjaolu, et 2004. aasta sügisel olid kostjal suured tarned Ukrainasse, mis tekitas kostjale kassapuudujäägi. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 82 lõike 2 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 4 kohaselt peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt arvele nr F 18733 oli maksetähtaeg 09.10.2004 – selleks tähtpäevaks tuli kostjal tasuda 118 590 Rootsi krooni. Kostja tasus nimetatud arve osaliselt ning seniajani on tasumata 98 590 Rootsi krooni ehk 166 540 krooni. Vastavalt VÕS § 111 lõikele 1, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Antud juhul on tegemist vastastikuse lepinguga, kus hagejal oli kohustus tarnida kostjale kostja poolt tellitud plekki ning kostja oli kohustatud nimetatud pleki eest tasuda. Kostja väitel on ta õigustatud saadud kauba eest tasumisest keelduma, sest hageja saatis kostjale vale materjali. Selleks, et otsustada, kas kostja oli õigustatud hagejale kauba eest tasumisest keelduma, tuleb hinnata, kas kostja täitis temal lasuvad kohustused seoses kauba ülevaatamise ja puudustest teatamisega hagejale. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt VÕS § 220 lõikele 2 peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lõike 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Antud juhul ei ole vaidlust, et kostja on sõlminud lepingu kauba ostmiseks oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega oli kostjal kohustus ostetud kaup viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Vastavalt arvele nr F 18733 pidi kostja teatama oma pretensioonidest kauba osas hagejale 8 päeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest. Kostja väitel kostja selle aja jooksul kaupa ei kontrollinud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et asjaolu, et metallplaadid ei vasta nõuetele, ei oleks saanud selguda 8 päeva jooksul. Kohus leiab, et asjaolu, et metallplaatide paksus on 20 mm asemel 19 mm, oleks kostjal olnud võimalik kontrollida peale kauba vastuvõtmist lihtsalt, mõõtes vastava metallplaadi paksust nihkmõõdikuga. Kostja sõnul ilmnesid puudused alles 6-7 kuud hiljem, kui hakati plaatide sisse auke puurima. Kogu eelneva aja oli hageja tarnitud kaup seisnud kostja laos. Kauba kontrollimist pärast 6-7 kuud ei saa pidada kauba viivitamatuks ülevaatamiseks. Kui nõustuda kostja väitega, et hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe märkuste esitamise kohta 8 päeva jooksul, oli kostjal sellele vaatamata tulenevalt VÕS § 220 lõigetest 1 ja 2 kohustus teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest hagejale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Kuna hagejal oli kohustus kaup viivitamata üle vaadata, siis pidi hageja metallplaatide kokkuleppele mittevastavusest (asjaolust, et metallplaatide paksus on 20 mm asemel 19 mm) teada saama üsna pea peale kauba vastuvõtmist. Pärast kuude möödumist hagejale pretensioonide esitamist ja sertifikaatide nõudmist ei saa pidada mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Samuti tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et

kostja pole kauba mittevastavust lepingutingimustele piisavalt täpselt kirjeldanud, kuna vaatamata hageja palvele metallplaate nihkmõõdikuga pildistada ning saata pilt hagejale, ei esitanud kostja hagejale tõendeid metallplaatide puuduste kohta. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostja ei ole teatanud hagejale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ega kirjeldanud oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt VÕS § 220 lg 3 tähenduses ning seega ei või kostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja sellest tulenevalt omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Antud juhul puudub alus pidada õigeaegselt mitteteatamist ka mõistlikult vabandatavaks. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja on täitnud oma kohustuse tasuda arve nr F 18733 eest üksnes osaliselt, on kostja rikkunud raha maksmise kohustust. Kostja on ka ise tunnistanud, et hagejale on maksmata 98 590 Rootsi krooni. Hageja on seega õigustatud nõudma kostjalt maksmata 98 590 Rootsi krooni ehk 166 540 Eesti krooni tasumist. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist. Arvestades eeltoodut, tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 166 540 krooni ja viivis 71 778,74 krooni, kokku 238 318,74 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.