Ühinguõigus › Sundlõpetamine

käesolev

kohtumäärus

kätte

menetlusosalistele

likvideerijakande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale.

Menetluslulude jaotus Jätta menetluskulud Osaühingu xxx kanda. Edasikaebamise kord

ning

saata

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

05.10.2007.a on Harju Maakohtule saabunud Osaühingu (OÜ) xxx avaldus, milles palutakse otsustada Osaühingu (OÜ) xxx täiendav likvideerimine ning määrata likvideerijaks xxx. Avaldusele on lisatud ka nimetatud isiku vastavasisuline nõusolek. Avalduse kohaselt on OÜ xxx seoses sundlõpetamisega registrist kustutatud 05.05.2003.a. Osaühingule kuulus (ja äriregistri andmetel kuulub kuni käesoleva ajani) OÜ xxx osa nominaalväärtusega 120 000 krooni. Asjaolu, et üks OÜ xxx osanik on kustutatud registrist, takistab teistel osanikel osanike õiguste teostamist. Avaldaja palub likvideerijaks määrata xxx, kuna OÜ xxx endine juhatuse liige xxx ei ole vajalike teadmiste puudumise tõttu võimeline likvideerimismenetlust läbi viima ning tema tegevusetuse tagajärjel kustutati äriühing sundlõpetamise järel registrist. Avalduses esitatud taotluste õigusliku alusena on osundatud äriseadustiku (ÄS) § 218 lg-le 2. 08.11.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 08.11.2007.a saabus kohtule puudutatud isiku xxx avaldus, milles viimane nõustub xxx määramisega OÜ xxx likvideerijaks. Samal päeval on kohtusse saabunud ka OÜ xxx (endise) juhatuse liikme ja dokumentide hoidja xxx avaldus, milles nimetatud isik väljendab samuti nõusolekut xxx likvideerijaks määramisega. xxx väitel temal endal vastavad teadmised ja kogemused puuduvad, samuti puudub võimalus saada sellekohast õigusabi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 4 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel on OÜ xxx registrist 05.05.2003.a kustutatud (toona kehtinud) ÄS § 60 lg 2 alusel. Kuivõrd äriregistri andmetest nähtuvalt on OÜ xxx kustutatud registrist likvideerimismenetluseta, ei ole võimalik otsustada äriühingu täiendavat likvideerimist. Kohus käsitleb avaldust seetõttu kui avaldust kustutatud äriühingu likvideerimise otsustamiseks ning likvideerija määramiseks. OÜ xxx registrist kustutamise hetkel kehtinud ÄS § 60 lg-st 1 tulenes, et kui registripidajale on esitatud tõeseid andmeid, et osaühingul, aktsiaseltsil või tulundusühistul ei ole vara või nimetatud äriühing ei ole registripidajale kuue kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, teeb registripidaja äriühingule registrist kustutamise hoiatuse ning avaldab teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. ÄS § 60 lg 2 nägi ette, et kui sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud hoiatuse tegemisest nelja kuu jooksul ei ole äriühing esitanud registripidajale andmeid vara olemasolust või nõutavat majandusaasta aruannet, kustutab registripidaja äriühingu äriregistrist, järgides äriseadustiku § 59 lg-s 4 sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtiva ÄS § 60 lg 5 redaktsioonist tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast

äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Enne OÜ xxx registrist kustutamist ei viidud läbi likvideerimismenetlust ning avalduse ja sellele lisatud dokumentide põhjal on osaühingul jaotamata vara – OÜ xxx osa nimiväärtusega 120 000 krooni. Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia OÜ xxx likvideerimine. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Seoses OÜ xxx likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks on avaldanud xxx. Nimetatud isiku likvideerijaks määramisega on nõustunud nii OÜ xxx viimane osanik xxx kui ka endine juhatuse liige xxx. xxx vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus OÜ xxx likvideerijaks xxx. Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega OÜ-le xxx(TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ xxx kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.