Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmist asjaolude üle: • 25.09.1995.a sõlmisid Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank ja AS M T krediidilepingu, mille kohaselt AS M T sai laenu summas 220 000 krooni (tl 37-39). • 09.10.1995.a sõlmisid Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank ja H M pandilepingu, mille kohaselt H M tagas panga ees AS M T sõlmitud lepingu täitmise, pantides elamu asukohaga xxx(tl 7-10). • 22.05.1997.a sõlmitud lepinguga loovutas Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga õigusjärglane AS Eesti Hoiupank krediidilepingust tuleneva nõude AS M T vastu O H (tl 45-46).

• • • •

•

• • •

20.12.1997.a sõlmisid O H ja M T laenulepingu, mille kohaselt M T eraisikuna vastutab AS M T krediidilepingust tuleneva võlgnevuse kustutamise eest. 11.12.1998.a suri M T . 19.03.2003.a suri H M. H M pärijana sai xxx asuva elamu omanikuks M M (tl 47-48, 49). 12.08.2004.a kanti xxx asuv maa kinnistusraamatusse. Kostja ühepoolse avalduse alusel kanti kinnistusregistri neljandasse jakku eelmärge 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegi seadmise tagamiseks (tl 6, 11). O H esitas Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kohustada M Mt andma nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina ja tunnustada O H õigust müüa xxx asuv kinnistu täitemenetluse käigus M M ja M T i vahelisest laenulepingust tuleneva võla katteks. Harju Maakohus jättis 07.12.2005.a otsusega hagi rahuldamata (tl 12-15). Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.10.2006.a kohtuotsusega maakohtu otsuse muutmata (tl 16-22). Riigikohus jättis 13.12.2006.a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (tl 23-24).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

M M esitas O H vastu hagi, milles palus tuvastada O H kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud kinnistu asukohaga Xxx IV jakku 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegi seadmise tagamiseks kantud eelmärke kustutamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kosja kanda. Hagiavalduse kohaselt leidis Harju Maakohus 07.12.2005.a kohtuotsuses ja Tallinna Ringkonnakohus 24.10.2006.a kohtuotsuses, et pandiõigus on lõppenud. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud. Kuna pant on lõppenud, on ka eelmärkega tagatud nõue lõppenud. Hagejal on asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 63 lg 1 p 1, lg 8 alusel kostjalt õigus nõuda eelmärke kustutamist. Hageja pöördus 27.12.2006.a kostja poole, et teha 28.12.2006.a notari juures avaldus eelmärke kustutamiseks. Kuna kostjale aeg ei sobinud, pakkus hageja välja uue aja 04.01.2007.a. Kostja notari juurde ei ilmunud. Kostja teatas hagejale, et ei näe eelmärke kustutamiseks põhjust. Hageja soovib kostja nõusoleku eelmärke kustutamiseks asendada AÕS § 65 lg 1 kohaselt kohtuotsusega.

KOSTJA VASTUVÄITED

O Hpalus jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt pöördus H M 1997.a kostja poole abi saamiseks, kuna Hoiupank tahtis tema maja müüki panna. Kostja soovis H M aidata ning sõlmis pangaga nõude loovutamise lepingu. Raha saamiseks müüs kostja oma auto ja võttis pangast laenu. 20.12.1997.a kirjutasid kostja ja M T alla uuele laenulepingule, kuhu pandi kirja uued tagasimakse tähtajad. Samuti fikseeriti, et laenu jääb pandina tagama H M maja. Seega ei lõppenud 20.12.1997.a tehinguga O H nõue AS M T vastu. Pärast M T surma lubas H M võla tasuda. Kokkuleppel H M pidi kostja saama xxx asuva elamu omanikuks pärast elamu aluse maa kandmist kinnistusraamatusse. H M surma järel päris tema vara hageja, kes võttis pärandi vastu inventuuri korras. Võlakohustus kostja ees nähtub ka pärandi inventuuriaktist ning pärimisõiguse tunnistusest. Eelmärge on seatud, tagamaks nõuet AS M T i vastu, mitte eraisiku vastu. Harju Maakohtu 07.12.2005.a otsusega jäeti O H hagi rahuldamata põhjusel, et pant ei taga O H nõuet eraisik M T vastu. Kohtud ei ole arutanud nõude olemasolu AS M T i vastu ega seda tagava pandiõiguse kehtivust.

Seega on kostjal nõue hageja vastu ja AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib nõude tagamiseks kanda kinnistusraamatusse eelmärke. Hea usu põhimõtte kohaselt ei ole õiglane hageja kohustust vabastamine, tuginedes juriidilistele nüanssidele sõlmitud pandilepingu vormis. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 6 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on palunud tuvastada O H kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud kinnistu asukohaga Xxx IV jakku 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegi seadmise tagamiseks kantud eelmärke kustutamiseks. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. Eelmärke saab kinnistusraamatusse kanda kehtiva nõude tagamiseks. Nõue peab kuuluma isikule, kelle kasuks eelmäge sisse kantakse. Seega peab eelmärke kinnitusraamatusse kandmiseks olema O H nõue M M vastu ning seda nõuet peab tagama pandiõigus. Nõue peab tulenema eelmärke kinnistusraamatusse kandmise avaldusest, kostja peab oma nõude olemasolu tõendama. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on vaidlusalune eelmärge kantud kinnistusraamatusse 10.06.2004.a kinnistamisavalduse alusel (tl 6). Kinnistamisavaldusest nähtuvalt soovis O H seada eelmärget hüpoteegi seadmise tagamiseks pandipidaja nõuete tagamiseks, mis tulenevad Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga ja H M vahel 09.10.1995.a sõlmitud pandilepingust ning O H ja AS Eesti Hoiupank vahel 22.05.1997.a sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks peab pandiõigus tulenevalt 09.10.1995.a sõlmitud lepingust tagama nõuet AS M T vastu. Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt on O H25.09.1995.a, 22.05.1997.a ja 20.12.1997.a lepingute alusel tekkinud nõue M T ehk siis tema pärijate vastu. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tal on nõue AS M T vastu. Selleks oleks pidanud kostja tõendama 20.12.1997.a laenulepingu tühisust või asjaolu, et 20.12.1997.a laenulepinguga ei läinud võlgniku kohustused üle M T ning põhivõlgnikuks jäi AS M T . Kostja ei ole tõendanud, et M M vastutab M T võlgnevuse eest kui viimase pärija. Samadel asjaoludel on O H esitanud kohtusse hagi, milles palus kohustada M M andma nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 krooni suuruse hüpoteegina ja tunnustada O Hõigust müüa xxx asuv kinnistu täitemenetluse käigus M M ja M T i vahelisest laenulepingust tuleneva võla katteks. Harju Maakohus jättis 07.12.2005.a otsusega O H nõude rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus 24.10.2006.a otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata. TsMS § 272 lg 2 kohaselt on dokumendiks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitanud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb kohtul, kui poolte vahelise vaidluse asjaolud on samad, mis olid jõustunud kohtuotsuse tegemise aluseks, lähtuda jõustunud kohtuotsuse resolutsioonist. Riigikohtu 31.10.2007.a otsuse nr 3-2-1-88-07 kohaselt ei mõjuta otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna poolte õigusi ja kohustusi. Seega ei arvesta kohus varasemas kohtuvaidluses tehtud otsuste põhjendusi, vaid ainult otsuste resolutsiooni. Jõustunud kohtuotsustega on jäetud rahuldamata O H nõue kinnistusraamatusse hüpoteegi sisse kandmiseks. Harju Maakohtu 07.12.2005.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2006.a otsused on tehtud täpselt samadel asjaoludel, mis on esitatud käesolevas tsiviilasjas. Ringkonnakohus analüüsis oma otsuses ka O Hja M T i vahel 20.12.1997.a sõlmitud lepingut ning jätnud O H pandiõiguse

kinnistamata. Kohus leidis, et pandiõigus on lõppenud. Seega loeb kohus jõustunud kohtuotsuse resolutsioonidega tõendatuks, et pandiõigus on lõppenud. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormse või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kuna kohus on tuvastanud, et pandiõigus on lõppenud, rikub kinnistusraamatusse kantud eelmärge kinnistu omaniku M M õiguseid. O H on kohustus anda nõusolek eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust. Kuna O H on sellest keeldunud, asendab tema tahteavaldust eelmärke kustutamiseks jõustunud kohtuotsus. Hagi tuleb rahuldada. Kohus selgitab kostjale, et antud kohtuotsusega ei võta kohus seisukohta selles osas, kellelt on O Hõigus nõuda võla tasumist. Kohus lahendab vaid kinnistusraamatusse seatud eelmärke kustutamise taotlust nende asjaolude põhjal, mis on kohtuotsuse koostamisel kohtule teada. Kui O H soovib võla väljamõistmist M T i pärijatelt või AS M T , on tal võimalik esitada kohtusse vastav hagi. Kui selleks pärijaks on M M, on O H õigus hagi tagamise korras taotleda M M kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.