2-07-5552/27 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Multer pandilepingu, mille kohaselt Harald Multer tagas panga ees AS-iga Marika Treiberk sõlmitud lepingu täitmise, pantides elamu asukohaga xxxxxx vallas, xxxxxxxxx alevikus, Xxxxxxxxx xxx x. 22.05.1997 sõlmitud lepinguga loovutas Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga õigusjärglane AS Eesti Hoiupank krediidilepingust tuleneva nõude AS Marika Treiberk vastu Olav Harjole. 20.12.1997 sõlmisid Olav Harjo ja Marika Treiberk laenulepingu, mille kohaselt Marika Treiberk eraisikuna vastutab AS Marika Treiberk krediidilepingust tuleneva võlgnevuse kustutamise eest. xx.xx.xxxx suri Marika Treiberk. xx.xx.xxxx suri Harald Multer. Harald Multeri pärijana sai xxxxxx vallas, xxxxxxxxx alevikus, Xxxxxxxxx xxx x asuva elamu omanikuks Mati Multer. 12.08.2004 kanti Xxxxxxxxx x asuv maa kinnistusraamatusse. Kostja ühepoolse 10.06.2004 kinnistamisavalduse alusel kanti tema kasuks 12.08.2004 kinnistusregistri neljandasse jakku eelmärge 1 500 000 kr. suuruse hüpoteegi seadmise tagamiseks. Olav Harjo esitas Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kohustada Mati Multerit andma nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 kr. suuruse hüpoteegina ja tunnustada Olav Harjo õigust müüa Xxxxxxxxx xxx x asuv kinnistu täitemenetluse käigus Mati Multeri ja Marika Treiberki vahelisest laenulepingust tuleneva võla katteks. Harju Maakohus jättis 07.12.2005 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.10.2006 kohtuotsusega maakohtu otsuse muutmata ning Riigikohus jättis 13.12.2006 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2006 otsuses on leitud, et pandiõigus on lõppenud. Kuna pant on lõppenud, on ka eelmärkega tagatud nõue lõppenud. Hageja palus kohtul tuvastada Olav Harjo kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu asukohaga xxxxxx vald, xxxxxxxxx alevik, Xxxxxxxxx xxx x, IV jakku 1 500 000 kr. suuruse hüpoteegi seadmise tagamiseks kantud eelmärke kustutamiseks. Kostja hagi ei tunnistanud. Harald Multer pöördus 1997 kostja poole abi saamiseks, kuna Hoiupank tahtis tema maja müüki panna. Kostja sõlmis pangaga nõude loovutamise lepingu. Raha saamiseks müüs kostja oma auto ja võttis pangast laenu. 20.12.1997 kirjutasid kostja ja Marika Treiberk alla uuele laenulepingule, kuhu pandi kirja uued tagasimakse tähtajad. Samuti fikseeriti, et laenu jääb pandina tagama Harald Multeri maja. Seega ei lõppenud 20.12.1997 tehinguga Olav Harjo nõue AS Marika Treiberki vastu. Pärast Marika Treiberki surma lubas Harald Multer võla tasuda. Kokkuleppel Harald Multeriga pidi kostja saama Xxxxxxxxx xxx x asuva elamu omanikuks pärast elamu aluse maa kandmist kinnistusraamatusse. Harald Multeri surma järel päris tema vara hageja, kes võttis pärandi vastu inventuuri korras. Võlakohustus kostja ees nähtub ka pärandi inventuuriaktist ning pärimisõiguse tunnistusest. Eelmärge on seatud, tagamaks nõuet AS Marika Treiberki vastu, mitte eraisiku vastu. Harju Maakohtu 07.12.2005 otsusega jäeti Olav Harjo hagi rahuldamata põhjusel, et pant ei taga Olav Harjo nõuet eraisik Marika Treiberki vastu. Kohtud ei ole arutanud nõude olemasolu AS Marika Treiberki vastu ega seda tagava pandiõiguse kehtivust. Seega on kostjal nõue hageja vastu ja AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib nõude tagamiseks kanda kinnistusraamatusse eelmärke. 2(5)

Maakohtu otsus Harju Maakohus oma 12.11.2007 otsusega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. AÕS § 63 lg 1 p 1 tulenevalt peab eelmärke kinnitusraamatusse kandmiseks olema Olav Harjol nõue Mati Multeri vastu ning seda nõuet peab tagama pandiõigus. Nõue peab tulenema eelmärke kinnistusraamatusse kandmise avaldusest ning kostja peab oma nõude olemasolu tõendama. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on vaidlusalune eelmärge kantud kinnistusraamatusse 10.06.2004 kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldusest nähtuvalt soovis Olav Harjo seada eelmärget hüpoteegi seadmise tagamiseks pandipidaja nõuete tagamiseks, mis tulenesid Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspanga ja Harald Multeri vahel 09.10.1995 sõlmitud pandilepingust ning Olav Harjo ja AS Eesti Hoiupank vahel 22.05.1997 sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks peab pandiõigus tulenevalt 09.10.1995 sõlmitud lepingust tagama nõuet AS Marika Treiberk vastu. Olav Harjol on 25.09.1995, 22.05.1997 ja 20.12.1997 lepingute alusel tekkinud nõue Marika Treiberki ehk siis tema pärijate vastu. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tal on nõue AS Marika Treiberki vastu. Selleks oleks pidanud kostja tõendama 20.12.1997 laenulepingu tühisust või asjaolu, et 20.12.1997 laenulepinguga ei läinud võlgniku kohustused üle Marika Treiberkile ning põhivõlgnikuks jäi AS Marika Treiberk. Kostja ei ole tõendanud, et Mati Multer vastutab Marika Treiberki võlgnevuse eest kui viimase pärija. Olav Harjo on esitanud kohtusse hagi, milles palus kohustada Mati Multerit andma nõusolek pandiõiguse kinnistamiseks 1 500 000 kr. suuruse hüpoteegina ja tunnustada Olav Harjo õigust müüa Xxxxxxxxx xxx x asuv kinnistu täitemenetluse käigus Mati Multeri ja Marika Treiberki vahelisest laenulepingust tuleneva võla katteks. Harju Maakohus jättis 07.12.2005 otsusega Olav Harjo nõude rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus 24.10.2006 otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata. Jõustunud kohtuotsustega on jäetud rahuldamata Olav Harjo nõue kinnistusraamatusse hüpoteegi sisse kandmiseks. Ringkonnakohus analüüsis oma otsuses ka Olav Harjo ja Marika Treiberki vahel 20.12.1997 sõlmitud lepingut ning on jätnud Olav Harjo pandiõiguse kinnistamata. Kohus leidis, et pandiõigus on lõppenud. Kuna kohus on tuvastanud, et pandiõigus on lõppenud, siis rikub kinnistusraamatusse kantud eelmärge kinnistu omaniku Mati Multeri õiguseid. Olav Harjol on AÕS § 65 lg 1 tulenevalt kohustus anda nõusolek eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust. Kuna Olav Harjo on sellest keeldunud, asendab tema tahteavaldust eelmärke kustutamiseks jõustunud kohtuotsus (TsÜS § 68 lg 5). Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 12.11.2007 otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellandi hinnangul on kohus antud olukorras kohaldanud ebaõigesti AÕS § 63 lg 1. AÕS § 325 lg 1 kohaselt võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Seega võib hüpoteegiga tagada ka kolmandate isikute nõudeid. Seetõttu otsusest 3(5)

tulenev järeldus, et apellant oleks pidanud tõendama oma nõuet kostja vastu, ei ole kooskõlas AÕS regulatsiooniga. Apellant nõustub kohtu järeldusega, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks peab pandiõigus, tulenevalt 09.10.1995 sõlmitud lepingust, tagama nõuet AS Marika Treiberk vastu. Kohus on oma otsuses viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2006 otsusele, leides, et pandiõiguse lõppemine on Tallinna Ringkonna otsusega tuvastatud. Kuid varasema tsiviilmenetluse aluseks oli kostja nõue Marika Treiberki vastu. Kohus ei ole kunagi arutanud hageja nõude olemasolu AS Marika Treiberki vastu ega seda tagava pandiõiguse kehtivust. Kohus keeldus apellandi esitatud vastuhagi menetlemast vastuhagina, vaid võttis selle menetlusse eraldiseisva tsiviilasjana. Just viidatud tsiviilasjas arutatakse küsimust, kas apellandil on nõue AS Marika Treiberk vastu ning kas seda nõuet tagab pandiõigus. Samas on kohus viidanud otsuses apellandi väidete tõendamatusele. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Maakohtu otsuse põhjendus, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud, et tal on nõue hageja vastu, on asjakohatu ja kolleegium jätab selle otsuse põhjendustest välja, sest antud hagi esemeks ei ole sellise nõude olemasolu tuvastamine. Iseenesest õige on apellandi väide, mille kohaselt hüpoteek on mitteaktsessoorne asjaõigus. Kuid AÕS §-de 63 lg.8 ja 65 lg.1 kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda eelmärke kustutamist isikult, kelle kasuks on märge seatud, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Seadusjõustunud Harju Maakohtu 07.12.2005 otsusega, millega jäeti rahuldamata Olav Harjo hagi Mati Multeri vastu pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina, on tuvastatud, et 20.12.1997 sõlmitud lepinguga toimus võla ülekandmine AS-lt Marika Treiberk Marika Treiberkile ja sellega lõppes kehtinud TsK § 220 lg.3 kohaselt AS-i Marika Treiberk võla tagamiseks seatud pandiõigus, kuna võlg läks üle Marika Treiberkile ja Harald Multer ei olnud andnud notariaalses vormis nõusolekut vastutada panditud varaga uue võlgniku Marika Treiberk eest. Sellega on tõendatud, et pandiõigus, mille tagamiseks eelmärge kostja kasuks oli kinnistusraamatusse kantud, on lõppenud, mistõttu maakohtu otsus kostja tahtevalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks eelmärke kustutamiseks vastab tähendatud AÕS sätetele ja TsÜS §-le 68 lg.5, on seaduslik ja põhjendatud. Vaidlus pandiõiguse kehtivuse osas samade poolte vahel oli juba lahendatud jõustunud kohtuotsusega, mistõttu on asjakohatud apellandi väited, et kohus oleks pidanud vastu võtma ja lahendama tema vastuhagi AS Marika Treiberk suhtes nõude olemasolu ja seda 4(5)