2-06-6208/3 - Ühinguõigus - Sundlõpetamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.Avalduse esitamise tähtaeg ja selle ennistamise taotlus Sundlõpetamise hoiatus äriseadustiku § 513 alusel AS L H kohta ilmus 30.09.2003.a Ametlikes Teadaannetes. 29.01.2004.a esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Narva Linnakohtule avalduse AS L H pankroti välja kuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt palus võlausaldaja (Eesti Vabariik) mitte kohustada teda PankrS § 11 tulenevalt tasuma kohtu deposiiti rahasummat ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Narva Linnakohtu 02.02.2004 määrusega kohustati avaldajat PankrS § 11 kohaselt tasuma kohtu deposiitarvele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15000 krooni. Kohus leidis, et kuna võlgnik (AS L H) ei ole tasunud oma võlgasid alates 2001 aastast ning avaldaja poolt tarvitusele võetud abinõud ei ole tulemusi andnud, on alust eeldada, et AS L H pankrotivarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Maksu- ja Tolliamet Ida maksukeskuse kaudu esitas Narva Linnakohtu 02.02.2004 määruse peale erikaebuse, millega palus tühistada määrus täies ulatuses ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Kaebuse kohaselt on kohus teinud ennatliku järelduse võlgniku vara suhtes ning eeldanud, et võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri ja kulutuste katteks. Apellant märkis, et bilansikirjete järgi on võlgnikul arvel maa ja ehitised, masinad, seadmed ja lõpetamata ehitis. Lisaks oli kaebuses märgitud, et võlgniku juhatuse liige N.D väitis 09.02.2004 telefonikõnes võlausaldajale, et äriühingul on vara. Ringkonna kohtu 22.04.2004 määrusega jäeti 02.02.2004 määrus tsiviilasjas nr 2-80/04 muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks ja Narva Linnakohtu 02.02.2004 määrus tuleb jätta muutmata. 07.05.2004.a kirjaga andis linnakohus avaldajale täiendava tähtaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 000 krooni tasumiseks kuni 31.05.2004.a. Maksu- ja Tolliamet ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti rahasummat tasunud. AS L H kustutati äriregistrist kui sundlõpetamisnimekirja kantud ettevõte 23.11.2004.a. likvideerimismenetlust läbi viimata ÄS § 513 lg 5 alusel. Dokumentide hoidjaks määrati juhatuse liige N.D (xxx sünd., elukoht xxx, xxx). 2(5)

Vastavalt TsMS § 67 lõikele 1 ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega jälgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle negatiivse tagajärje. Kuna seadus ei sätesta kaalukate põhjuste ammendavat loetelu, siis on kohtul konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas protsessitähtaja möödalaskmiseks oli protsessiosalisel kaalukas põhjus või mitte. Kuigi likvideerija määramise avalduse esitamise tähtaeg on möödunud ja äriühing on äriregistrist kustutatud, peab Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse kaudu) vajalikuks AS-le L H likvideerija määramist ning palub seetõttu kohtul ennistada avalduse esitamise tähtaeg likvideerija määramiseks. Eeltoodut kinnitab äriühingu varalise seisu täiendav kontroll, mille tulemusena selgus, et ettevõte L H, ettevõtteregistrikood xxx, omab ehitisregistri andmetel hoonet (ehitisregistrikood xxx, elamu xxx, xxx xxx). Andmebaasist nähtuvalt 28.02.2006 on esitatud nimetatud hoonele kinnistamisavaldus. Käesoleval ajal puudub maksuhalduril õigus nimetatud varale sissenõuet pöörata, kuna AS L H on äriregistrist kustutatud. Nimetatu tingib vajaduse rakendada täiendavaid likvideerimisabinõusid. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 381 lg 2 sätestab, et kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kuna nimetatud vara ja sellega seotud varalised õigused ja kohustused ei saa TsÜS § 6 lg 1 kohaselt AS-lt L H üle minna teisele isikule ning arvestades asjaoluga, et AS L H võla sissenõudmine riigieelarvesse on oluline ja maksuhalduri arvates ka võimalik juba seepärast, et AS L H omab vara, siis leiab avaldaja, et käesolevas asjas on vaja ennistada sundlõpetatud äriühingu AS L H õigusvõime äriregistris TsÜS § 26 lg 1, lg 2 tähenduses. Avaldaja leiab, et eelnimetatud asjaolusid võib pidada kaalukateks põhjusteks protsessitähtaja ennistamiseks.

Kohus leidis: Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) avaldus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 59. peatükis, mis käsitleb juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung juriidilise isikule likvideerija määramisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses. Äriseadustiku (ÄS) § 381 lg 2 sätestab, et kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.. Seega loeb kohus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõue AS L H õigusvõime ennistamise osas AS-i L H täiendava likvideerimise otsustamise nõudeks. ÄS § 513 lg 3.1 esimese lause kohaselt nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud teate avaldamisest võivad võlausaldajad või aktsionärid või osanikud või liikmed esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati AS L H sundlõpetamisteade 30.09.2003. Äriregistri elektroonilise päringu tulemuste kohaselt AS L H kustutati äriregistrist 23.11.2004. Avaldaja poolt esitatud Narva Linnakohtu 22.06.2004 määrusest tsiviilasjas nr 2-80/04 ilmneb, et avaldaja esitas 29.01.2004 kohtule avalduse AS-i L H pankroti välja kuulutamiseks. Tulenevalt ÄS § 381 lg-st 3 aktsiaseltsi võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue aktsiaseltsi vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui aktsiaseltsi ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et AS-i L H suhtes oleks läbi viidud likvideerimismenetlus ja seadus ei näe ette tähtaega, mille kestel tuleb esitada avalduse täiendava likvideerimise otsustamiseks, seega leiab kohus, et Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) taotlus avalduse esitamise tähtaja ennistamisest on asjakohatu. Kinnistusraamatu 09.11.2007 elektroonilise päringu tulemuste kohaselt on AS L H (registrikood xxx) xxx, xxx asuva korteriomandi omanik (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr xxx), seega on tõendamist leidnud, et registrist kustutatud äriühingul on vara. Avaldaja on kohtule veenvalt põhistanud, et ta on AS L H võlausaldaja ning et tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada. Kohus leiab, et avaldaja nõue täiendava likvideerimise läbiviimise rahuldamata jätmiseks ei ole alust. 4(5)