2-13-970/16 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-13-970 loeti lõppenuks 31.01.2004).Viru Maakohtu 12.11.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-6208 oli otsustatud läbi viia AS Lekar Holding täiendav likvideerimismenetlus ja määratud likvideerijaks Janno Malm. Võlgniku pankrotiavalduse esitas kohtule 08. jaanuaril 2013.a. likvideerija Janno Malm. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et Võlgnik on esitanud registriosakonnale majandusaasta aruandeid viimati 2003.aastal. Rohkem majandusaasta aruandeid võlgnik registriosakonnale esitanud ei ole. Võlgnikul ei toimunud majandustegevust sisuliselt juba 2002 aastast, seega pankrotimenetluse algatamise seisuga Võlgnikul majandustegevus puudub. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud oma kohustuste kogusummaks 41373,90 eurot. Maksu-ja Tolliameti väljastatud saldoteatise kohaselt on 23. jaanuar 2013 seisuga võlg 18350,17 eurot ja arvestuslikud intressid 23018,99 eurot (kokku 41369,16 eurot). Vara on Võlgnikul väärtuses 0 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik oli ajutise halduri nimetamise seisuga maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning sellekohane seisund ei ole ajutine võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele haldurile e-äriregistrist kättesaadava info kohaselt Võlgniku viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on 2003.a. kohta Seoses aktsiate registreerimata jätmisega Eesti Väärtpaberite Keskregistris võlgnik kustutati registrist 2004.aastal. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et Võlgniku raamatupidamist ei oleks peetud korrektselt. Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Kuna äriühingul puudub majandustegevus juba 2002 aastast, siis puuduvad töötajad ning pole võimalik anda hinnangut töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutise pankrotihaldur kogutud info kohaselt oli äriühingu juhatuse liikmeks alates ettevõtte loomisest kuni 2002.a. augustini Nikolai Daniltšenko. Viimasest 2003.a. majandusaasta aruandest nähtub, et Võlgnik oli otsustatud 2002.a. likvideerida, kuid aktsionäride konflikti tõttu äriühingu lõpetamisotsuse osas jäi äriregistri kanne tegemata. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole nõuete esitamine endise juhatuse liikme vastu võimalik, kuna kõikvõimalikud nõudeõigused on aegunud. Likvideerija on nimetanud maksejõuetuse põhjusena: tulude ebapiisavusest tulenenud kahjum. Ajutisel halduril puuduvad muud andmed maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Võlgnik on esitanud registriosakonnale viimase majandusaasta aruande 2003.a. Puudub võimalus välja tuua selget maksujõuetuse hetke, kuid maksejõuetuse momendiks võiks lugeda 2002-2002 aastat. Võlgnikul puudus nii majandustegevus kui ka vara, seega Võlgnik ei olnud suuteline kohustust täitma. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul raha 0 EUR. Võlgnikul on kohustused: Maksu-ja Tolliametile 23.jaanuari 2013 seisuga võlg 18350,17 eurot ja arvestuslikud intressid 23018,99 eurot. OÜ Keemikud (juhatuse liige Janno Malm) võlg 5,00 eurot (pankrotiavalduse esitamise kulu). Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur pöördus Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks ka erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Krediidiasutustelt saadud informatsiooni kohaselt Võlgnikul vara puudub. Võlgnik ei oma arveldusarvet mitte üheski pangas. Liisingfirmadest saadud vastuste kohaselt lepingud ja kohustused puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel võlgniku omandis kinnistuid ei ole. Ehitusregistri andmed: võlgniku omandis olevad ehitised puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ning väikelaevu ei ole. Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – puuduvad. Kohtutäituritel täitmisel olevad nõuded – puuduvad. Kohtuvaidlused – puuduvad andmed vaidluste kohta. Kuna võlgnikul on kohustusi summas 41374,16 EUR ning varasid 0 EUR, siis võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt Võlgniku varasid ning varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks veel täiendavat finantsanalüüsi, kuna Võlgniku enda esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on selgelt maksejõuetu. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise pankrotihalduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte majandustegevus on lõppenud juba 2002. aastal. Võlgnikul puudub vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevus.

2-13-970 Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgnikul puudus majandustegevus juba 2003 aastal. Võlgnikul puudusid rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks juba 2003 seisuga Maksu- ja Tolliametile. Püsiva maksejõuetuse ilmnemise põhjused tulenesid ebapiisavast tulust. 2012.a. likvideerija korraldas kokkuleppel Maksu-ja Tolliametiga Võlgniku ainukese vara – korteriomandi asukohaga XXX, Narva linn müügiks enampakkumise. Müügist saadust 11436 eurost tasuti kõik kohustused korteriühistule „Mõisa 7 Narva“ ja osaliselt kohustused Maksu-ja Tolliametile ning osaliselt hüvitati likvideerimisega seotud kulud. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole ajutine haldur tuvastanud tehinguid, mis oleks selgelt kahjustatud võlausaldajate huve ja mis oleks tagasivõidetavad. Ajutine haldur ei ole tuvastatud tagasinõudmise võimalusi. Kokkuvõte Ajutise halduri hinnangul võlgniku varad ei võimalda võlgniku kohustuste täitmist, mistõttu püsiv maksejõuetus on saabunud ning selline suutmatus kohustusi täita ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleks lõpetada Võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata seda PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikme vastu. Vaatamata vahendite puudumisest pankrotimenetluse kulude katteks, on huvitatud isikutel (võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik) õigus nõuda pankroti välja kuulutamist. Pankroti välja kuulutamist on õigus nõuda tingimusel, kui tasutakse deposiit menetluskulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul minimaalseks deponeeritavaks summaks oleks 1000 EUR, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Juhul kui keegi huvitatud isik tasub deposiidi vastavalt PankrS § 30, siis ajutine haldur on nõus jätkama tegutsemist Võlgniku pankrotihaldurina. Lähtudes eeltoodust avaldab ajutine haldur: võlgnik on püsivalt maksejõuetu; juhul, kui kohus lõpetab Võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis nimetada dokumentide hoidjaks võlgniku seaduslik esindaja, likvideerija Janno Malm, isikukood 37307032235, Võidu tn 86-23 Rakvere ning ajutine haldur palub mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruandes. Ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruanne Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. 5(8)

2-13-970 Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub igasugune materiaalne vara, rahalisi vahendeid pangakontodel on kokku 0 krooni. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 41374,16 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, samuti puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik AS Lekar Holding (likvideerimisel) ja likvideerida AS Lekar Holding (likvideerimisel) likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. AS Lekar Holding (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks tuleb määrata likvideerija Janno Malm. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 7(8)

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 558,60 eurot, s.o 420 eurot + sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 86,58 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 558,60 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 86,58 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 558,60 eurot, s.o 420 eurot + sotsiaalmaks, ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 86,58 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu määras 397 eurot ja sotsiaalmaks 131,01 eurot, kokku 528,01 eurot ning Riigi tugiteenuste keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 528,01 eurot ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise 528,01 eurot ning ajutise halduri tasu 30,59 eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste 86,58 eurot, vahe kokku 117,17 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik