OÜ Dragasin hagi Victor Volkovi hüvitamiseks Harju Maakohtu 11.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Dragasin apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30.oktoobril 2007, avalik kohtuistung Hageja OÜ Dragasin, seaduslik esindaja Iakov Kulikov, lepinguline esindaja Julia Anderson Kostja Victor Volkov
Menetlusosalised ja nende esindajad
vastu
kahju
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.06.2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Hageja apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Victor Volkov töötas OÜ-s Dragasin alates 11.04.2005 töölepingu nr 1/2005 alusel autojuhi ja autolukksepana. Tööleping lõpetati 17.08.2005 TLS § 86 p 6 alusel.
2.OÜ Dragasin esitas 30.09.2005 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus Victor Volkovilt välja mõista 2700 krooni töölt omavolilise lahkumise eest ja 80 399,37 krooni tööandjale tekitatud kahju hüvitamiseks. Töövaidluskomisjoni 03.11.2005 otsusega mõisteti töötajalt tööandja kasuks omavolilise töölt lahkumise eest hüvituseks ühe kuu keskmine palk 2700 krooni. Nõue materiaalse kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata.
3.OÜ Dragasin ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osas, milles jäeti rahuldamata tema nõue materiaalse kahju 80 399, 37 krooni hüvitamiseks ja ta esitas kohtule 14.12.2005 hagiavalduse, milles palus V. Volkovilt 80 399, 37 krooni välja mõista.
4.Hagi põhjenduste kohaselt kontrollis hageja kostja saabumisel 23.05.2005 komandeeringust veokit ning avastas, et sellel puudub rehv ja kahjustatud on õhkpadi.
Sellega tekitati hagejale kahju 4800 krooni. Kostja saabumisel 18.07.2005 komandeeringust avastati, et katki on kolm autokummi ning esiteljel on väliskumm rattakilbiga teise suurusega. Sellega tekitati hagejale kahju 13 945,10 krooni. Kostja pidi kauba kohale toimetama 08.07.2005, kuid tegi seda alles 11.07.2005, seoses millega jäi ära ka kokku lepitud kauba tagasivedu ning kokkuvõttes sõitis kostja 200 km rohkem, kui oli vaja. 02.08.2005 pidi kostja minema veokiga komandeeringusse Moskvasse Narva-Ivangorodi tollipunkti kaudu, kostja aga muutis omavoliliselt teekonda ning sõitis Shumilkino kaudu, jõudes Moskvasse alles 05.08.2005 kell 23.00. Hageja teavitas 08.08.2005 kostjat tagasilaadimise kuupäevast ja kohast, milleks oli 10.08.2005 kell 9.00 Staritsa küla Tveri oblastis. Kostja lahkus Moskvast 09.08.2005 ja jõudis laadima alles 11.08.2005. Klient teavitas 12.08.2005 hagejat, et kostja saabus laadimisele ilma dokumentideta. Selgus, et kostja oli läinud 10.08.2005 laadima Babyshino külla, kus ta lõhkus kaalu ja kahjustas veokit, olles ise alkoholijoobes, ning veoki dokumendid võtsid ära GAI töötajad. Kostja nurjas järjekordselt kauba kohaletoimetamise, kuna kaup pidi olema Kohtla-Järvel 09.08.2005. Kostja saabus Kohtla-Järvele 17.08.2005, võttis seal haagise lahti ning sõitis kaupa üle andmata Tallinna. Kostja saabus Tallinna kell 19.30, aga veoki viis garaaži alles 21.50. Hageja töötaja avastas veokil kahjustused. Kostja poolt Kohtla-Järvele jäetud haagis toimetati 31.08.2005 tagasi hageja juurde ning kontrollimisel avastati haagisel kahjustused. Vastavalt töölepingule võis kostja kasutada komandeeringus olles töötelefoni 150 krooni eest ühe reisi jooksul. Juulis tegi kostja kaks reisi ja kasutas telefoni 1681,83 krooni eest. Augustis toimus üks reis, kus kostja kasutas telefoni 863,67 krooni eest. Seega võlgneb kostja hagejale telefoni kasutamise eest 2095,50 krooni. Vastavalt tõendile nr 01/09 võlgneb kostja hagejale avansiaruandes toodud komandeeringukulud 5018 krooni. Töölepingu p 7 kohaselt vastutab kostja varaliselt tema kasutuses olevate materiaalsete väärtuste (raha, töövahendid) eest ja kannab vastutust tema poolt süülise käitumisega põhjustatud kahju eest. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu. Töötajate materiaalse vastutuse alused sätestab ENSV töökoodeksi (TööK) § 128 lg 1. Töötaja varaline vastutus eeldab süülist kahju tekitamist. Alusetu ja tõendamata on hageja väide, et kostja oli roolis alkoholijoobes. Töökoodeksi § 125 lg 2 kohaselt ei ole töötajale lubatud panna vastutust normaalse tootmismajandusliku riski tagajärjel tekkinud kahju eest. Hageja ei tõendanud, millise osa auto kahjustustest võib kanda töötaja süülise käitumise ning millise osa auto normaalse kasutamise arvele. Hageja ei tõendanud, et auto vigastused oleks tekkinud kostjapoolsete tahtlike tegude või hooletuse tõttu. Auto ülevaatusega tehti kindlaks üksnes selle tehniline seisund pärast töölähetusi ning remondikulude hüvitamiseks kostjale varalisi nõudeid ei esitatud. Kostja kasutas mobiiltelefoni üksnes hagejale helistamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Kohus jättis hagi rahuldamata. Töötajate materiaalse vastutuse alused sätestab TööK § 128 lg 1. Poolte vahel 11.04.2005 sõlmitud töölepingus leppisid pooled kokku, et kostja vastutab tema kasutusse antud materiaalsete väärtuste eest, mis on asjakohane lepingutingimus ja tuleneb seadusest, kuna vastavalt töölepinguseaduse (TLS) §-le 48 on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Töötaja varaline vastutus eeldabki süülist kahju tekitamist. Lepingu p-s 7 on märgitud, et töötaja kannab ka täielikku materiaalset vastutust tema poolt süülise käitumisega põhjustatud kahjude eest. Selline kõrgendatud vastutuse määr tuleneb seadusest, kuid
üksnes teatud TööK § 128 lg-s 1 sätestatud tingimuste olemasolul. Hageja on sõlminud kostjaga 11.04.2005 täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingu, mille järgi peab töötaja hoolikalt suhtuma temale tööandja poolt hoidmiseks või muuks otstarbeks antud väärtus(t)esse ja rakendama abinõusid kahju tekkimise vältimiseks ja töötaja kannab materiaalset vastutust süü olemasolul. Eelnimetatud leping on üldsõnaline ja ei tõenda, milliste konkreetsete tööandja materiaalsete väärtuste eest kostja vastutab.
7.„Autojuhi Teenistuskohustuste“ p-de 4 ja 6 kohaselt oli autojuhi kohustuseks hoida tema nimele kinnitatud tehnikat ja jälgida tema nimele kinnitatud tehnika tehnilist seisukorda. Hageja 22.07.2005 käskkirjaga nr 15a kinnitati kostja nimele alates auto Scania, riikliku numbriga xxx XXX, ja poolhaagis xxx XX. Kohtu hinnangul ei saa autole Scania xxx XXX ja poolhaagisele xxx XX kostja poolt tekitatud väidetavaid kahjustusi tõendada OÜ Autoeksperdi Grupp 24.08.2005 teostatud eksperthinnanguga nr A5-0111 mootorsõiduki Scania 113M registreerimismärgiga xxx xxx kohta.
8.Hageja väitel täitis kostja Venemaal töölähetuses olles tööülesandeid ka alkoholijoobes, kuid hageja ei tõendanud sellises seisundis põhjustatud kahju suurust.
9.TööK § 125 lg 2 sätestab, et töötajale ei ole lubatud panna vastutust normaalse tootmismajandusliku riski tagajärjel tekkinud kahju eest. Hageja esitas 01.09.2005, 23.05.2005, 18.07.2005, 19.07.2005 aktid veoauto MAN xxx XXX/xxx xx ülevaatustel kindlaks tehtud puuduste kohta. Hageja ei tõendanud, et eelnimetatud sõiduk on kinnitatud kostja nimele tema tööülesannete täitmiseks, ning millise osa autokahjustustest võib kanda töötaja süülise käitumise, millise aga auto normaalse kasutamise arvele.
10.Üldteadaolevalt on välismaised mobiilkõned ja nende vastuvõtt (sh Venemaa) kallid, nagu nähtub arvete väljatrükkidelt. Seega hageja antud kõnelimiit 150 krooni kuus välismaal sõitvate autojuhtidega suhtlemiseks ei olnud ilmselt piisav. Hageja ei tõendanud, kas kostja kasutas talle antud töötelefoni ka isiklikel eesmärkidel või ainult tööülesannete täitmiseks.
11.Hageja ei tõendanud kostja komandeerimiskulude võlgnevust perioodi 23.04.02.08.2005 eest. Kohtu jaoks ei olnud veenev, et mitme kuu vältel ei suutnud hageja korraldada kostja komandeerimiskulude korrapärast arvestust, mis väldiks sellise võlgnevuse tekkimist, samuti ei esitanud hageja komandeerimisaruandeid üleantud rahasummade kohta. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 80 399,37 krooni.
13.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja tekitatud kahjustused sõidukile Scania xxxXXX/xxx XX ei ole tõendatud. 22.07.2005 käskkirja nr 15a alusel sõitis sellest kuupäevast alates nimetatud sõidukiga kostja. OÜ Autoeksperdi Grupp 24.08.2005 eksperthinnangus nr A5-0111 märgiti, et sõiduki tagatelje kahjustused ei seondu tavaekspluatatsioonis maanteel liikvel sõidukil tekkivate ekspluatatsiooniliste kahjustustega, vaid need on tekkinud valede ekspluateerimis- ja töövõtete kasutamisel. Seega lasub vastutus kostjal. Hageja sai eksperthinnangus olevast trükiveast sõiduki registreerimisnumbri kohta teada pärast kohtuotsust, mistõttu ta tegi järelpärimise ja sai tõendi, mis kinnitab, et hinnangu objektiks oli veoauto Scania registreerimisnumbriga xxx XXX. Nimetatud sõiduki kahjustamise kohta oli 01.09.2005 koostatud akt ja kahju tekitamist kokku 48 478,30 krooni ulatuses kinnitavad OÜ Autoeksperdi Grupp arve nr A5-063 ja eksperthinnang nr A5-0111 ning OÜ Koormakate arve nr 7201. Sõiduk MAN registreerimisnumbriga xxx XXX
anti kostja kasutusse 22.04.2005 aktiga ning selle sõiduki kahjustamise kohta koostati aktid 23.05.2005, 18.07.2005 ja 19.07.2005. Hageja hinnangul ei ole neis aktides märgitud vigastused (poolhaagise xxx xx autorehvi puudus, õhkpadja mulgustumine, kolme rehvi suured sisselõiked külgedel, ilukilbi puudumine, energiaakumulaatori kadumine) seotud sõiduki ekspluatatsiooni tavatingimustel kulumisega. Kokku 18 517,60 krooni ulatuses kahju tekitamine sõiduki MAN kohta nähtub hageja esitatud tõenditest.
14.Hageja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et kõnelimiit 150 krooni kuus ei olnud ilmselt piisav. Esiteks oli hageja poolt kehtestatud piirang 150 krooni reisi, mitte kalendrikuu kohta, ning teiseks oli töölepingu 11.04.2005 lisas määratud, et side toimub SMS-ide vahendusel. Reisi keskmine kestus oli 5-7 päeva, mistõttu hageja hinnangul piisas 150 kroonist sõnumite saatmiseks. Sideteenuste arvete osas on tekitatud kahju suuruseks 2095,50 krooni.
15.Töövaidlusasja toimikus on tõendid, mis kinnitavad komandeeringukulude võlgnevust perioodil 23.04-02.08.2005. Kohus jättis need tähelepanuta, kuigi hagiavalduses hageja taotles kohtu abi toimiku väljanõudmiseks töövaidluskomisjonist. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
17.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub põhilises osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
18.Töötajate täieliku materiaalse vastutuse alused sätestab TööK § 128 lg 1.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et poolte vahel oli 11.04.2005 sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping.
19.Põhiline osa hageja väidetavast kahjust – 66 377, 60 krooni - seisneb kostja kasutuses olnud sõidukite – MAN registreerimisnumbriga xxx XXX (pooltel ei olnud vaidlust asjaolu üle, et see oli kostja kasutuses alates 22.04.2005) ja Scania registreerimisnumbriga xxx XXX (kostja kasutuses alates 22.07.2005) kahjustustest (hageja kahju arvestus t/lk 126).
20.TööK § 125 lg 2 järgi ei ole lubatud panna töötajale materiaalset vastutust kahju eest, mis on tekkinud normaalse tootmismajandusliku riski tagajärjel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei tõendanud, millise osa eelmärgitud sõidukite kahjustusest põhjustas kostja väidetav süüline käitumine.
21.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega selles, et OÜ Autoeksperdi Grupp 24.08.2005 välja antud tõend on koostatud sõiduki Scania registreerimisnumbriga xxx XXX kohta, nagu on märgitud ka arvamuse 4-l leheküljel (t/lk 108) ning eelnevatel lehekülgedel (t/lk 105, 106) märgitud registreerimisnumber xxx ACP on trükiviga. Seda kinnitab täiendavalt ka apellatsioonkaebusega esitatud OÜ Autoekperdi Grupp hinnangu täpsustus, mille ringkonnakohus vastu võttis. Iseenesest on õige ka hageja väide, et eelnimetatud tõendi järgi ei seondu sõiduki Scania tagatelje kahjustused tavaekspluatatsioonis maanteel liikvel sõidukil tekkivate ekspluatatsiooniliste
kahjustustega ja need on tekkinud valede ekspluateerimis- ja töövõtete kasutamisel. Samas ei võimalda nimetatud tõend teha hageja soovitud järeldust kostja vastutuse kohta. Tõendist nähtuvalt oli sõiduki väljalaskeaasta 1992. Kostja kasutuses oli see enne OÜ Autoeksperdi Grupp poolset tehnilise seisukorra määramist ainult üks kuu. Puuduvad tõendid selle kohta, milline oli sõiduki tehniline seisukord enne selle kostja kasutusse andmist. Seega ei ole sõiduki Scania kahjustused iseenesest seostatavad kostja tegevusega. Tõendeid, mis võimaldaks tuvastada kostja osa kahjustuste põhjustamises, asjas puuduvad. Seda ei tõenda ka OÜ Autoeksperdi Grupp arve nr A5-063 ega OÜ Koormakate 02.09.2005 arve nr 7201 koormakatte parandamise ja TIR trossi kohta (t/lk 116), nagu hageja apellatsioonkaebuses ekslikult leiab.
22.Nõustuda ei saa hagejaga ka selles, nagu piisaks tema hinnangust sellele, et sõiduki MAN ja poolhaagise registreerimisnumbriga xxx xx kohta 23.05.2005, 18.07.2005 ja 19.07.2005 (t/lk 47, 50, 52) koostatud aktides märgitud vigastused ei ole seotud sõiduki ekspluatatsiooni tavatingimustel kulumisega.
23.Maakohus märkis otsuses ekslikult, nagu oleks töötajale kehtestatud telefoni kõnelimiit 150 krooni kuus. Kehtestatud limiit oli töölepingu lisa 1 p 8 järgi 150 krooni reisi kohta. Samas ei muuda see eksimus kohtuotsuse lõppjäreldust ebaõigeks. Töölepingu lisa 1 p 8 järgi oli töötaja kohustatud tasuma kõnede eest, mis ei ole seotud tööga. Kuigi AS EMT arved tõendavad, et kostja ületas kehtestatud kõnelimiiti, ei ole hageja tõendanud, et kostjal olid tööga mitteseotud kõned. Hageja arvamusest, et tööandjaga SMS-ide teel sidepidamiseks piisanuks kehtestatud limiidist, selles osas hagi rahuldamiseks ei piisa.
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei ole tõendanud komandeerimiskulude võlgnevust perioodi 23.04.2005-02.08.2005 eest. Ka töövaidluskomisjoni toimikus sellekohaseid tõendeid ei ole, kuigi hageja apellatsioonkaebuses seda väidab. Samuti on tõendamata hageja kulutused Jõhvist poolhaagise äratoomiseks ning kostja poolt auto kasutamine isiklikul eesmärgil.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 ja 8 järgi jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Kostja menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei esitanud.
U. Loonurm
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.