Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-22261 (endine number 2/228-27043/05)
Tsiviilasi
OÜ D hagi VV’i vastu materiaalse kahju 80 399,37 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ D (registrikood XXX asukoht XXX) hageja seaduslik esindaja esindaja IK hageja lepinguline esindaja JA kostja VV (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja YK (asukoht XXX)
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
02.05.2007.a. hageja seaduslik esindaja IK hageja lepinguline esindaja JA kostja VV kostja lepinguline esindaja YK
Jätta OÜ D hagi VV’i vastu materiaalse kahju 80 399,37 krooni (kaheksakümmend tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa krooni ja 37 senti) saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud OÜ D esitas 14.12.2005.a. kohtusse hagi VV’i vastu materiaalse kahju 80 399,37 krooni saamiseks.
Töövaidluses nr. XXX tehtud otsuses otsustas töövaidluskomisjon kostjalt hageja kasuks välja mõista omavolilise töölt lahkumise eest hüvituseks ühe kuu keskmise palga 2700 krooni ja jätta rahuldamata hageja avaldus kostja vastu materiaalse kahju 80 399,37 krooni väljamõistmiseks. Hageja ei ole nõus töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega jäeti rahuldamata materiaalse kahju väljamõistmine kostjalt 80 399,37 krooni.. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures alates 11.04.2005.a. töölepingu nr XXX alusel autojuhina-autolukksepana. 23.05.2005.a. kostja saabumisel komandeeringust veokiga nr. XXX kontrollis hageja veokit ning avastas, et veokil puudub autorehv 385*65-22,5 ja kahjustatud on õhkpadi. Seega oli tekitatud kahju 4800 krooni. 18.07.2005.a. kui kostja saabus komandeeringust, avastati veoki kontrollimisel, et katki on kolm autokummi ning esiteljel on vahetatud välja rehv koos kilbiga. Kahju hagejale tekitati sellega 13 945,10 krooni. Nimetatud komandeeringus pidi kostja kauba kohale toimetama 08.07.2005.a., kuid tegi seda alles 11.07.2005.a., seoses millega jäi ära ka kokku lepitud kauba tagasivedu ning kokkuvõttes sõitis kostja seoses sellega 200 km rohkem, kui oli vaja. 02.08.2005.a. pidi kostja minema veokiga XXX komandeeringusse Moskvasse Narva Ivangorodi tollipunkti kaudu, kostja aga muutis omavoliliselt teekonda ning sõitis ilma hageja loata Shumulkinosse, kuigi hageja teavitas enne kostjat, et kostja läheks Narva kaudu, kuna Shumilkino kaudu tulevad kulud suuremad. Kostja jõudis Moskvasse 05.08.2005.a. kell 23.00, millest teatas telefoni teel hagejale. 08.08.2005.a. teavitas hageja kostjat tagasilaadimise kuupäevast ja kohast, milleks oli 10.08.2005.a. kell 9.00 XXX oblast. Kostja lahkudes Moskvast 09.08.2005.a. jõudis laadima alles 11.08.2005.a., samuti ei vastanud kostja vahepealsel ajal telefonile. 12.08.2005.a. teavitas hageja klient hagejat, et kostja saabus laadimisel ilma dokumentideta. Selgus, et kostja oli läinud 10.08.2005.a. laadima XXX külla, kus ta lõhkus kaalu ja kahjustas veokit, olles ise alkoholijoobes. Kostja peitis ära autojuhiload, veoki dokumendid võtsid ära GAI töötajad. 15.08.2005.a. toimunud kohtuistungil tehti kostjale määrus haldusõigus- rikkumise kohta. Kostja süül jäi kauba tagasitoomine ära, mis pidi olema Kohtla-Järvel 09.08.2005.a. 17.08.2005.a. saabus kostja Kohtla-Järvele, võttis seal haagise lahti ning kaupa üle andmata sõitis Tallinnasse. Kostja tuli Tallinnasse juba kell 19.30, aga veoki viis garaaži alles 21.50. Veoki vaatas üle hageja töötaja, kes avastas kahjustused veokil. 18.08.2005.a. jättis kostja dokumendid hageja valvuri kätte ning tööle enam ei ilmunud. 31.08.2005.a. toimetati haagis, mille kostja jättis Kohtla-Järvele, tagasi hageja juurde ning haagise kontrollimisel avastati haagiselt kahjustused. Vastavalt töölepingule võis kostja kasutada komandeeringus olles töötelefoni 150 krooni/ 1 reis. Juulis tegi kostja kaks reisi ja kasutas telefoni 1681,83 krooni eest. Augustis toimus üks reis, kus kostja kasutas telefoni 863,67 krooni eest. Seega võlgneb kostja hagejale telefoni kasutamise eest 2095,50 krooni. Vastavalt tõendile nr XXX kostja võlgneb hagejale avansiaruandluses toodud komandeerimiskulud summas 5018 krooni. Vastavalt eeltoodule palub hageja muuta töövaidluskomisjoni otsus osas, kus töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt materiaalne kahju 80 399,37 krooni. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja on arvamusel, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu. Töötajate materiaalse vastutuse alused sätestab ENSV TööK § 128 lg. 1. Töötaja varaline vastutus eeldab süülist kahju tekitamist. Hageja väide, et kostja olu roolis alkoholijoobes ei ole
tõendatud ja on alusetu. ENSV TÖÖK § 125 lg. 2 kohaselt ei ole töötajale lubatud panna vastutust normaalse tootmismajandusliku riski tagajärjel tekkinud kahju eest. Hageja ei ole tõendanud, et millise osa autokahjustustest võib kanda töötaja süülise käitumise, millise aga auto normaalse kasutamise arvele.. Seegas hageja ei ole tõendanud, et auto vigastused oleksid tekkinud kostjapoolsete tahtlike tegude või hooletuse tõttu. Auto ülevaatusega tehti kindlaks üksnes selle tehniline seisund pärast töölähetusi ning remondi kulutuste hüvitamiseks kostjale varalisi nõudeid ei esitatud. Kostja kasutas mobiiltelefoni üksnes hagejale helistamiseks, kostja ei kasutanud mobiiltelefoni isiklikeks kõnedeks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Maakohtu põhjendused Hageja esitas 14.12.2005.a. kohtusse hagi kostja vastu materiaalse kahju 80 399,37 krooni saamiseks, kuna hageja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega nr. XXX osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue materiaalse kahju väljamõistmine kostjalt 80 399,37 krooni.. Kostja vaidles hagile vastu, kuna hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu. Töötajate materiaalse vastutuse alused sätestava ENSV TÖÖK § 128 lg. 1 alusel kannavad töötajad materiaalset vastutust nende süü läbi tööandjale tekitatud kahju täies ulatuses, kui töötaja ning tööandja vahel on sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest, kui töötaja on aruandeliselt saanud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel, kui kahju on tekitanud ebakaine töötaja, kui kahju on tekitatud materjalide, poolfabrikaatide või toodangu puudujäägiga, tahtliku hävitamisega või tahtliku rikkumisega, samuti tööandja poolt töötaja kasutusse antud tööriistade, mõõteriistade, erirõivaste ja muude esemete puudujäägiga, tahtliku hävitamise või rikkumisega või kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. Hageja OÜ D ja kostja VV sõlmisid 11.04.2005.a. töölepingu nr. 1/2005, mille tingimuste kohaselt töötas VV autojuhina-autolukksepana põhipalgaga 2700 krooni. (tlk. 70-74). Lepingus oli kokku lepitud, et kostja vastutab tema kasutusse antud materiaalsete väärtuste eest, milline on asjakohane lepingutingimus ja tuleneb seadusest, kuna vastavalt TLS § 48 on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Töötaja varaline vastutus eeldabki süülist kahju tekitamist. Lepingu punktis 7 on märgitud, et töötaja kannab ka täielikku materiaalset vastutust tema poolt süülise käitumisega põhjustatud kahjude eest. Selline kõrgendatud vastutuse määr tuleneb seadusest, kuid üksnes teatuid ENSV TööK § 128 lg. 1 sätestatud tingimuste olemasolul. VV töölepingus on märgitud, et töötajaga võidakse sõlmida täiendavalt täieliku materiaalse vastutuse leping. Hageja on sõlminud kostjaga 11.04.2005.a. täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingu (tlk. 75-76), mille järgi vastavalt TLS § 48 lg. 1 p. 3 sätestatule töötaja peab hoolikalt suhtuma temale tööandja poolt hoidmiseks või muuks otstarbeks antud väärtus(t)esse ja rakendama abinõusid kahju tekkimise vältimiseks ja töötaja kannab materiaalset vastutust süü olemasolul. Eelnimetatud leping on üldsõnaline ja ei tõenda, milliste konkreetsete tööandja materiaalsete väärtuste eest kostja vastutab. Hageja „Autojuhi Teenistuskohustused“ punktide 4 ja 6 kohaselt oli autojuhi kohustuseks hoida autojuhi nimele kinnitatud tehnikat ja jälgida tema nimele kinnitatud tehnika tehnilist seisukorda (tlk. 130). Hageja käskkirjaga nr. 15a, 22.07.2005.a. on kinnitatud kostja nimele alates 22.07.2005.a. auto XXXX , riikliku nr. XXX, poolhaagis XXX. Kohtu hinnangul ei saa 22.07.2005.a. kostja nimele kinnitatud auto XXX, riikliku nr. XXX, poolhaagis XXX, kostja tekitatud väidetavaid kahjustusi tõendada hageja poolt esitatud OÜ-u A 24.08.2005.a. teostatud eksperthinnanguga XXX mootorsõiduki XXX registreerimismärgiga XXX kohta (tlk. 105-111)..
Hageja väitel kostja täitis Venemaal töölähetuses olles tööülesandeid ka alkoholijoobes, kuid hageja ei ole tõendanud sellises seisundis põhjustatud kahju suurust. ENSV TööK § 125 lg. 2 sätestab, et töötajale ei ole lubatud panna vastutust normaalse tootmismajandusliku riski tagajärjel tekkinud kahju eest. Hageja on esitanud aktid 01.09.2005, 23.05.2005, 18.07.2005, 19.07.2005 (tlk. (tlk.45-52) veoauto XXXX / XXX ülevaatustel kindlaks tehtud puuduste kohta. Hageja ei ole tõendanud, esiteks, et eelnimetatud sõiduk on kinnitatud kostja nimele tema tööülesannete täitmiseks ja teiseks ei ole hageja tõendanud, millise osa autokahjustustest võib kanda töötaja süülise käitumise, millise aga auto normaalse kasutamise arvele. Hageja nõudes kostjalt nõutavate mobiilteenuste arvete tasumise kohta, siis üldteadaolevalt on välismaised mobiilkõned ja nende vastuvõtt (s.h. Venemaa) kallid, nagu nähtub arvete väljatrükkidelt. Seega hageja antav kõnelimiit 150 krooni kuus välismaal sõitvate autojuhtidega suhtlemiseks ilmselt ei olnud piisav ja hageja ei ole tõendanud, kas kostja kasutas talle antud töötelefoni ka isiklikel eesmärkidel või ainult tööülesannete täitmiseks. Ei ole esitatud kõne eristusi tõendamaks eelmärgitud. Seega kohus jätab rahuldamata hageja nõude telefoni arvete väljamõistmiseks kostjalt. Hageja ei ole tõendanud kostja komandeerimiskulude võlgnevust perioodi 23.04.2005.a. kuni 02.08.2005.a. eest. Ei ole kohtule veenev, et mitme kuu vältel ei ole hageja suutnud korraldada kostja komandeerimiskulude korrapärast arvestust, mis väldiks sellise võlgnevuse tekkimist, samuti ei ole hageja esitanud komandeerimisaruanded üleantud raha summade kohta. Seega kohus jätab hageja nõude kostjalt komandeerimiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata. Eeltoodu alusel hinnates hageja esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005.a., siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb hagi rahuldamata jätmise korral hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kohus jätab kostja õigusabikulud 3000 (kolm tuhat) krooni kostja enda kanda, kuna ei nähtu kostja esindaja YK seotus kviitungil nr. XXX, 01.03.2006.a. märgitud OÜ E õigusbürooga. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.