Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. november 2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-29887
Tsiviilasi
POÜ hagi ÕP vastu 22 616,03 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja POÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja KK Kostja ÕP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja AL (isikukood XXX elukoht XXX) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
Hagi rahuldada osaliselt
Välja mõista ÕP’ilt POÜ kasuks 15 067,05 (viisteist tuhat kuuskümmend seitse krooni ja 05 senti) krooni.
Menetluskulud jätta poolte enda kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja haginõue POÜ esitas 19.10.2006.a. hagi ÕP’i vastu 22 616,03 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja kinnistusraamatu kande kohaselt XXX asuva korteriomandi omanik. 1 (2)
Pärast elamus XXX asutamist tasus kostja korteriühistu esitatavaid arveid väga väikeses osas või jättis täielikult tasumata, mille tulemusel korteriühistu pöördus kohtusse ning Tallinna Linnakohtu 29.11.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/33-2640/04 mõisteti kostjalt välja võlgnevus seisuga 01.10.2004.a. summas 13 042,27 krooni ja kohtukulud 700 krooni. Otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kuna kostja otsust ei täitnud oli hageja sunnitud algatama täitemenetluse. Kostja ei tasunud ka siis võlgnevust vabatahtlikult ja kohtutäitur kuulutas 21.09.2006.a. välja enampakkumise kostjale kuuluva korteriomandi müügiks. Korteriühistu esitas kostjale arveid igakuiselt, kuid kostja ei ole vahepealsel perioodil oma maksekohustusi nõuetekohaselt täitnud. Sellest tulenevalt on kostjal seisuga 19.10.2006.a. ühistu ees võlgnevus 22 616,03 krooni , millest põhivõlg moodustab 15 097,05 krooni ja viivis 7548,98 krooni. 19.10.2006.a. omandas hageja korteriühistult nõude kostja vastu, millest ühistu teavitas ka kostjat 19.10.2006.a. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista 22 616,03 krooni ning menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja 17.11.2006.a. vastuses hagile ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kostja on seisukohal, et hageja ei olnud kohustatud isik ega ka seadusega õigustatud isik koretriomandi sundenampakkumise müügi teel omandamiseks ega seetõttu ka võlanõuete omandamiseks. Kostja on töövõimetu ja sellest tulenevalt maksejõuetu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 01.10.2007.a. esitas hageja esindaja taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Hageja palub hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. 03.10.2007.a. esitas kostja seaduslik esindaja kohtule taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kostja nõustub hagiga osaliselt. Kostja leiab, et põhjendatud on temalt välja mõista kommunaalteenuste põhivõlgnevus, kuid ei nõustu viivistega. Kohtu põhjendused Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagiavalduse kohaselt esitas XXX kostjale igakuiselt arveid, kuid kostja ei tasunud arveid nõuetekohaselt, millest tulenevalt oli kostjal seisuga 19.10.2006.a. võlgnevus korteriühistu ees 22 616,03 krooni, millest põhivõlg moodustab 15 067,05 krooni ja viivis 7548,98 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 2 (2)
Kohtule on esitatud 19.10.2006.a. nõudeõiguse loovutamise leping, mille kohaselt Korteriühistu XXX loovutas nõude summas 22 616,03 krooni ÕP’i vastu POÜ-le. Samuti on kohtule esitatud 19.10.2006.a. teade ÕP’ile nõude uuele võlausaldajale loovutamise kohta. Seega oli kostja nõude loovutamisest teadlik ja nõude loovutamine on toimunud. Kostja tunnistab hagi põhinõude osas summas 15 067,05 krooni, kuid ei nõustu viivistega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et kostja oli võlgnevuse tekkimise ajal korteriomandi omanik aadressil Õismäe tee 54-53, Tallinn. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 esimene lause sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuna korteriühistu on kostjale osutanud teenuseid ja kostja ei ole korteriühistule osutatud teenuste eest tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 15 067,05 krooni hageja kasuks. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 7548,98 krooni. Kostja ei nõustu viivistega. 19.02.2007.a. kohtumäärusega on Tallinna linna avalduse aluse ÕP’ile määratud eestkostjaks AL. Kohtumääruse kohaselt ei suuda ÕP kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ning neid juhtida ja on suuteline tegema ainult pisitehinguid. Kohus asub seisukohale, et kuna kostjale on määratud eestkostja ning kostja ei suuda oma tegude tähendusest aru saada, siis tuleb viivistenõue summas 7548,98 krooni jätta rahuldamata.
Lähtudes eeltoodust ning hinnates tõendeid kogumeis leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 15 067,05 krooni.
3 (2)
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.
Taimi Kollom Kohtunik
4 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.