2-07-14766 Ruslana Mamedova hagi OÜ Creative Salon vastu palga saamiseks Harju Maakohtu 26.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ruslana Mamedova apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Ruslana Mamedova Kostja OÜ Creative Salon, seaduslikud esindajad Natalja Saluhhova ja Dmitri Saluhhov, lepinguline esindaja Evgeny Novoselov
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2007 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Creative Salon (reg kood xxxxxxxx, asukoht x) 8237 (kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend seitse) krooni 65 senti Ruslana Mamedova (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud
OÜ Creative Salon ja Ruslana Mamedova sõlmisid 23.08.2004 määramata ajaks töölepingu, mille järgi asus R. Mamedova osalise tööajaga tööle administraatori ametikohal põhipalgaga 1250 krooni kuus. Alates 01.01.2005 oli tema põhipalk 1345 krooni kuus. Tööleping lõpetati 31.05.2005.
2.R. Mamedova esitas 02.01.2007 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse saamata jäänud töötasu 8237, 65 krooni, viivise 5163, 90 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga – 1260, 25
krooni saamiseks. Avalduse kohaselt ei maksnud kostja hagejale alates tööle asumisest kuni 30.04.2005 palka.
3.Töövaidluskomisjoni 14.03.2007 otsusega rahuldati R. Mamedova avaldus osaliselt ja OÜ-lt Creative Salon mõisteti välja R. Mamedoval saamata jäänud töötasu 8237, 65 krooni, millest viivitamatult kuulus otsus täitmisele 1666, 70 krooni osas. R. Mamedova nõuded palga maksmisega viivitamise eest viivise ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga osas jättis töövaidluskomisjon aegumise tõttu rahuldamata.
4.OÜ Creative Salon ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osas, milles R. Mamedova avaldus rahuldati (mõisteti välja töötasu 8237, 65 krooni) ja ta esitas kohtule 19.04.2007 taotluse vaadata avaldus saamata jäänud töötasu osas läbi hagimenetluse korras hagina. OÜ Creative Salon palus tunnustada R. Mamedovale ajavahemikul 23.08.2004 – 30.04.2005 töötasu väljamaksmise fakti, tühistada töövaidluskomisjoni 14.03 2007 otsuse alusel R. Mamedovale töötasu väljamaksmise kohustus summas 8237,67 krooni ja kohustada R. Mamedovat tagastama OÜ-le Creative Salon töövaidluskomisjoni otsuse alusel saadud 1666, 70 krooni. Hageja nõude põhjendused
5.Maakohtus jäi hageja selle juurde, et kostja ei maksnud talle ajavahemikul 23.08.2004 kuni 30.04.2005 palka. Kostja tegi hageja tööle asumisel temale ettepanekud luua ühine äriühing kosmeetikatoodete müümiseks ja suunata hageja töötasu planeeritavasse äritegevusse. Kuna hageja oli ühise äriühingu loomisest huvitatud, nõustus ta ettepanekuga vaikimisi. 2005.aprillis sai hageja aru, et mingit ühist äritegevust kostjaga ei tule. Hageja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks ja nõudis kostjalt töötasu väljamaksmist. Kostja tasus hagejale lõpparvena aga üksnes 2134,90 krooni. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 8237, 65 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda.
6.Hageja vaidles vastu kostja väitele, nagu oleks hageja omastanud äriühingu palgalehtede originaalid. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaks hageja poolt varguse toimepanemist. 12.06.2007 korraldaval kohtuistungil kinnitas hageja, et deklareeris kostja poolt arvestatud töötasu Maksu- ja Tolliametile saadud tuluna. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et ta oli sunnitud palka mitte välja võtma, kuna pidi äritegevuse alustamiseks panustama oma osa. Kostja seisukoht
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja käitumine on pahatahtlik. Hageja väide, et talle ei ole välja makstud töötasu ajavahemiku 23.08.2004 – 31.05.2005 eest on vale. Töölt lahkudes võttis hageja äriühingu juhtkonna loata kaasa osa äriühingu dokumentatsioonist, sealhulgas töötajatele ajavahemikul 2004.august kuni 2005.mai väljamakstud töötasude palgalehed. Hagejal oli dokumentidele vaba juurdepääs. Kostja palus hagejal dokumendid tagastada, kuid hageja keeldus. Kostja taastas hageja poolt varastatud dokumendid, väljaarvatud hageja palgalehed, kuna hageja keeldus uutele dokumentidele alla kirjutamast. Originaalid on hageja käes. Hageja soovib üksnes teistkordselt raha saada. Seda, et kostja maksis hagejale alates 23.08.2004 kuni 31.05.2005 igakuiselt palka, kinnitavad taastatud raamatupidamisdokumendid, hageja töötasult makstud maksud, eelnimetatud intsidendi kohta läbiviidud ametijuurdluse
materjalid, hageja tuludeklaratsioonid aastatest 2004 ja 2005 ning tunnistajate ütlused. Kostja on seisukohal, et kostjal puudub igasugune rahaline kohustus hageja ees ja hageja nõue on alusetu.
8.12.06.2007 korraldaval kohtuistungil selgitas kostja, et hageja jutt ühise äriühingu loomise kohta on väljamõeldis. Kohtuistungil jäid kostja esindajad esitatud seisukohtade juurde ja lisasid, et kui hageja kirjutas lahkumisavalduse ja palus lõpparvet, ei nõudnud ta palka kõikide kuude eest ja pooled läksid sõbralikult lahku. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja esitas oma väidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: 1) Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse väljatrükid perioodil septembrist 2004 kuni maini 2005 tööandja poolt esitatud tuludeklaratsioonidest kostjale teostatud väljamaksete, tulumaksu kinnipidamise ja sotsiaalmaksu arvestamise kohta (t lk 1120); 2) palgalehed sama perioodi kohta, milledel puuduvad hageja allkirjad, kuid on kostja juhatuse liikme ja raamatupidaja kinnitused hageja poolt raha kättesaamise ja allakirjutamisest keeldumise kohta (t lk 27-35); 3) väljavõte kostja arveldusarvel toimunud tehingutest samal perioodil, millelt nähtub riigimaksete tasumine tööandja poolt. Lisaks võttis hageja 12.06.2007 kohtuistungil omaks asjaolu, et aastatel 2004 ja 2005 saadud tuluna deklareeris ta ka vaidlusaluse töötasu (allkiri t lk 88). Nimetatud tõendite kogumi ja hageja omaksvõtu alusel asus kohus seisukohale, et hageja nõue ei ole põhjendatud.
11.Sõltumata asjaoludest, mille tõttu puuduvad palgalehtedel hageja allkirjad, on selles osas tegemist tööandja lohakusega ning ilmselgelt ei oleks vaidlusalust olukorda tekkinud, kui kostja raamatupidamisalane asjaajamine oleks olnud korrektne. Samas aga väitis hageja kohtus korduvalt, et ta nõustus (ei ole antud vaidluses tähtis kas vaikimisi või kaudselt) oma töötasu jäämisega ühise tulevase äritegevuse kulude katteks. Antud vaidluse objektiks ei ole pooltevaheliste võimalike ärisuhete analüüsimine. Küll aga annavad hageja enda väited ja omaksvõtt koos kostja poolt esitatud kirjalike tõenditega kohtule veendumuse, et tööandja ei ole rikkunud pooltevahelist töölepingut ning et töötasu reaalselt vastu võtmata jätmine sõltus vaid hageja enda tahtest. Tõendatud on hageja töötasult riiklike maksete tasumine ja asjaolu, et hageja ise deklareeris (kinnitas elektrooniliselt eeltäidetud üksikisiku tuludeklaratsiooni) mõlema aasta töölepingujärgse töötasu saadud tuluna tulumaksuseaduse (TuMS) mõttes. Kohus leidis, et tulenevalt eelnevalt kirjeldatud asjaoludest ei ole heauskne hageja selline käitumine, kus tema enda väidete kohaselt jätab ta esmalt enam kui kuue kuu töötasu ärilise tulu saamise eesmärgil tööandja käsutusse, kuid eeldatud tulu saamata jäämisel hakkab seda siiski tööandjalt sisse nõudma. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus ja õiguste teostamine ei ole lubatud muuhulgas selliselt, et selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Nimetatud hea usu põhimõte kehtib sarnaselt muudele tsiviilõiguslikele suhetele ka töösuhtes osalejatele. Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
12.Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 33 lg-le 3 kui töövaidluskomisjoni otsuse alusel oli viivitamata täitmise korras tööandjalt välja mõistetud raha töötaja kasuks ja kohus lahendab asja teisiti, otsustab kohus ka
väljamõistetud raha tagastamise töötajalt. Puudub vaidlus, et töövaidluskomisjoni poolt viivitamatult täitmisele kuulunud 1666, 70 krooni on kostja poolt hagejale tasutud. Seega peab hageja nimetatud rahasumma kostjale tagastama pärast maakohtu otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et tööandja ei ole rikkunud pooltevahelist töölepingut, kuna töötasu reaalselt vastu võtmata jätmine sõltus hageja enda tahtest ning töötasu nõudmisel ei käitunud hageja kostja suhtes heas usus, kuna oli ise jätnud enam kui kuue kuu töötasu ärilise tulu saamise eesmärgil tööandja käsutusse, kuid eeldatud tulu saamata jäämisel hakkas seda siiski tööandjalt sisse nõudma. Hageja leiab, et maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas seadusega.
15.Hageja arvates omavad antud asjas keskset tähendust kaks küsimust: kas hageja on vaidlusaluse töötasu kätte saanud või mitte ning kas hagejal on õigus seda kostjalt nõuda. Maakohus leidis, et kostja poolt esitatud tõenditega ning hageja omaksvõtuga on tõendatud töötasu kättesaamine hageja poolt ning seetõttu ei omanud kohtu jaoks mingit tähtsust palgalehtedel hageja allkirjade puudumise põhjused. Samas asus kohus seisukohale, et hageja ei ole oma töötasu reaalselt vastu võtnud. Seetõttu ei vasta kohtuotsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 nõuetele.
16.Kohus kohaldas hea usu põhimõtet antud juhul vääralt. TsÜS § 138 lg-t 2 ei saa hageja suhtes kohaldada, kuna töölepingus kokku lepitud töötasu maksmise kohustust ei saa käsitada kostja kahjuna. Saamata jäänud töötasu nõude esitamine ei ole seadusevastane.
17.Jääb arusaamatuks, miks jättis kohus arvestamata hageja poolt esile toodud asjaolud töötasu kostja käsutusse jätmise kohta. Hageja selgitas, et ta oli sunnitud nõustuma kostja nägemusega kasutada hageja töötasu poolte planeeritava ühise äritegevuse huvides. Ettepaneku ühise äritegevuse alustamiseks tegi kostja, kusjuures üheks tingimuseks oli hageja tööle asumine kostja juurde. Oma nägemuse hageja töötasu jätmisest tööandja käsutusse avaldas kostja siis, kui hageja oli töösuhte eelmise tööandjaga lõpetanud ning hageja asus kostja juurde tööle. Seega sattus hageja olukorda, kus ta oli sunnitud nõustuma oma töötasu jätmisega kostja käsutusse, kuid seda üksnes ühise äritegevuse kulude katteks. Kuna ühist äritegevust faktiliselt ei toimunud, siis hageja töötasu kulutamine kostja poolt muudel eesmärkidel ei olnud kooskõlas poolte kokkuleppega. VÕS § 76 lg-s 2 sätestatud hea usu printsiipi on eiranud kostja, mitte hageja. Lisaks sellele leiab hageja, et temale töötasu tasumata jätmine kostja poolt on oma olemuselt tööandjapoolne palga kinnipidamine, mis ei ole kooskõlas palgaseaduse (PalS) § 36 sätestatuga. Hageja ei ole kunagi loobunud oma töötasust. Isegi kui nõustuda kohtu järeldusega, et hageja jättis oma töötasu reaalselt vastu võtmata vaid enda tahtest sõltuvalt, ei tähenda see seda, et hageja oli loobunud oma töötasust ning ei või seda nõuda seadusega ettenähtud tähtajal pärast töösuhte lõppemist.
Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja on palka saanud ja kostjal puudub igasugune rahaline kohustus hageja ees. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Uue otsusega rahuldab ringkonnakohus hagi.
20.Vaidluse lahendamisel on oluline teha kindlaks, kas kostja maksis hagejale ajavahemikul 23.08.2004 – 30.04.2005 töötasu ja kui ei maksnud, kas hagejal on õigus seda kostjalt nõuda.
21.Maakohus leidis otsuses, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse väljatrükid perioodil septembrist 2004 kuni maini 2005, palgalehed sama perioodi kohta, väljavõte kostja arveldusarvel toimunud tehingutest ning asjaolu, et hageja deklareeris aastatel 2004 ja 2005 saadud tuluna ka vaidlusaluse töötasu tõendavad kogumis VÕS § 95 tähenduses rahalise kohustuse täitmist (töötasu maksmist) kostja poolt. Samas leidis maakohus, et hageja poolne reaalne töötasu vastuvõtmine sõltus vaid tema enda tahtest ning kui ta jättis enam kui kuue kuu töötasu ärilise tulu saamise eesmärgil tööandja käsutusse, on tema praegune töötasu nõudmine vastuolus TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohtadega ei nõustu.
22.TLS § 49 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad maakohtu otsuses nimetatud tõendid hagejale töötasu arvestamist ja sellelt makstud makse, mitte hagejale palga tegelikku maksmist.
23.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et palga maksmine on tööandja rahaline kohustus. Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt on raamatupidamisarvestuse algdokumendiks majandustehingu (sh palga maksmise) toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema samas paragrahvis loetletud vajalike rekvisiitide seas ka poolte allkirjad, kui palka makstakse sularahas, nagu see antud juhul töölepingu p 5.2 järgi pidi toimuma. Kohtule esitatud palgalehtedel hageja allkirjad palga kättesaamise kohta puuduvad. Oma väidet, nagu oleks hageja võtnud töölt lahkudes palgalehtede originaalid omavoliliselt kaasa, ei ole kostja tõendanud. Kostja käskkiri raamatupidaja E. Beljajeva distsiplinaarkorras karistamise kohta ja selle juures olevad seletuskirjad seda iseenesest ei tõenda. Kuna kostja väitel taastas ta palgalehed pärast hageja töölt lahkumist, ei oma asjas tõenduslikku tähendust nendele raamatupidaja E. B ja juhatuse liikme N. Saluhhova allkirjadega kinnitatud märked selle kohta, nagu oleks hageja saanud palga kätte, kuid keeldunud palgalehtedele alla kirjutamast. Hagejale palga maksmist ei tõenda ka kostja töötajate poolt alla kirjutatud teatis (t lk 26) selle kohta, et kõik töötajad, kaasaarvatud hageja, on saanud töötasu korrapäraselt vastavalt töölepingutele iga kuu 2.kuupäevaks. Tunnistajate ütlustega ei saa palga maksmist tõendada. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole hagejale palga väljamaksmist tõendanud.
24.Tööandjalt saamata töötasu nõudmine ei ole vastuolus TsMS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Ka juhul, kui töötaja ei võta mingil põhjusel palka välja ja see jääb tööandja käsutusse, ei võta see töötajalt õigust nõuda tööandjalt saamata jäänud töötasu seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Selline nõue ei ole seadusevastane, samuti ei ole sellise nõude esitamise eesmärgiks kahju tekitamine kostjale. Hageja nõuab töötasu, mille saamiseks on tal seaduse ja töölepingu järgi õigus.
25.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul kostja.
T. Kollom
M.Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.