Harju Maakohus
Kohtunik
Küllike Johannson
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.11.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-9136 (endine nr 2/28-22711/05)
Tsiviilasi
OÜ A hagi LM vastu 2782.36 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ A(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja: (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja: LM(ik XXX, elukoht XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Välja mõista kostjalt LM OÜ A kasuks menetluskulu 355.82 krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 29.06.2005.a. esitas OÜ Ahagi LM vastu 2782.36 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 20.08.1999.a. sõlmitud Q GSM Lepingust nr 10041280, mille alusel AS Tele2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 01.01.2002.a. oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees summas 1391.18 krooni. Vastavalt Q GSM-i Mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4. pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 % päev, alates 01.01.2002.a.-18.06.2005.a. (1262 päeva), kokku summas 2633.50 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viiviste tasumist summas
1391.18 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1391.18 krooni, viivise summas 1391.18 krooni, riigilõivu summas 280.00 krooni, õigusabikulude katteks 139.12 krooni. Kostja esitas hagiavaldusele vastuse 16.11.2005.a. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on AS Ritabell esitanud teate lepingu lõpetamisest 24.11.2000.a., mida kostja näinud ei ole. Aviitab, et 17.12.2001 esitati arve summas 1765.40 krooni. Selleks ajaks oli leping ammu lõpetatud ja ei olnud põhjust sellist arvet esitada. Detsembris 2000.a. seoses QGSM teenusest loobumisega ja siirdumisega EMT võrku oli vajadus kasutada telefone edasi. Telefonid vabastati QGSM kontorites koodidest. Võlanõude saamisel ja seoses sooviga liituda EMT-ga käis kostja QGSM Jõe tn kontoris ning tasus arved sularahas kas Jõe tn kontoris või teistes kontorites. Kostja väitel puudub tal pärast võlateate 04.12.2000.a. saamist igasugune kontakt nii Ritabelli kui teiste firmadega antud nõudes. Aväide, et kostjalt on nõutud võlgnevuse likvideerimist erinevate inkassofirmade poolt, on vale. Teade nõude loovutamisest 20.04.2005.a. ei ole käesoleva ajani jõudnud kostjani. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ja hagejalt välja mõista kohtukulud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 27.11.2006.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud, ärakuulamiseks soovi ei avaldanud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 20.08.1999.a. sõlmitud tähtajatu Q Leping nr 10041280, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 24.11.2000.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 17.12.2001.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 17.12.2001.a. esitatud lõpparve nr 2416764, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 982.14 krooni, kõneteenused summas 409.04 krooni. Nimetatud arvet ei ole hageja kohtule esitanud ning ei ole ka tõendanud, et 17.12.2001.a. lõpparve nr 24167644 on kostjale väljastatud. Seega jätab kohus tähelepanuta ka hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete väljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 17.12.2001.a. esitatud lõpparvega nr 2416764. 2(3)
Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 1391.18 krooni. Kostja on küll vastuväidetes märkinud, et on võlgnevuse tasunud sularahas Jõe kontoris, kui selle kohta tõendeid esitanud kohtule ei ole. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 125.21 krooni ulatuses (3 % x 1391.18 krooni x 3 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1516.39 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 280.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 75.82 krooni.
Küllike Johannson Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.