Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
24.08.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-62496
Tsiviilasi
OÜ Pirita tee 26 (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki hagi Metro Baltic Horizons plc, RPR, BM, TC ja TP (P) vastu kahju hüvitamiseks Metro Baltic Horizons plc ja TP avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.04.2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Metro Baltic Horizons plc määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Pirita tee 26 (pankrotis, registrikood 11416324) pankrotihaldur Oliver Ennok, lepingulised esindajad v/adv Arne Ots ja adv Marika Kütt Kostja I Metro Baltic Horizons plc (registrikood 011506V) Kostja II RPR (sünniaeg XX.XX.XXXX) Kostja III BM (sünniaeg XX.XX.XXXX) Kostja IV TC (sünniaeg XX.XX.XXXX) Kostjate I-IV lepinguline esindaja v/adv Paul Keres Kostja V TP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Rauno Ligi
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Harju Maakohtu 10.04.2017 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis Metro Baltic Horizons plc menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1496.16 euro osas rahuldamata. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada Metro Baltic Horizons plc menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kokku 5067.36 euro ulatuses. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõige 22, § 659): 1) Rahuldada Metro Baltic Horizons plc ja TP avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; 2) Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ Pirita tee 26 (pankrotis) välja Metro Baltic Horizons plc kasuks menetluskuluna õigusabikulud 5067.36 eurot; 3) Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ Pirita tee 26 (pankrotis) välja TP (P) kasuks menetluskuluna õigusabikulud 5460.00 eurot ja asja läbivaatamise kulud 47.00 eurot, kokku 5507.00 eurot; 4) Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Pirita tee 26 (pankrotis) tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5507.00 eurot) TP-le (P) viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 5) Jätta rahuldamata Metro Baltic Horizons plc taotlus 4368.40 euro ja TP (P) taotlus 8081.86 euro ulatuses.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 4). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, avaldused ja vastuväited
1.Harju Maakohus jättis 21.04.2016 määrusega hageja hagi kostjate vastu kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtulahend jõustus 07.05.2016.
2.16.06.2016 esitas kostjate I-IV esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on kostja I menetluskuluks esindajakulud 9435.76 eurot. Esindaja osutas õigusabi 36,6h hinnaga 257.80 eurot/tund (käibemaksuga). Kostja I ei ole käibemaksukohustuslane.
3.Hageja esitas vastuväite, mille kohaselt on 11,2h osas kostja I menetluskulud põhjendamatud ning ülejäänud osas jättis kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu
hinnata. Hageja vaidlustas kulud, mis seonduvad perioodil 14.04.2015-03.08.2015 tehtud toimingutega, kokku 10,1h summas 2603.78 eurot. Kostja I sai kohtumääruse hagi menetlusse võtmisest kätte 08.09.2015, kinnitades seda 07.10.2015 menetlusdokumendis. Järelikult ei saa enne 08.09.2015 tehtud esindaja toimingud olla seotud käesoleva kohtumenetlusega. Isegi kui kostja I sai tutvuda hagimaterjalidega enne määruse kättesaamist, ei olnud tal põhjust teha toiminguid enne menetlusse võtmise määruse kättesaamist. Menetluskulud ei seondu ka sisuliselt käesoleva kohtuasjaga. Nt nõuab kostja kulude hüvitamist, mis on tekkinud memorandumite koostamisest, suhtlusest asjaga mitteseotud advokaadiga ja seoses Man’i saarel asetleidva kohtuprotsessiga, suhtlusest kostja V advokaadiga, suhtlusest vastutuskindlustusandjaga. Nimetatud toimingud ei seondu käesoleva kohtuasjaga. Põhjendatud ei ole ka kulud, mis seonduvad kostjate I ja V vahel peetud suhtlusega. Teenuse hind 257.80 eurot ei ole kooskõlas tunnihinnaga, mida kostja I pidas tulenevalt asja mahukusest ja keerukusest põhjendatuks 07.10.2015 menetluskulude tagatise nõudmise taotluses. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 10.04.2017 määrusega kostjate I ja V avaldused osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostjale I menetluskuluna välja õigusabikulud 3571.20 eurot ja kostjale V 5507.00 eurot. Kohus jättis rahuldamata kostja I taotluse summas 5864.56 eurot ja kostja V taotluse summas 8081.86 eurot.
5.Toimikust nähtub, et 28.09.2015 palus kostja I esindaja v/adv P.Keres ligipääsu materjalidele (t III kd lk 159). Kostja I oli menetlusse võtmise määruse kätte saanud 08.09.2015 ja kostjad II-IV 09.10.2015 (t III kd lk 184). Kostjad I-IV on menetluses esitanud kaks dokumenti: 07.10.2015 taotluse kohustada hagejat andma menetluskulude katteks tagatist (t III kd lk 183-188) ning 25.01.2016 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja esialgse vastuse hagile (t IV kd lk 37-47).
6.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-183-14 punktis 13 rõhutanud, et kohtul on alust TsMS § 175 lõike 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-158-12 punktis 12 leidnud, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks ei saa pidada kassatsioonikaebusele vastuse koostamisega seotud kulu juhul, kui kassatsioonikaebusele ei ole vastust küsitud ja vastamiseks tähtaega antud. Arvestades nimetatud seisukohta, leidis kohus, et enne asja menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjalide kättesaamist tehtud toimingud ajakuluga 10,1h ei olnud põhjendatud ega vajalikud lepingulise esindaja kulud käesolevas kohtumenetluses. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et kostjad I-IV said hagi materjalid kostjalt V, samas väidab kostja V 21.09.2015 saadetud ekirjas, et tal puudub info, kas hagi materjalid on teistele kostjatele kätte toimetatud (t III kd lk 195).
7.Kohus nõustus hagejaga, et kõik kuni 03.08.2015 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ei ole ka sisuliselt seotud käesoleva kohtuasjaga (nt suhtlus kliendiga ja memo seoses Mani saare kohtuprotsessiga, suhtlus vastutuskindlustajaga, suhtlus JonesDay advokaadibürooga). Suhtlus vastutuskindlustajaga ja kostja V advokaadiga ei ole põhjendatud, mistõttu vähendas kohus ka 25.11.2015, 06.01.2016 ja 08.01.2016 märgitud toiminguid 1,7h ulatuses. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu
olid ülejäänud toimingud ja nendele kulunud aeg 24,8h (36,6-10,1-1,7) põhjendatud ja vajalik.
8.Kostja I esindaja tunnitasuks on nimekirja kohaselt 257.80 eurot (käibemaksuga). Pooled esitasid menetluse kestel peamiselt protsessuaalseid taotlusi, vaidlustasid kohtualluvust ja esitasid esialgsed seisukohad hagile. Kohus leidis, et viited tagatise määrusele on asjakohatud, sest selle tegemisel arvestas kohus keskmise täismahus kohtuvaidlusega (sh istungitega, sisuliste seisukohtadega, mis omakorda oleks nõudnud hagi lisade põhjalikku läbitöötamist), kuid käesolevas asjas lõppes menetlus algstaadiumis ega jõutud asja sisulise aruteluni. Tehtud toimingute põhjal hindas kohus vaidluse keskmiselt keerukaks ega pidanud põhjendatuks kostja I märgitud tunnitasu suuruse hüvitamist. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-13 punkti 25 avaldatud seisukohast, leidis kohus, et põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks on 120 eurot.
9.Arvestades põhjendatud tunnitasu määraga ja toimingutele kulunud aega tuleb hagejalt kostjale I välja mõista õigusabikulud 3571.20 eurot (24,8*120+20% käibemaks). Kohus jättis kostja I taotluse rahuldamata 5864.00 euro ulatuses. Määruskaebus
10.Kostja I vaidlustab maakohtu määruse osas, milles tema avaldus jäi rahuldamata. Kostja I palub teha uue määruse, millega rahuldada tema avaldus täies ulatuses. Kohus pidas põhjendamatult ebavajalikuks esindaja töömahtu 10,1h ulatuses, st toiminguid enne hagi menetlusse võtmist ja hagimaterjalide kostjale I kättetoimetamist. Viidatud Riigikohtu lahendites esitatud seisukohad ei ole ülekantavad käesolevale vaidlusele. Antud juhul osales v/adv P.Keres kostja I esindajana kohtumenetluses. Ka oli kostja I saanud kostja V kaudu teada hagi esitamisest ning nõuete sisust enne kohtumääruse kättetoimetamist. TsMS § 175 lõike 1 mõttes ei ole oluline, millal menetluskulu tekib ning kas hagi on sel ajal formaalselt kohtu menetluses. Tähtis on, et kulu tekkis seoses esindamisega ja oli objektiivselt vajalik. Kohus ei lugenud 10,1h ulatuses kulusid põhjendamatuteks, vaid leidis, et need kanti valel ajal. Samas jättis kohus tähelepanuta, et materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga ja kliendi inglise advokaatidega toimusid vastuse ettevalmistamiseks käesolevas asjas. Ka vajas lepinguline esindaja kliendi sisendit positsiooni ettevalmistamiseks. Kui esindaja ei oleks teinud neid toiminguid enne hagi menetlusse võtmist ja materjalide formaalset kättetoimetamist, oleks need hiljem siiski tehtud. Samu toiminguid hiljem ei korratud. Materjalidega tutvumiseks ja kliendiga vaidluse asjaolude suhtes peetud nõupidamistele kulunud aeg mahus 10,1h on mõistlik. Materjalide hulk oli suur ning hageja püstitatud õiguslik probleem keskmisest keerukam. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et suhtlus kostja vastutuskindlustajaga ning kostja V advokaadiga oli ebavajalik. Kostjad II-IV omasid vastutuskindlustust seoses tegevusega juhatuse liikmetena ja olid kohustatud kõiki toiminguid kooskõlastama vastutuskindlustajaga, kandma ette kohtuasja sisust ja seisust ning käituma vastavalt tema juhistele. Esindaja toimingud vastutuskindlustajale teabe andmisel ja asja sisu selgitamisel olid seega kostjate II-IV õigusliku positsiooni kindlustamiseks vajalikud. Kaaskostjad osalevad menetluses küll iseseisvalt, ent kuna hagis heideti kostjatele I-IV ja V ette ühist ning kooskõlastatud tegevust pankrotivõlgniku kahjustamisel, oli mõistlik, et kostjad ning nende esindajad asjaolusid arutavad. Ka oli, arvestades asja mahtu, sellistele tegevustele kulutatud aeg äärmiselt tagasihoidlik.
11.Esindaja tunnitasu vähendamisega seonduvalt leidis kostja I, et kuigi asjas esitati ainult menetluslikke taotlusi, ei saanud menetlusosalised eeldada, et vaidlus sellega piirdub. Sisuliselt oli kohtuasi mahukas ning tavapärasest keerukam, kuna puudutas hagiavalduse kohaselt välisõigust (Mani saare õigust), rahvusvahelist kohtualluvust ning eeldas Eesti ühingu- ja võlaõiguse tõlgendamist välisriigi õiguse alusel (hageja ise viitas Saksa õigusele). Samuti tõstatas hageja ise Eesti õigusele seni tundmatu õigusliku probleemi sellest, millistel tingimustel peaks osanik vastutama osaühingu täiendava kapitaliseerimata jätmise eest tingimustes, kus ükski seadus ega leping teda selleks ei kohusta. Sarnase keerukusega asjas nr 2-15-757 pidas Tallinna Ringkonnakohus hiljuti põhjendatuks tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta). Antud asja keskmine määr 214.83 eurot (käibemaksuta) on küll mõnevõrra kõrgem, ent asi puudutas ka välisõigust ning välisriigis sõlmitud ja välisriigi õigusele allutatud lepinguid. Vastustaja seisukoht
12.Hageja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Edasine menetluse käik
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 10.04.2017 määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab alljärgnevatel põhjendustel kostjale I hüvitamisele kuuluva vajaliku ja põhjendatud menetluskulu suuruseks 5067.36 eurot. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusega vaidlustas kostja I maakohtu lahendit osas, milles tema avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles kostja V avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Samuti ei ole määrust vaidlustanud hageja temalt kostjate I ja V menetluskulude väljamõistmise osas. Seega viidatud osas on määrus jõustunud.
15.Kolleegium nõustub osaliselt kaebajaga, et maakohus ületas kostja I lepingulise esindaja kulude hindamisel diskretsioonipiire. Kaebaja vaidlustab määrust osas, milles kohus vähendas esindaja toimingutele kulunud vajalikku ajakulu 11,8h ulatuses (sh aeg toiminguteks 14.04.2015-03.08.2015, 25.11.2015, 06.01.2016 ja 08.01.2016). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et 14.04.2015-03.08.2015 teostatud toimingud tuleb kogu ulatuses lugeda põhjendamatuteks üksnes seetõttu, et sel ajal ei olnud TsMS-i mõistes kostjale I veel tsiviilasja menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kätte toimetatud. Puudub vaidlus, et kohtu kaudu sai kostja I vastava määruse kätte 08.09.2015 (t III kd lk 184). Määruskaebuses on esile toodud, et tegelikult oli kostja I juba varem kostja V kaudu saanud teada hagi esitamisest ja nõuete sisust. Kolleegium on seisukohal, et selline väide on eluliselt usutav, sest hagi võeti menetlusse juba 18.03.2015 (t II kd lk 245-246) ja vastav määrus oli kostjale V isiklikult kätte toimetatud juba 22.03.2015 (t II kd lk 248). Ka ei esindanud kostjaid I ja V sama lepinguline esindaja, mistõttu ei ole alust eeldada 14.04.2015-03.08.2015 toimingute tegemist kostja V huvides. Vähemalt osade toimingute osas nõustub kolleegium kaebuse väitega, et kui neid ei oleks tehtud enne hagimaterjalide
kättetoimetamist, oleks tulnud need esindatava huvides teha siiski peale materjalide kättesaamist kohtult (materjalidega tutvumine, suhtlus kliendiga). Seega ei anna nende toimingute põhjendamatuks lugemiseks alust üksnes asjaolu, et need olid teostatud enne, kui formaalselt olid hagimaterjalid kostjale I kätte toimetatud. Samas ei ole täpne kaebuse väide, et maakohus ei lugenud vaidlusalust ajakulu sisuliselt põhjendamatuks. Määrusest nähtuvalt leidis maakohus lisaks, et kõik kuni 03.08.2015 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ei olnud ka sisuliselt seotud käesoleva kohtuasjaga (nt suhtlus kliendiga ja memo seoses Mani saare kohtuprotsessiga, suhtlus vastutuskindlustajaga, suhtlus JonesDay advokaadibürooga). Kohtu vastav seisukoht on aga täiesti põhjendamata. Samuti pidas kohus põhjendamatuks 25.11.2015, 06.01.2016 ja 08.01.2016 teostatud toiminguid (suhtlus vastutuskindlustajaga ja kostja V advokaadiga), oma seisukohta sisuliselt põhjendamata. Seega ei ole perioodil 14.04.2015-03.08.2015 ning 25.11.2015, 06.01.2016 ja 08.01.2016 teostatud toimingute sisulise hindamise osas kohtu seisukoht osaliselt jälgitav ning ringkonnakohus annab järgnevalt viidatud toimingutele ise hinnangu.
16.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tutvus kostja I esindaja perioodil 14.04.201503.08.2015, samuti 25.11.2015, 06.01.2016 ja 08.01.2016 materjalidega, suhtles erinevalt moel kliendiga (sh koostas memosid), suhtles kliendi inglise advokaadiga ja vastutuskindlustajaga ning suhtles kostjaga V ja tema advokaadiga ning analüüsis esialgset vastust. Kolleegium leiab, et välismaise kliendi esindamiseks (mh seonduvalt kohtualluvuse ja välismaise õiguse kohaldamise teemadega) Eesti kohtus võis olla mõistlik ja vajalik suhelda ka tema välismaise esindajaga. Samuti ei saa esindus toimida koostööta kliendiga ning hagimaterjalidega tutvumiseta. Seega saab käesolevas asjas lugeda vajalikuks advokaadi kuluks mõistlik aeg, mis kulus suhtlemisele kliendiga ja tema välismaise esindajaga. Samas ei ole nende toimingute sisu võimalik kohtuasja materjalide põhjal kontrollida. Arvestades käesoleva asja sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kõnealustele toimingutele vaidlustatud perioodil kulutatud vajalikuks ajaks 14.04 1,5h, 15.05 0,6h, 01.07 0,2h ja 03.08 0,5h, kokku 2,8h. Tsiviilasja materjalide alusel ei saa pidada käesoleva kohtumenetlusega seotuks suhtlemist kliendiga seonduvalt asja mõjuga Man ́i saare kohtuprotsessile ega Pirita tee asja seisuga. Tsiviilasja materjalide alusel ei saa pidada vajalikeks toiminguteks, millised peaks kaotanud vastaspool hüvitama, ka suhtlemist kostjaga V ja/või tema esindajaga, samuti kostjate II-IV vastutuskindlustajaga. Kuna kostjad II-IV olid samuti sama vandeadvokaadi klientideks samas asjas, saab viimati nimetatud kulu olla nende kuluks, kuid nemad taotlust menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud.
17.Eeltoodust tulenevalt loeb kolleegium täiendavalt esinduseks kulunud ajaks, võrreldes maakohtu poolt tuvastatuga, 2,8h. Ülejäänud õigusabitoiminguid pidas maakohus põhjendatuks täies ulatuses, s.o 24,8h, ning selles osas ei ole määrust vaidlustatud. Seega on kostjale I osutatud õigusabi vajalik ja põhjendatud kokku 2,8+24,8=27,6h ulatuses.
18.Kostja I on vaidlustanud ka esindaja tunnihinna vähendamise, taotledes kulude hüvitamist tunnihinnaga 257.80 eurot (sh käibemaks). Maakohus leidis, et käesolevas asjas lõppes menetlus algstaadiumis ega jõutud asja sisulise aruteluni, mistõttu hindas kohus tehtud toimingute põhjal vaidluse keskmiselt keerukaks ning pidas põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 120.00 eurot. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sedavõrd suures ulatuses tunnitasu vähendamisel ületanud diskretsioonipiire. Nõustuda tuleb kaebajaga, et kuigi asjas esitati üksnes menetluslikke taotlusi seoses tagatiste ja
kohtualluvusega, ei saanud menetlusosalised eeldada, et vaidlus sellega piirdubki. Sisuliselt oli kohtuasi mahukas (üksnes hagimaterjalide maht on põhimõtteliselt 2 köidet) ning tavapärasest keerukam. Kolleegiumi hinnangul on käesoleva asja olemust, sisu, mahtu ja keerukust ning Riigikohtu vastavat praktikat arvestades põhjendatud esindaja tunnitasuks kostjate I-IV menetluskulude tagatise määramise taotluses esiletoodud tunnitasu 153.00 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 183.60 eurot).
19.Eeltoodust tulenevalt loeb kolleegium kostja I esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas asjas 27,6h ning mõistlikuks tunnitasuks 183.60 eurot (sh käibemaks), mistõttu kuulub kostja I avaldus rahuldamisele 5067.36 euro ulatuses (27,6hx183.60) ehk lisaks maakohtu poolt väljamõistetud 3571.20 eurole tuleb hagejalt täiendavalt välja mõista 1496.16 eurot.
20.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.