Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-07-21934, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Menetluse käik 07.06.2007.a esitas xxx Harju Maakohtule hagi xxx vastu alusetult tasutud üüri summas 20 846,62 krooni tagastamiseks. Harju Maakohtu 12.09.2007.a määrusega asendas kohus kostja xxx teise kostjaga, kelleks oli xxx. 16.10.2007.a saabus kohtusse hageja esindaja poolt avaldus hagiavalduse tagasivõtmiseks. Avalduse kohaselt tagastas kostja 27.09.2007.a kohtuvälise kompromissi alusel hagejale enammakstud üüri summas 20 846,62 krooni. Hageja kinnitas, et tal rohkem pretensioone kostja vastu ei ole. 18.10.2007.a esitas hageja esindaja kohtule avalduse täpsustuse, milles hageja täpsustas oma taotlust ja teatas, et ta loobub hagist seoses kostja poolt hageja nõude täitmisega ning palus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel menetluse lõpetada. Hageja esindaja kinnitas, et hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest (TsMS § 432). Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud – õigusabikulu 6527,90 krooni ja pool riigilõivust, s.o 750 krooni. Teise poole riigilõivust summas 750 krooni palus hageja tagastada lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p-st 2. 01.11.2007.a saabus kohtusse kostja vastus hagist loobumise avaldusele. Vastuses teatas kostja kohtule, et ta on nõus menetluse lõpetamisega. Kostja palus määrata kindlaks menetluskulude jaotuse ning jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. AS Advokaadibüroo Aivar Pilv tasus 07.06.2007.a arvelduskontolt nr 221001197157 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123; selgitus: „Riigilõiv xxx eest hagiavalduse esitamisel Harju maakohtule alusetult tasutud üüri tagastamise nõudes“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 1500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 750 krooni. Vastavalt hageja esindaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda AS Advokaadibüroo Aivar Pilv arvelduskontole nr 221001197157 Hansapangas.

2-07-21934 TsMS § 168 lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus märgib, et käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 20 846,62 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 25 000 krooni maksimaalselt 8000 krooni. Käesolevas asjas on hageja esindaja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna poole riigilõivust, s.o 750 krooni ja õigusabikulu 6527,90 krooni. Kohus, tutvunud hageja esindaja taotlusega kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Hageja esindaja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus hageja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks kokku 7277,90 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.