lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-54630/27

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-54630/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1495
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-54630

Tsiviilasi

Piret Orioni kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. juuli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Swedbank (rk: 10060701), esindaja Gertu Pillenberg Vastustaja (võlgnik): Piret Orion (ik: XXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. juuli 2017 määrus ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Rahuldada Swedbank AS määruskaebus osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

AS

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Piret Orion (võlgnik) esitas 03.11.2010 maakohtule pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohus kuulutas 20.12.2010 määrusega välja võlgniku pankroti. 23.05.2012 määrusega kinnitas maakohus pankrotimenetluses lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi.
2.30.06.2017 esitas võlgnik maakohtule taotluse lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, sest menetluse algatamisest on möödunud viis aastat.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus vabastas 10. juuli 2017 määrusega P. Orioni pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpetas P. Orioni kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas P. Orioni usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Määruse kohaselt on võlgnik esitatud andmete järgi rahuldanud võlausaldaja nõudeid summas 515,23 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last. Võlgnik on menetluse jooksul töötanud ja leidnud tulutoovama töökoha ning on teinud ka vabatahtlikke makseid võlausaldaja nõude katteks. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (23.05.2012) on möödunud üle viie aasta ja kohtu hinnangul ei esine pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-s 2 sätestatud keeldumise aluseid, tuleb võlgnik PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Swedbank AS (võlausaldaja) esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 10. juuli 2017 määruse tühistada ning jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotlus rahuldamata ja võlgnik kohustustest vabastamata. Määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta võlgniku kanda või tagastada määruskaebuse esitajale tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtu määrus põhjendamata ja määruse tegemisel ei ole lähtutud seadusest, tõenditest ega kohtupraktikast. Maakohus ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid võlgniku tulude ja kulude osas ega hinnanud tõendeid. Maakohus ei ole analüüsinud, kas võlgnik on PankrS § 173 lg-test 2, 3 ja 4 tulenevaid kohustusi täitnud. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 23.05.2012 ning puudub info selle kohta, kui suures ulatuses teenis võlgnik varasemalt tulu ja kas võlgnik tegi võlausaldajale piisavas ulatuses väljamakseid. Maakohus viitab asjaolule, et võlgnik on asunud tulutoovama tööga tegelema, jättes tähelepanuta, et võlgnik töötas kuni 01.01.2017 osalise koormusega ning võlgniku sissetulek suurenes alles sellel aastal. Võlausaldajal puudub informatsioon võlgniku varasema tegevuse, hariduse ja erialaste oskuste kohta. Võlgnik mainib, et lõpetas õpingud Olustvere Teenindus-

ja Majanduskoolis, kuid ei selgita, kuidas on õpingute lõpetamine kaasa aidanud tema võimalustele leida tasuvam töökoht. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik andma vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kohus ei ole võlgnikku ära kuulanud. Võlausaldajal ei olnud võimalik võlgniku taotluse osas arvamust avaldada, kuna kohus ei küsinud seda; 2) on võlgnik jätnud olulise osa informatsioonist tahtlikult esitamata ja ei ole usutavalt põhistanud oma seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Võlgnik on rikkunud oma peamist kohustust, s.o kohustust rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on võlausaldajale viie aasta jooksul maksnud 515,23 eurot, mis on marginaalne osa (0,68%) võlgnevusest (75 449,41 eurot). Sealjuures ei ole võlgnik usutavalt teinud püüdlusi võlausaldaja nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamise suunas. Võlgnik keskendub üksnes enda kuludele, mis ulatuvad igakuiselt 900 euroni. Võlgnik ei saa vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks. Võlgnik on oma tegevuses/tegematuses olnud tahtlik, s.o võlgniku tegevus/tegematus on süülise iseloomuga, mistõttu tuleb võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub määruskaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulusid mitte jätta võlgniku kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on võlgnik püüdnud parimal moel PankrS §-s 173 ettenähtud kohustusi täita ega ole süüliselt rikkunud nimetatud kohustusi või tahtlikult kahjustanud võlausaldaja huve; 2) on kõik võlgniku tulud välja toodud koondtabelis. Võlgnik töötas 2013. a juulist 2015. a detsembrini Parksepa Keskkoolis aednikuna ja omandas sellele eelnevalt (september 2011 kuni juuni 2013) Räpina Aianduskooli aianduse eriala. 2014. a oktoobris alustas võlgnik õpinguid Olustvere Teenindus- ja Majanduskoolis. Alates 2016. a jaanuarist töötab võlgnik Danpower AS-s klienditeenindajana. Uue töökoha esialgne osaline töökoormus oli tingitud haridustee lõpetamisest ja erialapraktikast. Nüüdseks lõpetatud õpingud on olulised tööta jäämise riskide maandamiseks. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal tegelenud töö otsimisega, kandideerimised on tõendatavad e-kirjadega. Statistikaameti andmete põhjal oli aastal 2013 piirkondlik tööhõivemäär 55,1% ja keskmine brutopalk 740 eurot. Võlgnikul on siiski õnnestunud tööd leida ning seetõttu on ta saanud oma võimalustele vastavalt ja seaduses ette nähtud osakaalus teha tagasimakseid võlgnevuse katteks; 3) esitati kohustustest vabastamise taotluse lisas 2 olmekulutuste ülevaade võlausaldaja esindaja Kristel Steinbergi soovil. Võlgnikule ei saa panna süüks vanemlike kohustuste täitmist ja kulutusi, mis jäävad PankrS § 173 lg-s 5 ettenähtud piiridesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Nimetatud sättest ei tulene, et viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tuleks võlgnik igal juhul kohustustest vabastada. Võlgniku taotluse rahuldamiseks peab maakohus kontrollima, kas võlgnik on täitnud PankrS §-s 173 sätestatud kohustused ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

Praegusel juhul on maakohus üksnes tsiteerinud PankrS § 175 lg-t 1 ja 2 ning vabastanud võlgniku täitmata kohustustest. Samas ei nähtu vaidlustatud määrusest, milliste tõendite alusel maakohus sellise järelduseni jõudis. Kohustustest vabastamise menetlus lahendatakse hagita menetluse sätete järgi, mistõttu on maakohtul muuhulgas TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel võib kohus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Käesolevas asjas ei ole maakohus selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ning on rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Võlgniku kohustustest vabastamine on kaalutlusõigus ning seega saab kõrgema astme kohus sekkuda maakohtu otsustusse üksnes juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtul ei ole võimalik kontrollida käesoleval juhul maakohtu siseveendumuse kujunemist, kuna maakohus ei ole välja selgitanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ega nõuetekohaselt põhjendanud enda järeldust, miks võlgnikku saab tema täitmata kohustustest vabastada.

8.Põhjendatud on määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei ole tuvastanud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi või mitte. Ilma nimetatud asjaolusid tuvastamata on paljasõnaline maakohtu väide, et ei esine PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustustest vabastamise keeldumise aluseid. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Praegusel juhul on võlgnik esitanud koos taotlusega küll andmed laekumiste kohta perioodil 23.05.2012-30.05.2017, kuid mitte kinnitust selle kohta, kas laekumiste tabelis on märgitud kõik tema sissetulekud nimetatud perioodil. Kuna võlgnikul on PankrS § 175 lg 1 järgi kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, siis peab võlgnik ka tõendama, mida ta on teinud tulutoova tegevuse saamiseks (pöördumised töötukassasse või erinevate tööandjate poole töö saamiseks, koolitustel osalemine jms). Asja materjalidest nähtuvalt võlgnik ühtegi sellist tõendit ei esitanud ning maakohus sellist kohustust ka võlgnikule ei selgitanud. Samuti ei ole maakohus võlgnikku vande all ära kuulanud ega selgitanud välja, kas võlausaldaja(d) enda ärakuulamist soovib(vad) või mitte. Asja uuel lahendamisel peab maakohus selgitama välja, kas on täidetud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud eeldused võlgniku täitmata kohustustest vabastamiseks ning arvestama seejuures sellega, et asja lahendatakse hagita menetluse sätete järgi. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku poolt võlausaldaja(te) nõuete rahuldamise ulatus ei ole iseenesest asjaolu, millest sõltuks võlgniku kohustustest vabastamine.
9.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja