Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine. Saata kohtumääruse koopia võlgnikule, pankrotihaldurile, registri- ja kinnistusosakondadele. Menetluskulude jaotus Välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti tasu ja kulude katteks ajutise halduri tasu 7 250 (seitse tuhat kakssada viiskümmend) krooni Küllike Mitti kasuks (isikukood 47007092719, arvelduskonto nr 10102011224006 AS SEB Pank) ning kulude hüvitis 2 869 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend üheksa) krooni ja 72 senti OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks (registrikood 10609096, arvelduskonto nr 221013804535 AS Swedbank). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

VÕLGNIKU NÕUE JA SELLE PÕHJENDUS

Pankrotiavalduse kohaselt on P. O. võlgnevus suurem kui tema võimalus oma rahalist kohustust panga ees täita. Olles kahe alaealise lapse ülalpidaja ei näe ta võimalust oma võlgnevust tasuda, millest tulenevalt taotleb võlgnik eraisiku pankroti väljakuulutamist ja enda edasist kohustusest vabastamist. Tulenevalt laenulepingust on tema võlgnevus AS Swedbank ees 1 169 538, 65 krooni. Antud laenulepingu tagatist kinnistu näol asukohaga Tuulekivi V Viimsi alevik Viimsi vald Harjumaa enam ei ole, sest tagatise omanik Ergo Tisler realiseeris tagatiseks olnud kinnistu oma laenu võlgnevuse katteks AS Swedbank kasuks. Kinnistu Tuulekivi V näol oli tegu ühishüpoteegiga kahe eraldiseisva laenu tagamiseks. Muid võlgnevusi avaldajal ei ole. Füüsilise isikuna on tema varaks korteriomand Kooli 5-37 Võru. Antud korteriomand on tagatiseks Ergo Tisleri ja AS Sampo Pank vahel sõlmitud laenulepingule. Nimetatud korteriomand on käesoleval ajal müügis hinnaga 370 000 krooni Ergo Tisleri nimel oleva laenulepingu võlgnevuse katteks. Neil asjaoludel taotleb P. O. enda suhtes pankroti väljakuulutamist.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik perekonnaseisult vallaline, tal on kaks alaealist last ning ta on võetud töötuna arvele alates 23.07.2010. Ajutine haldur hindab võlgnikule kuuluva vara väärtuseks mitte oluliselt enam kui ~ 372 000 krooni; ajutisele haldurile teadaolevad võlgniku võlad, mille tasumise tähtaeg on saabunud, moodustavad kokku vähemalt 1 757 435,75 krooni. Võlakohustused kasvavad iga päevaga seoses tähtajaks tasumata võlgadelt arvestatavate viivitusintressidega. Käesolevaks hetkeks ei ole haldurile teada tehinguid, mida saaks kindlasti pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara suurendada. Samuti ei ole teada kindlaid võimalusi teistelt isikutelt vara sissenõudmiseks. Analüüsides kõiki asjas kogutud materjale on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Jooksva sissetuleku arvel füüsilise isiku võlgade tasumise põhiliseks eelduseks saab pidada selle isiku kestvat eksisteerimist. Eksistentsi jätkumise ja tööjõuturul konkurentsivõime säilitamise eelduseks on vähemalt toidu, riiete, ja eluaseme pidev olemasolu ehk esmaste vajaduste rahuldamine. Seega saab võlgnik tasuda oma võlgu üksnes sissetulekute selle osa arvel, mis jääb üle pärast esmaste vajaduste katmist. Võlgniku teadaolevad sissetulekud koosnevad ainult Töötukassast saadavast hüvitusest (kuni 25.04.2011.a. 236,94 krooni kalendripäevas) ja lastele mõeldud riiklikust peretoetusest 600 krooni kuus. Muud tulud isikul puuduvad. Samuti puudub teadaolev kiirelt realiseeritav

2 (4)

materiaalne vara. Kehtiva seadusandluse kohaselt tuleb kahte alaealist last kasvatavale võlgnikule tagada sissetulekute arvelt vähemalt 7 250 krooni (netos) saamine. Võlgniku sissetulekud katavad hetkel napilt ära tema miinimumvajadused. Teadaolevate võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei ole sissetulekute arvelt võimalik märkimisväärseid kinnipidamisi teha. Seega on täna ainukeseks võlausaldajate nõuete rahuldamise katteks rahaliste vahendite saamise arvestatavaks allikaks võlgnikule kuuluva kinnisasja müümine. Ajutine haldur prognoosib aga kinnisasja müümisel suuri raskusi, arvestades kinnisvaraturul valitsevat üldist vähest nõudlust. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis viitaks võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema majandusliku olukorra järsule paranemisele. Seega on võlgnik püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Tuginedes võlgniku poolt ajutisele haldurile avaldatud andmetele võlgade kujunemise asjaolude kohta, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku alaline maksejõuetus on kujunenud välja juba hiljemalt 2008.aastal. Võlgniku selgituste kohaselt elas ta vabaabielulises suhtes kuni 2007.aasta augustini. Kooselu ajal sõlmis võlgnik 14.07.2006.a. hüpoteegilepingu, millega koormas temale kuuluva kinnistu AS Sampo Pank kasuks elukaaslase laenukohustuste tagamiseks. Samuti sõlmis võlgnik 22.03.2007.a. laenulepingu, millega võttis AS Swedbank isiklikult suuremahulise laenu elukaaslasega ja viimatinimetatuga seotud isikute kinnisvaraprojektide elluviimiseks. Võlgniku poolt võetud laenu tagatiseks seadis omakorda hüpoteegi elukaaslane temale kuuluvale kinnistule. Võlgniku poolt laenude tagastamise suutmatuse on tinginud peamiselt ehitus- ja kinnisvaraturu üleüldine kiire jahtumine ja kinnisvaraprojektide seiskumine perioodil 2008.-2009.a.; raskused laenude tagastamisel on initsieerinud panku realiseerima tagatisi ükskõik mis hinnaga, mistõttu ei ole laenude tagatistest piisanud laenukohustuste täitmiseks; isiku enda sissetulekud on järsult kahanenud seoses töötuks jäämisega. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku maksejõuetuse kujunemisega seoses süüteo tunnustega tegusid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et isik ei hinnanud piisavalt põhjalikult vabaabielulisest suhtest tulenevaid riske, samuti ei näinud ta tagatiste ja laenulepingute sõlmimisel ette neid negatiivseid tagajärgi, mis talle kaasnevad juhul kui kinnisvaraturul toimub järsk langus ja / või perekonna sissetulekud järsult kahanevad. Neil asjaoludel toetab ajutine pankrotihaldur võlgniku avaldust pankroti väljakuulutamiseks ja tuginedes pankrotiseaduse §-dele 1 lg 2, 31 lg 1 ja 2, 33 lg 1 ja 2 teeb ettepaneku kuulutada välja P. O. pankrot.

KOHTU POOLT

PÕHJENDUSED

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

TEHTUD

JÄRELDUSED,

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jääb võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovib pankroti väljakuulutamist (tl 102). Ajutine haldur toetab pankroti väljakuulutamist (tl 102). Ajutise pankrotihalduri aruande koos lisadega ning võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduse ning antud seletuste (tl 3, 16-99, 102) kohaselt on võlgnikul maksejõuetus, mis ei oma ajutist iseloomu. Võlgnik on töötu. Võlgniku vara väärtus ei ületa ajutise pankrotihalduri hinnangul 372 000 krooni ja ta omab kohustusi kokku vähemalt 1 757 435,75 krooni suuruses- seega nõuded ületavad ligi viis korda võlgniku vara väärtuse. Ajutise halduri aruande kohaselt on makseraskuste tekkimise põhjusteks põhiliselt võlgniku poolt toodud põhjused.

3 (4)

PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetus oleks põhjuslikus seoses võlgniku poolt oma kohustuste rikkumisega tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1,4 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et P. O. on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning neil asjaoludel tuleb välja kuulutada P. O. pankrot. Võlgniku kohustused ületavad vara ligi viis korda, võlgnik on töötu. PankrS § 31 lg 6 alusel jäävad kehtima Tartu Maakohtu 12.novembri 2010.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-54630 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasu 7 250 krooni ja kulud 2 869,72 krooni (tl 100-101). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 7 250 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud maksma riigile sotsiaalmaksu. Pankrotihalduri taotlusel tuleb pankrotivara arvelt halduri tasu 7 250 krooni välja mõista ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti kasuks ja kuna menetlusega seotud kulud on ajutine haldur teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum, hüvitis kulutuste katteks 2 869,72 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Küllike Mitt kinnitab, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.