2-05-8384/6 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

29.juunil 2005. a. esitas OÜ Aktiva Finants Harju Maakohtusse hagi Ivo Laurentsi vastu põhivõlgnevuse 2633, 45 krooni ja viivise 2633, 45 krooni, kokku 5266, 90 krooni saamiseks. AS Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja sõlmisid 28. augustil 1997. a. tähtajatu Q GSM lepingu nr. 10007413, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 7. märts 1998. a. oli kostja põhivõlg AS-i Tele 2 Eesti ees 2633, 45 krooni. Vastavalt Mobiilsideteenuse lepingu tingimuste punktile 4. 1. 1 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0, 5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist määraga 0, 15% ajavahemiku eest 7. märtsist 1998. a. kuni 15. juunini 2005. a. (2657 päeva), kokku summas 10.495, 61 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõudis kostjalt viivise tasumist summas 2633, 45 krooni. Tele 2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Põhja Politseiprefektuuri abi kasutades, kuid kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Esimese astme kohtu otsus 12. juuni 2007. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistes Ivo Laurentsilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõla 2699, 42 krooni ja viivise 591, 14 krooni. Kostjalt mõistis kohus hageja kasuks välja menetluskulu 330 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 12 lg. 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a. sõlmitud kestuslepingutele alates 1. juulist 2002. a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut ning sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohaldatakse kestuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a., seni kehtinud seadust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg. 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg. 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg. 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. 27. augustil 1997. a. on poolte vahel sõlmitud tähtajatu Q GSM leping, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 16. novembri 1997. a. teatest. 20. aprilli 2005. a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 11. detsembril 1997. a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 20. veebruaril 1998. a. esitatud lõpparve nr.

28.augustist 1997. a. kuni 27. jaanuarini 1998. a. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükid ei ole usaldusväärsed tõendid, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20. aprillil 2001. a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku summas 2699, 42 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg. 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 591, 17 krooni ulatuses (3% x 2699, 42 krooni x 7, 3 aastat). Kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni. TsMS § 61 lg. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50 krooni. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu otsuse väljamõistetud viivise 591, 14 krooni osas ning uue otsusega mõista välja viivis summas 2699,42 krooni ning riigilõiv summas 420 krooni. Kohus on mõistnud viivise välja TsK § 231 lõike 1 alusel ning jätnud tähelepanuta, et Q GSM lepinguga oli kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Viivis on TsK § 191 järgi leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vaidluse all ei ole vastustaja maksekohustuse rikkumine, mille eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0, 5% päevas. Apellant on viivise arvestamisel käitunud kostjat soodustavalt: hageja on arvestanud viivist määraga 0, 15% päevas ning vähendanud saadud viivisesummat põhisummani. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei ole poolte vahel lepinguga kindlaksmääratud viivise protsendimäära arvestanud. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vaatamata kohtu nõudmisele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt välja põhivõla summas 2699, 42 krooni. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 ei kontrolli kolleegium esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles osas. Viivise väljamõistmist puudutavas osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 2633, 45 krooni. Viivisenõude aluseks oleva lepingu punktis 4. 1. 1 leppisid lepinguosalised kokku, et viivise määraks on 0, 5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni (tl. 13). Niisugune kokkulepe oli kooskõlas lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 231 lõikega 1, mille kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik oli kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei olnud