Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

korral tasuma viivist 0,5 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 % alates 07.03.1998.a.15.06.2005.a. (2657 päeva), kokku summas 10 495.61 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2633.45 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2633.45 krooni, viivise summas 2633.45 krooni, riigilõivu summas 420.00 krooni ja õigusabikulude katteks 263.34 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 02.05.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid ning Nõude loovutamise lepingu nr XXX ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti vähendas hageja kostja vastu esitatud nõuet, loobudes mobiiltelefoni maksumuse nõudest summas 3540.00 krooni ning samas ulatuses ka viiviste nõudes. Kostjale on hagimaterjalid koos kohtumääruse ja hageja täiendavate dokumentidega edastatud 14.05.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 27.08.1997.a. sõlmitud tähtajatu Q GSM Leping nr 10007413, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 16.11.1997.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 11.12.1997.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 20.02.1998.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 442.50 krooni ja kõneteenused summas 2256.92 krooni. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et 20.02.1998.a. lõpparve nr XX on kostjale väljastatud ja et kostja on nimetatud arve reaalselt kätte saanud. Kohtule esitatud perioodil 28.08.1997.a. kuni 27.01.1998.a. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest 2(3)

nähtuvalt on AS-i Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku summas 2699.42 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 591.17 krooni ulatuses (3 % x 2699.42 krooni x 7,3 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3290.59 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 280.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni. Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.