Muud › Muud hagiasjad

osas, kokku 349 000 krooni. Tallinna Linnakohtu 28.05.2004 määrusega algatati hageja pankrotimenetlus ja 01.07.2004 otsusega kuulutati välja pankrot. Tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Tehing tehti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Tehingu tegemise ajal oli hageja maksejõuetu. Äriregistri 26.10.2005.a väljavõtte kohaselt oli kostja 28.05.1997-21.01.2004 hageja juhatuse liige ja osanik. PankrS § 117 lg 2 ja lg 3 mõttes on tegemist võlgniku lähikondsega. PankrS § 108 lg 1, 2, § 109 lg 1, § 113 lg 1 p 3, lg 2, § 119 lg 1 alusel taotleb hageja tunnistada kehtetuks hagejapoolne rahalise kohustuse täitmine kostjale ning kohustada kostjat tagastama kehtetu tehingu järgi saadu 349 000 krooni. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kassaväljaminekuorderitel nr 16, 21, 24 ja 26, mis on hagiavaldusele lisatud, puuduvad kostja allkirjad raha kättesaamise kohta. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt raha saamist hageja kassast, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja täiendava vastuse kohaselt ei vasta hageja poolt esitatud dokumendid Raamatupidamisseaduse § 7 nõuetele, mille järgi peavad dokumendil olema raamatupidamiskohuslas(t)e allkirjad tehingu toimumise kohta. Esitatud dokumentide järgi ei ole kostjale raha välja makstud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

raamatupidamistöötaja allkiri. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka kassa väljaminekuorderitele alusena viidatud sissemakse dokumentide kohta, hageja väitel raamatupidamises selliseid dokumente ei ole. Hageja esitatud T. J seletuskirjast selgub, et finantsdokumente ei allkirjastatud nõuetekohaselt. Antud juhul on aga esitatud kassa väljaminekorderitel raha väljaandmise korralduslikul osal T. J allkiri ja miski ei takistanuks tal alla kirjutamast ka sellele kassa väljaminekorderi osale, mis kinnitab raha väljaandmist. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS järgi. Kuna kohtukulude kohta kohtule andmeid esi esitatud tuleb TsMS § 60 lg 1 alusel kohtukulud jätta poolte kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 25.04.2007.a kohtuotsuse ning teha uus otsus hagi rahuldamise kohta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt apellant leiab, et Harju Maakohus on kohtuotsuse põhjendavas osas vääralt hinnanud asjas kogutud tõendeid, neid vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud osaliselt protsessiõiguse norme 29.03.2007.a toimunud kohtuistungil esitas kostja uue faktiväite, mille kohta hageja esindaja ei suutnud seisukohta võtta ja mis oleks tulnud jätta tähelepanuta (TsMS § 331). Hageja esitas kohtuistungil taotluse istungi edasilükkamiseks uute tõendite esitamiseks, kuid kohus ei rahuldanud taotlust. Apellant leiab, et raamatupidamisdokumendid kajastavad objektiivselt ettevõttes toimunud raha liikumist, olenemata mittevastavusest RMS § 7, kuid kohus hindas neid ebaõigesti. Kohus jättis põhjendamatult raamatupidaja seletuskirja dokumentaalse tõendina arvestamata, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 2, vastavalt millele peab kohus kõiki tõendeid analüüsima või mittearvestamisel otsuses põhjendama. Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 346 lg 3. Kohus tugines asjaoludele, millele vastaspool ei ole tuginenud eelmenetluses ega kohtuistungil ning apellandil ei olnud seetõttu võimalust oma arvamust avaldada. Kohus ei ole lahendanud apellandi taotlust tunnistaja kohtusse ülekuulamisele kutsumiseks eelmenetluses ega kohtuistungil, rikkudes sellega tsiviilkohtmenetluse seadustikust tulenevat kohustust menetlusodalise taotlust lahendada. Apellant taotleb tunnistajana kohtusse kutsuda T.J ning dokumentaalsete tõendite, so kassasissetuleku orderite, esitamist. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega 3(5)

ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlus puudub selles, et kostja oli võlgniku (hageja) juhatuse liige, seega PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku lähikondne. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hageja kassast väljaminekuorderite nr 16, 21, 24 ja 26 (tl 7-10) alusel raha saanud. Asja materjalidest nähtuvalt leidis kohus, et viidatud kassa väljaminekuorderid ei tõenda hageja kassast kostjale raha maksmist. Õige on kohtu poolt tuvastatu, et kassa väljaminekuorderitega saab lugeda tõendatuks vaid asjaolu, et nendega tehti korraldus kostjale raha väljaandmiseks. Kolleegium sellega nõustub. Ebaõige on apellandi seisukoht, et vaatamata kassa väljaminekuorderite mittevastavusele raamatupidamisseaduse §-s 7 esitatud algdokumendi nõuetele, kinnitavad need kostjale sularaha väljamaksmist. Raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 järgi on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad muuhulgas olema kajastatud tehingu osapoolte nimed, tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad) ning vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Hageja poolt nõude tõendamiseks esitatud kassa väljaminekuorderitel on vaid pearaamatupidaja allkiri. Kassa väljaminekuorderitel on täitmata osa raha väljaandmise kohta (puudub kassapidaja allkiri), samuti osa, kus peaks olema kirjas andmed raha vastuvõtmise kohta (summa sõnadega ja allkiri). Kolleegium ei nõustu apellandi väitega selles, et kohus jättis põhjendamatult raamatupidaja seletuskirja tõendina arvestamata, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8 sätestatut (apellatsioonkaebuses ekslikult lg 2). Kohus on otsuses T. J seletuskirjale viidates tuvastanud, et hageja finantsdokumente ei allkirjastatud nõuetekohaselt ja antud juhul ei takistanuks miski tal alla kirjutamast ka sellele kassa väljaminekuorderi osale, mis kinnitab raha väljaandmist. T.J seletuskiri ei tõenda kostjale raha väljamaksmist. Põhjendatud ei ole apellandi väide ka selles, et kohus jättis apellandi taotluse täiendavate tõendite esitamiseks ja tunnistaja kohtusse ülekuulamisele kutsumiseks rahuldamata. Kohtuistungil 29.03.2007.a on hageja esindaja muuhulgas leidnud, et: „kassa väljamineku orderid on objektiivsed ja J seletus on aluseks hagi rahuldamisele ja istungi edasilükkamist ei taotle. Asja võib täna lõpuni arutada.“ (tl 62-63). Seega ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Eeltoodud asjaoludel tegi maakohus põhjendatult järelduse, et hagi ei ole usaldusväärselt tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul hageja. Kaebuse 4(5)

rahuldamata jätmisel jäävad kostja apellatsioonemenetluse õigusabikulud 8260 krooni kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 ning TsMS § 61 lg 1 järgi hageja kanda.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Urmas Reinola

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.