Muud › Muud hagiasjad

Tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Tehing tehti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Tehingu tegemise ajal oli hageja maksejõuetu. Äriregistri 26.10.2005 kohaselt oli kostja 28.05.1997-21.01.2004 hageja juhatuse liige ja osanik. PankrS § 117 lg 2 ja lg 3 mõttes on tegemist võlgniku lähikondsega. PankrS § 108 lg 1, 2, § 109 lg 1, § 113 lg 1 p 3, lg 2, § 119 lg 1 alusel taotleb hageja tunnistada kehtetuks hagejapoolne rahalise kohustuse täitmine kostjale ning kohustada kostjat tagastama kehtetu tehingu järgi saadu 349 000 krooni. Raamatupidamiseorderid vastavad Raamatupidamisseaduse § 7 nõuetele. Sellest lähtudes on kostja raha kätte saanud. Kassa väljaminekuorderitel on raamatupidaja allkiri, mis tõendab väljamakseid kostjale. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Tunnistajana kirjaliku seletuse andnud J kinnitab, et väljamaksed tehti kostjale. Kostja poolt raha saamist tõendab vaid J seletus. Kassaväljamineku orderid kajastavad J seletuse kohaselt ettevõttes tegelikult toimunut objektiivselt. Summade kohta, mida kajastavad kassaväljaminekuorderid raamatupidamises raha sissemakse kohta dokumente ei ole. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kassaväljaminekuorderitel nr 16,21,24 ja 26, mis on hagiavaldusele lisatud, puuduvad kostja allkirjad raha kättesaamise kohta. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt raha saamist hageja kassast, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja täiendava vastuse kohaselt ei vasta hageja poolt esitatud dokumendid Raamatupidamisseaduse § 7 nõuetele, mille järgi peavad dokumendil olema raamatupidamiskohuslas(t)e allkirjad tehingu toimumise kohta. Esitatud dokumentide järgi ei ole kostjale raha välja makstud. Kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu. Hagi ei saa tugineda J seletuskirjale, kuna ta vormistas kassaväljaminekuorderi puudulikult. Seletuskirjast järeldub, et raha kassast väljavõtmine vormistati kostja nimele sõltumata sellest, kes raha kassast välja võttis. Mõlemad juhtkonnaliikmed kasutasid võimalust rahale juurdepääsemiseks. Kostja raha ei saanud. Puuduvad dokumendid sularaha sissemaksete kohta. Ka see tõendab, et tegelikkuses sellist rahaliikumist ei toimunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ärakuulanud pooled, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. 01.07.2004 kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot. Kostjale tehti väidetavad väljamaksed hageja kassast septembrist detsembrini 2003. Kuivõrd tegemist ei ole tehingutega, mis tehtuks pankrotimenetluse algatamisest pankroti väljakuulutamiseni, ei kohaldu PankrS § 109 lg 2, mille alusel eeldatakse, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kostja oli aga võlgniku (hageja) juhatuse liige, seega § 117 lg

p

kohaselt võlgniku lähikondsega. PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist

võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Hagi esitamisel on järgitud PankrS §-s 118 sätestatud korda. Juhindudes §119 1.lõikest on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks Raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 järgi on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kohtu arvates ei tõenda kohtule nõude tõendamiseks tõenditena esitatud kassa väljaminekuorderid nr 16, 21, 24, 26 (tl 7-10) raha maksmist hageja kassast kostjale. Viidatud kassa väljamineku orderitel on kirjas vaid korraldus kostjale raha välja andmiseks ja sellel pearaamatupidaja allkiri. Kassa väljamineku orderite osa, kus peaks kirjas olema andmed raha vastuvõtmise kohta kostja poolt – summa sõnadega ja allkiri – on täitmata. Täitmata on ka kassa väljaminekuorderite osa raha väljaandmise kohta. Seega saab kassa väljaminekuorderitega lugeda tõendatuks vaid asjaolu, et tehti korraldus kostjale raha väljaandmiseks, kuid tõendatud ei ole raha tegelik väljaandmine kostjale. Raha väljaandmise kohta puudub nii kostja kui ka hageja raamatupidamistöötaja allkiri. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka kassa väljaminekuorderitele alusena viidatud sissemakse dokumentide kohta, hageja väitel raamatupidamises selliseid dokumente ei ole. Hageja esitatud Tatjana J seletuskirjast selgub, et finantsdokumente ei allkirjastatud nõuetekohaselt. Antud juhul on aga esitatud kassa väljaminekorderitel raha väljaandmise korralduslikul osal T. J allkiri ja miski ei takistanuks tal alla kirjutamast ka sellele kassa väljaminekorderi osale, mis kinnitab raha väljaandmist. Tõendeid kogumis hinnanud, leiab kohus, et hagi ei ole usaldusväärselt tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kuna kohtukulude kohta kohtule andmeid esi esitatud tuleb TsMS § 60 lg 1 alusel kohtukulud jätta poolte kanda.

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.