Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Kohtu koosseis
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus kohtunik Sirja Tooming sekretär Eha Pau tõlk Jelena Zubtsova 19. oktoober 2007.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia
Tsiviilasja number
2-98-19
Tsiviilasi Tsiviilasi
K T ’i hagi A S ’a vastu võla 21250 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: K T , isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja: A S , isikukood xxxx, surnud xxxx.a., viimane elukoht esindajad xxxx , õigusjärglane V S , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja L T , isikukood xxxx , elukoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 16.10.2007.a. Istungil osalesid hageja ja kostja esindaja
hagi rahuldada tervikuna. tervikuna.
Välja mõista V S ’alt, isikukood (isikukood (isikukood xxxx) xxxx) K T ’i (isikukood isikukood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 21 250 (kakskümme (kakskümmend kümmend üks tuhat kakssada viiskümmendt viiskümmendt) krooni krooni ning kohtukulude katteks 1 050 (üks tuhat viiskümmend) viiskümmend) krooni. krooni. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 19.10.2007.a. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 22.06.1998.a. ja on edastatud Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohtu 12.03.2007.a. määrusega on hagi võetud menetluse Rakvere kohtumajas. Hagiavalduse kohaselt 28.03.1995.a. kostja laenas hagejalt 21 250 krooni, mille ta kohustus tagastama kokkulepitud tähtajaks. Laenu võtmise kohta andis kostja hagejale
allkirja, mille kohaselt on laenu tagastamise tähtajaks 24.05.1995.a. Laenu mittetasumisel lubas kostja anda hagejale oma korteri. Kolmanda isikuna palub hageja kaasata Juri Janovitš’i. Hagi on esitatud ühe kostja vastu võlasumma 21 250 krooni nõudes. Hagiavalduses märgitud kostja on surnud 15.02.2001.a.. Kostja A S ’a õigusjärglane on V S , kellele 06.05.2005.a. on välja antud pärimisõiguse tunnistus. Kohus 03.05.2007.a. saatis hagiavalduse uuele kostjale teadmiseks, kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama ja määras kohtuistungi toimumise aja. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei saatnud. 26.06.2007.a. esitas hageja TsMS § 367 lähtuvalt taotluse muuta allkirjas kokku lepitud viivise määra 2,0% ja välja mõista kõrvalnõudena viivise 0,2% põhinõudest päevas kuni põhinõude tasumiseni. Kostja on hageja taotluse kätte saanud. II. Asja kohtulik arutelu ja maak maakohtu aakohtu otsuse põhjendused. 16.10.2007.a. kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks 21 250 krooni ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Algselt soovib hageja ka viivise väljamõistmist, kuid siiski sellest nõudest loobub. Kostja esindaja on hagiga nõus, kuigi leiab, et raha pidanuks maksma A S oma eluajal, mitte panna sellise raha tasumist tema pojale. Kostja esindaja leiab, et viivise nõue ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele tervikuna. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TsK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. TSK § 272 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TSK § 273 sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, leping on kirjalik. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Raha saamist ei ole vaidlustatud. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 272 lg. 1 järgi on hagejal õigus laenusummat tagasi nõuda. Hageja viidatud TsMS § 367 kehtib alates 01.01.2006.a. ja sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise aegu selline säte tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudus. Ka oli hagi esitamisel viivisenõue muutnud sissenõutavaks. Kuna hageja hagi esitamisel ei ole viivisenõuet kostja vastu esitanud, siis peab kohus põhjendamatuks nõuda võlaallkirjas lepitud viivise määra muutmist ja viivise kostja õigusjärglaselt väljamõistmist. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja esindaja on õigeksvõtu väljendanud kohtuistungil.
Hagi on menetluses alates 22.06.1998.a. TsMS RakS § 3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“. Kehtinud TsMS § 60 lg. 1 järgi kohus mõistis poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kehtiva TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on 19.06.1998.a. ühe maksekorraldusega hagide esitamiseks tasunud riigilõivu kokku 2 387 krooni, millest hagi esitamiseks A S ’a vastu 1 050 krooni ja mis seega tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕSRS § 2, TSK §-de 163, 173-174, 272, 273, TsMS RakS § 3 sätteid ning juhindus TsMS §-de § 162, § 440, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 20.novembril 2007.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.