Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. oktoober 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-28157
Tsiviilasi
P.O. i hagi A.I. i vastu 5305 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 09.02.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.I. i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. september 2007
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja)- A.I. Vastustaja (hageja) – P.O. , esindaja Agne Koks
esindajad
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 9. veebruari 2007. a otsus muutmata.
Tartu
Kohtukulude jaotus
Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes kohtus apellandi A.I. `i kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED P.O. esitas Tartu Maakohtule hagi A.I. i vastu 5305 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt jooksis 20.08.2006 kella 14.00–15.00 vahel Suure-Trupsi talu hoovist kostjale kuuluv järelvalveta jäetud koer järele P.O. i sõiduautole Toyota Corolla, registreerimismärgiga XXXXX. Koer kahjustas sõiduki paremat esitiiba. Juhtumi tagajärjel tekkis P.O. i autole varaline kahju summas 5305 krooni. Kostja A.I. vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei oleks koer jõudnud jookstes järele 90–100 km/h kiirusega kihutanud sõiduautole ja kahjustada sõiduki esitiiba. Hagiavaldusele lisatud foto ja ELKE auto õiend sõiduauto taastusremondi maksumuse kohta on asjakohatu, kuna ei ole teada, millise liiklusõnnetuse tagajärjel on hageja sõiduk fotol olevaid vigastusi saanud. Auto vigastustes on hageja ise süüdi, sõites suure kiirusega valvekoera ees kostja hoovist läbi.
Tartu Maakohus rahuldas 9. veebruari 2007 otsusega hagi ning mõistis A.I. ilt välja P.O. i kasuks 5305 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt väitis tunnistaja M. N. , et ta jalutas koeraga põllu peal. Koeral oli kaela seotud köie jupp ilma kaelarihmata. Kui koer nägi möödasõitvata autot, tõmbas ta köie üle pea ära ja jooksis autole järgi. Ta ei näinud, mida koer autole tegi. Koer tuli tema juurde tagasi ning hageja tuli ütlema, et koer oli autot vigastanud. Ta ei saanud vigastusi vaatama minna, sest koer oleks hagejale kallale läinud. Õhtul kui A.I. koju tuli, rääkis talle, et koera pärast on jama ning peab minema naabrite juurde. Tunnistaja K. O. ütluste järgi, nägi ta kuidas koer, kes jalutas põllu peal, jooksis nende autole järgi ning auto keeramise ajal talu juurde hammustas auto paremat poritiiba. Talu juurde jõudes vaatasid nad auto üle ning nägid auto parema poritiiva peal kahte kriimustust. Nad Sõitsid kohe naabertallu tagasi ja ütlesid koera hoidnud naisele, et koer tekitas autole svigastusi. Naine vastas, et tema ei ole koera omanik ning lubas omanikule edasi öelda. Kostja tunnistas, et käis õhtul naabrite juures ning vaatas auto vigastusi. Ta pakkus hagejale vigastuste parandamiseks hüvitist, kuid hageja ei nõustunud. Hageja sõitmine liiga suure kiirusega ning autol vigastuste olemasolu enne, ei leidnud tõendamist. Liiklusseaduse (LS) § 56 sätestab, et liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Hageja on tõendanud maksekviitungiga, et on tasunud Amserv Auto AS-le poritiiva remondi eest 5305 krooni. Tegemist oli liisinguautoga, mille remonti tuleb teostada ettenähtud autoteeninduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Kostjale kuuluv koer põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis autole vigastus,
mille remondiks kulus hagejal 5305 krooni. Liiklusõnnetuse ja tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos, kuna liiklusõnnetuse tekitanud koer oli järelvalveta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS A.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 9. veebruari 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata 5305 krooni väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja tõendanud oma nõuet. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja poolt esitatud tõendid (ELKE auto õiend sõiduauto Toyota Corolla taastusremondi maksumuse kohta, foto ja maksekviitung Amserv Auto AS-le poritiiva remondi eest) ei ole asjakohased, kuna ei ole teada, millise liiklusjuhtumi tagajärjel hageja sõiduk tegelikult vigastada sai. Kostja ei ole hageja autot enne 20.08.2006 näinud ega tea, millises seisundis oli auto varem. Samuti ei saa lugeda usaldusväärseteks tõenditeks tunnistaja K. O. ütlusi, sest tunnistaja on huvitatud hageja kasuks positiivsest lõpplahendist. Tunnistaja M. N. ütluste kohaselt jalutas tema kostjale kuuluva koeraga põllul liiklusjuhtumi toimumise ajal ning nägi toimunut pealt. Tunnistaja ei näinud, et koer oleks autole vigastusi tekitanud. Koer jooksis autole järgi, kui see suure kiirusega kostja hoovist läbi sõitis ning pärast seda tuli koer kohe tunnistaja juurde tagasi. Kostja ei ole kunagi tunnistanud P.O. i pretensiooni ning raha pakkus kostja hagejale kergekäeliselt, lähtudes heanaabruse põhimõttest. P.O. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei andnud K. O. kohtuistungil valeütlusi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kattuvad tunnistaja K. O. ütlused tunnistaja M. N. ütlustega kohani, kust M. N. ei näinud enam koera liikumist. Nõue on kooskõlas esitatud tõenditega.
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellandi ükski väide ei anna põhjust otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on poolte poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused. Ringkonnakohus toetub nendele, kinnitades neid. Lisaks esimese astme kohtu põhjendustele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. VÕS §-s 1060 sätestatakse, et loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Nimetatud norm sätestab loomapidaja riskivastutuse ning selle eesmärgiks on tagada looma kui suurema ohu allika tegevusest lähtuva kõrgendatud ohu realiseerumise korral kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata looma valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Vastavalt TsMS §-le 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul pidi hageja kostja suhtes VÕS §-s 1060 sätestatud riskivastutuse kohaldamiseks tõendama, et talle on tekitatud varaline kahju ning et see kahju on tekitatud kostjale kuuluva looma poolt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas on nimetatud kostja vastutuse eeldused täidetud, kuivõrd on tõendatud, et kostjale kuuluv lahtipääsenud koer vigastas
hammustusega hageja sõiduauto esitiiba ning et nimetatud vigastuste kõrvaldamiseks kulus hagis nõutud summa, s.o 5305 krooni. Nimetatud asjaolud on tõendatud nii hageja enda seletuse kui ka tunnistajate K. O. ning M. N. ütlustega ja AS Elke Auto õiendi ning AS Amserv Auto arvega. Asjaolu, et tunnistaja K. O. on hageja abikaasa, ei anna käesoleval juhul alust kahelda tema ütluste tõepärasuses, kuivõrd K. O. oli kahju tekitamise sündmuse vahetu pealtnägija ning tema ütlused on kooskõlas asjas kogutud muude tõenditega. Tõendite teisiti hindamist ei põhjusta ka tunnistaja M. N. see ütlus, et „...Seda ma ei näinud, kas koer vigastas autot“ (tl 34 viimane lõik), kuivõrd antud ütlusest selgub, et tunnistaja ei näinud sündmuskohast eemal olles, mida koer autole järgi joostes täpselt tegi. Tunnistaja M. N. ei ole oma ütlustes väitnud, et koer autot ei vigastanud ega saanudki vigastada. Asjas on üle kuulatud tunnistajana ka sündmuse toimumise ajal 300 meetri kaugusel sündmuskohast garaaži ust parandanud J. L. , kuid viimane on teadnud anda ütlusi (tl 34) vaid selle kohta, et ta kuulis auto möödumist ja koera haukumist ning seejärel nägi, et auto pöördus tagasi ja autos viibinud rääkisid midagi koera eelnevalt ujuma viinud M. N. Seega ei tulene ka tunnistaja J. L. ütlustest, et kostja koer hageja autot ei vigastanud. Apellant pole tõendanud oma vastuväiteid, et tema koer ei ole hageja sõidukit vigastanud ning et hageja sõidukil esinenud kriimustused ja mõlgid olid tekkinud varem muul viisil. Nimetatu on üksnes apellandi arvamus ja kahtlustus, mis on ümber lükatud eelnimetatud tõendite kogumiga. Üksnes asjaolust, et apellant ei olnud enne 20.08.2006 vastustaja autot näinud ega tea selle varasemast seisundist, ei saa teha järeldust, et sõiduki esiporitiib oli vigastatud juba varem. Põhjendatud ei ole ka apellandi see väide, et koer ei saanud sõiduki esiporitiiba viisil, nagu see on nähtav toimikulehel 4, vigastada sõiduki suure kiiruse tõttu. Vastustaja seletusest ja tunnistaja K. O. ütlustest nähtuvalt hammustas apellandi koer auto poritiiba hetkel, mil auto oli pööramas talu hoovist ära teele ning sõiduki liikumiskiirus oli minimaalne. Apellant ei ole omapoolselt esitanud selliseid tõendeid, mis vastustaja ja tunnistaja K. O. eelnimetatud ütlused kummutaksid. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust kahju rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt jätta ka apellatsioonimenetluses menetluskulud apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.