Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja põhjendused ja nõue Peeter Onton on esitanud 09 oktoobril 2006 kohtusse hagi Andres Inni vastu tekitatud kahju summas 5305 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 20 augustil 2006 kella 14.00 – 15.00 vahel Suure – Trupsi talu hoovist jooksis kostjale kuuluv järelvalveta jäetud koer järele Peeter Ontoni sõiduautole Toyota Corolla, registreerimismärgiga 436 MDY. Koer kahjustas sõiduki paremat esitiiba. Juhtumi tagajärjel tekkis Peeter Ontoni autole varaline kahju summas 5305 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1060 alusel tekitatud kahju summas 5305 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja põhjendused Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et hagejal ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis annaks alust väita, et ta on tekitanud hagejale kahju. Hageja ei ole käitunud heas usus ja esitanud alusetult hagi tema vastu. Kostja väidab, et tema koer ei olnud järelvalveta. Koer oli koduabilise järelevalve all. Koer ei oleks jõudnud jookstes järele 90 – 100 km / h kiirusega kihutanud sõiduautole ja kahjustada sõiduki esitiiba. Kostja leiab, et hagiavaldusele lisatud foto ja ELKE auto õiend Toyota Corolla taastusremondi orienteeruva maksumuse kohta on asjakohatu, kuna ei ole teada, millise liiklusõnnetuse tagajärjel on hageja sõiduk fotol olevaid vigastusi saanud. Kostja oli valmis hüvitama oletatava väikevigastuse. Kostja leiab, et auto vigastustes on hageja ise süüdi, sõites suure kiirusega tema valvekoera ees tema hoovist läbi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Poolte vahel ei tekkinud vaidlust selle üle, et kostja koer tõmbas ennast koduabilise Merike Nõmme käest lahti ning jooksis hageja sõiduautole järele. Poolte vaidlus on asjaolude üle, kas koer tekitas vigastusi hageja sõiduautole ning milline on tekitatud kahju suurus. Kostja väidab, et tema koer oli küll lahti aga ta ei saanud tekitada autole sellist vigastust nagu hageja väidab. Kostja väidab veel, et ei ole tõendeid, et just tema koer tekitas autole triibud. Kohus hinnates tunnistaja Merike Nõmme ja tunnistaja Kaili Ontoni ütlusi ning kostja enda poolt antud seletust leiab, et kostja koer tekitas hageja autole vigastuse. Tunnistaja Merike Nõmme ütluste kohaselt jalutas ta koeraga põllu peal. Koeral oli kaela seotud köe jupp ilma kaelarihmata. Kui koer nägi möödasõitvata autot, tõmbas ta käest lahti ning köis tuli koeral üle pea. Koer jooksis autole järgi. Ta ei näinud, mida koer autole tegi. Koer tuli tema juurde tagasi ning peale seda tuli hageja ütlema, et koer oli autot vigastanud. Ta ei saanud vigastusi vaatama minna, sest

koer oleks neile kallale läinud. Õhtul kui Andrus Inn koju tuli, rääkis talle, et koera pärast on jama ning peab minema naabrite juurde. Tunnistaja Kaili Ontoni ütluste järgi, nägi ta kuidas koer, kes jalutas põllu peal, jooksis nende autole järgi ning auto keeramise ajal talu juurde, hammustas auto paremat poritiiba. Talu juurde jõudes vaatasid nad auto üle ning nägid auto parema poritiiva peal kahte kriimustust. Sõitsid kohe naabertallu tagasi ja nägid, et koer on juba paela otsas ja ütlesid koera hoidnud naisele, et koer tekitas autole vigastusi. Naine vastas, et tema ei ole koera omanik ning lubas omanikule edasi öelda. Kostja tunnistas, et käis õhtul naabrite juures ning vaatas auto vigastusi. Ta pakkus hagejale vigastuste parandamiseks hüvitist, kuid hageja ei nõustunud. Kostja väited, et hageja sõitis liiga suure kiirusega ning autol võisid olla vigastused enne, ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Kohus eeltoodust lähtudes leiab, et kohtus leidis tõendamist liiklusõnnetus Liiklusseaduse § 56 mõistes. LS § 56 sätestab , et liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Hageja on tõendanud maksekviitungiga, et on tasunud Amserv Auto AS – le poritiiva remondi eest 5305 krooni. Kostja väide, et selline summa kahe triibu eest on liialt suur ja selleks ei pidanud kogu poritiiba üle värvima on paljasõnaline väide. Tegemist oli liisinguautoga, mille remonti tuleb teostada ettenähtud autoteeninduses ja ise remontida liisingu autot ei tohi. VÕS § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Seega on leidnud tõendamist, et kostjale kuulub koer põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis autole vigastus, mille remondiks kulus hagejal 5305 krooni. Kuna liiklusõnnetuse ja tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos ja liiklusõnnetuse tekitatud koer oli järelvalveta on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks 5305 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.