lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-84-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 11.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-84-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
11.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-84-07 Tartu, 11. oktoober 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Zinaida Valki hagi Sergei Lebonta vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-10320 Sergei Lebonta määruskaebus Hageja Zinaida Valk (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Karl Saavo Kostja Sergei Lebonta (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Sirje Must 17. september 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2007. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Valli Murdele Sergei Lebonta määruskaebuselt 15. märtsil 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.28. aprillil 2006. a esitas Z. Valk hagi S. Lebonta vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
2.Tartu Maakohus rahuldas 27. novembri 2006. a otsusega hagi ja mõistis hagejale kuuluva eluruumi kostja valdusest hageja valdusesse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Kostja soovis esitada apellatsioonkaebust. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. veebruari 2007. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta. Selle määrusega määras ringkonnakohus apellandile tähtaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, tähtaja ennistamise kautsjoni ja apellatsioonkaebuselt täiendava riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebust ei saa menetlusse võtta, kuna apellatsioonkaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
4.27. veebruari 2007. a määrusega jättis ringkonnakohus S. Lebonta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Toimikust nähtub, et kohtuotsus on advokaat Valli Murdele edasiandmiseks 30. novembril 2006. a kätte toimetatud AS Falck turvatöötajale. TsMS § 323 lg 1 järgi loetakse majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. TsMS § 323 lg 2 järgi kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes.

Seega saab lugeda advokaat Valli Murdele kohtuotsus kättetoimetatuks 30. novembril 2006. a ja apellatsioonkaebus tuli esitada hiljemalt 30. detsembril 2006. a. Apellatsioonkaebus esitati

12.veebruaril 2007. a, seega tähtaega rikkudes. Kuna apellant ei taotlenud tähtaja ennistamist, keeldus ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale. Kohtutoimikus asuv väljastusteade kohtuotsuse kättetoimetamise kohta ei vasta TsMS § 313 lg 3 p-s 3 sätestatud nõuetele. Selle sätte kohaselt tuleb väljastusteatel märkida juhul, kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele dokument anti, ja põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule. Seega peab väljastusteatelt nähtuma esindusõiguse alus. Seda seisukohta kinnitab Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06. Kui väljastusteade ei vasta seaduse nõuetele, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu otsust ei ole esindajale kätte toimetatud. Lisaks leiab kostja, et AS Falck turvatöötajat ei saa kuidagi samastada TsMS § 323 lg-s 1 tähistatud isikuga, s.o äriruumis püsivalt viibiva töötajaga või muu sellesarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid osutava isikuga. Kuigi TsMS § 321 lg 1 lubab otsuse kätte toimetada esindajale, peab kohus kostja arvates siiski põhistama oma otsust toimetada kohtuotsus ainult esindajale.
6.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. TsMS § 323 sätete rakendamine ei eelda eraldi esindusõiguse (volituse) olemasolu vastuvõtjal ning eraldi põhjenduse olemasolu. Formaalsed puudused väljastusteatel ei tingi kostja viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt alati seisukohta, et otsust ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud. Lisaks nähakse näiteks TsMS § 321 lõikes 3 ette võimalus menetlusosalise esindajale menetlusdokumendi kättetoimetamiseks viisil, kus esindaja allkirja dokumendi kättesaamise kohta üldse ei anna.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 punkti 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 kohaselt saata tagasi ringkonnakohtusse, et teha apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks vajalikud toimingud.
8.Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et maakohtu otsust ei ole esindajale kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kolleegium tugineb oma seisukoha põhjendamisel TsMS § 313 lg-le 3, mis sätestab andmed, mis tuleb märkida kättetoimetamisteatel. TsMS § 313 lg 3 järgi tuleb kättetoimetamisteatisel märkida muu hulgas järgmised andmed: 1) dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht (p 1); 2) kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele on dokument üle antud, ja põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule (p 3); 3) dokumendi kättetoimetanud isiku nimi, amet ja allkiri (p 6); 4) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi ja allkiri, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle andmata (p 7).

Toimikus olev kättetoimetamisteade ei vasta TsMS § 313 lg 3 p-des 1 ja 3 sätestatule. Nimetatud kättetoimetamisteatest ei nähtu kättetoimetamise kohta ja samuti põhjust, miks dokument anti üle muule isikule, mh esindusõiguse alus (vt nt Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsust tsiviilasjas nr 3-21-132-06).

9.Kolleegium peab ühtse kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks selgitada järgmist. TsMS §-s 323 ei sätestata otseselt menetlusdokumentide kättetoimetamist advokaadibüroos seal töötavale advokaadile kui menetlusosalise lepingulisele esindajale. Siiski leiab kolleegium, et menetlusdokumendi saab kätte toimetada advokaadile kui lepingulisele esindajale ka TsMS § 323 järgi advokaadibüroos, kuna TsMS § 321 lg 1 mõtte kohaselt toimetataksegi menetlusdokumendid eelduslikult kätte üksnes lepingulisele esindajale, kes tegeleb oma kutsetööga advokaadibüroos.
10.Kolleegium ei soostu määruskaebuse väitega, et kuigi TsMS § 321 lg 1 lubab otsuse kätte toimetada üksnes esindajale, peab kohus põhistama oma otsust mitte toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalisele isiklikult. Nimetatud sätte kohaselt toimetab kohus menetluses olevas asjas dokumendid (sh kohtulahendi) kätte ja saadab muud teated üksnes menetlusosalise esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kolleegium on 31. jaanuari 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06 (p 22) leidnud, et TsMS § 321 järgi tuleb kaebus toimetada kätte nimelt menetlusosalise esindajale menetluses ning isiklikult menetlusosalisele võib otsuse kätte toimetada üksnes täiendavalt. Sama seisukohta kinnitab ka kolleegiumi 15. jaanuari 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06 otsuse p 32, milles kolleegium leidis, et kohus peab toimetama dokumendi menetlusosalise esindajale kätte ka siis, kui ta annab selle üle menetlusosalisele isiklikult.
11.Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna see esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 632 järgi on apellatsioonkaebuse esitamiseks aega 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seega on oluline aeg, millal apellant maakohtu otsuse kätte sai. Ringkonnakohus luges maakohtu otsuse kätte toimetatuks 30. novembril 2006. a ja sellest asjast hakkas kulgema apellatsioonitähtaeg. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta apellandi väited, et ta sai maakohtu otsuse kätte Tartu Maakohtu kantseleist 12. jaanuaril 2007. a. Kui otsuse kättetoimetamisteade ei vasta seaduse nõuetele (vt määruse p 8), siis tuleb asuda seisukohale, et Tartu Maakohtu 27. novembri 2007. a otsust ei ole apellandile kätte toimetatud seaduse nõuete kohaselt ja sel juhul tuleb TsMS § 307 lg 3 järgi lugeda otsus kätte toimetatuks tegelikust saajani jõudmisest. Kolleegium märgib, et kooskõlas TsMS § 667 lõikega 3 võib määruskaebust läbivaatav kohus vajadusel koguda uusi tõendeid. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel