AP ja EP kaebus kohtutäitur Risto Sepa 14.09.2015 otsuse peale täiteasjades nr 027/2015/1187 ja 027/2015/1188
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AP ja EP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I (võlgnik): AP (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Avaldaja II (võlgnik): EP (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat KalleKaspar Sepper Puudutatud isik I (laps): DG (endine P, isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik II (sissenõudja): JP (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik III: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.11.2015 määrus ja kohtutäitur Risto Sepa 14.09.2015 otsus täiteasjades nr 027/2015/1187 ja 027/2015/1188 tühistada ning kohustada kohtutäiturit avaldajate 19.08.2015 kaebust uuesti läbi vaatama.
3.Jätta maakohtu ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kohtutäitur Risto Sepa kanda.
4.Välja mõista kohtutäitur Risto Sepalt AP kasuks menetluskulude hüvitis summas 270,25 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Välja mõista kohtutäitur Risto Sepalt EP kasuks menetluskulude hüvitis summas 270,25 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.25.09.2015 esitasid AP ja EP Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 14.09.2015 otsuse peale täiteasjades nr 027/2015/1187 ja 027/2015/1188, paludes kohtutäituri otsuse tühistada. Täiteasjad nr 027/2015/1187 ja 027/2015/1188 algatas kohtutäitur avaldajate suhtes 13.08.2015 täitedokumendiks oleva Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2015 määruse nr 2-1339654 ja JP 13.08.2015 avalduse alusel lapse DP üleandmiseks lapse emale JP-ile.
2.Avalduse kohaselt viibis kohtutäitur 14.08.2015 kl 10.00 – 13.30 koos kohaliku omavalitsuse esindaja, politsei ja manukatega XXXXXXX erinevatel aadressidel eesmärgiga täita täitedokument ja anda laps DP üle tema emale JP-ile. Kohtutäitur DP ja E ning AP-ga kontakti ei saanud. Kohtutäitur helistas seejärel avaldajate puhkusel viibivale lepingulisele esindajale, kes kinnitas, et tal puudub info avaldajate asukoha kohta. Samal päeval, s.o 14.08.2015, kell 17.04 ehk peale tööpäeva lõppu edastas kohtutäitur avaldajate lepingulise esindaja töö e-posti aadressile teate, milles kohustas avaldajaid lapse üle andma esmaspäeval 17.08.2015 kell 10 aadressil XXX. Kirjas hoiatas kohtutäitur, et kohustuse täitmata jätmise korral määrab ta avaldajatele sunniraha. 18.08.2015 edastas kohtutäitur avaldajate esindajale 14.08.2015 dateeringuga sunniraha määramise otsused, mis olid allkirjastatud 18.08.2015.
3.19.08.2015 esitasid avaldajad kohtutäiturile kaebuse, paludes sunniraha määramise hoiatused ja sunniraha määramise otsused tühistada põhjusel, et kohtutäitur ei toimetanud sunniraha määramise hoiatust võlgnikele kätte nii, et neil jäänuks piisavalt aega kohustust täita. 14.09.2015 otsusega jättis kohtutäitur avaldajate 19.08.2015 kaebuse rahuldamata.
4.Kohtutäituri 14.09.2015 otsus on õigusvastane. Kohtutäitur ei järginud täitemenetluse seadustikus sunniraha kohaldamiseks ettenähtud tähtaegasid. Täitur edastas reedel peale tööpäeva lõppu avaldajate puhkusel viibivale lepingulisele esindajale e-posti teel teate (seejuures isiklikule tööaadressile, mitte büroo üldaadressile, kus nimetatud kirja oleks võinud assistent märgata ning milline oli täitemenetlusele eelnevas kohtumenetluses kaebuse esitajate menetlusposti aadressiks), milles andis kohustuse täitmiseks tähtaja esmaspäevaks kella 10.00-ks. TMS § 261 lg 1 kohaselt teeb kohtutäitur otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse ning sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et hoiatusega otsuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama adressaadil kohustuse täita. Täiendavalt sätestab lõige 7, et sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kohtutäitur poolt kohustuse täitmiseks antud aeg oli liiga lühike. Lisaks eeltoodule ei pidanudki avaldajad täitedokumenti täitma. Harju Maakohus peatas 19.08.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12156 (AP ja EP avaldus täitemenetluste ajatamiseks) esialgse õiguskaitse korras täitemenetlused vaidlusalustes täiteasjades kuni 24.08.2015 kell 12.00. Seega on Harju Maakohus esialgse õiguskaitse määruses tuvastanud, et täitemenetlus kuulus peatamisele, mis tähendab seda, et avaldajatel oli seaduspärane õigus täitedokumenti mitte täita. Õiguspärase tegevuse eest isikute karistamine sunniraha määramisega ei ole õiguspärane. Ka oli kohtutäituri 14.09.2015 otsuse tegemise ajaks laps vastavalt esialgse õiguskaitse määrusele emale juba üle antud.
Puudutatud isikute seisukohad
5.Kohtutäitur kaebuse osas seisukohta kohtule ei esitanud. Kohtutäituri vaidlustatud otsuse kohaselt edastas kohtutäitur 14.08.2015 kl 17.05 e-posti vahendusel võlgnikele ja nende esindajale kirja, milles kohustas võlgnikke lapse üleandmise lahendit täitma 17.08.2015 kl 10. Samas kirjas hoiatas kohtutäitur kohustuse täitmata jätmisel sunniraha määramisega. Täitedokument pidi Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2015 lahendi nr 2-13-39654 kohaselt olema täidetud hiljemalt 21 päeva möödudes ajast, kui JP on saabunud Eestisse ja teavitanud sellest E ja AP või nende esindajat. JP teatas 01.07.2015 saabumisest Eestisse 23.07.2015. Järelikult oli võlgnikel aega lapse üleandmise lahendi täitmiseks hiljemalt 13.08.2015. Täitedokument täideti 24.08.2015 kohtutäituri abiga, mitte vabatahtlikult. Vaidlusaluses täitemenetluses oli vabatahtlik täitmistähtaeg määratud kohtulahendiga, mistõttu ei pidanud kohtutäitur andma tavapärast vabatahtlikku täitmise tähtaega. Ka seadusandja on lähtunud sunniraha normi sisustamisel asjaolust, et vabatahtlik täitmistähtaeg võib olla määratud kohtu poolt. Põhjendatud ei ole kaebaja käsitlus, nagu ei oleks sunniraha määramise hoiatust kätte toimetatud. Sunniraha hoiatus ja kohustuse täitmise otsus toimetatakse võlgnikule kätte TMS § 10 märgitud viisil. Kohtutäitur saatis 14.08.2015 sunniraha hoiatuse menetluse efektiivsuse huvides võlgnike ühisele meiliaadressile ning lisas saajana ka võlgnike esindaja. Viimasega oli kohtutäituril telefonivestlus enne meili saatmist, kusjuures kohtutäitur kinnitas kõnes, et saadab asjaomased dokumendid meilitsi veel samal päeval. Kättetoimetamine meiliaadressil, mille kaudu on varemalt suheldud, loetakse sarnaseks allkirja vastu kättetoimetamisega, kui saatmisest on möödunud 3 päeva (TMS § 10 lg 2, 5; TsMS § 3111 lg 1 p 1, RK lahendi nr 3-2-1-132-06 p 32). Kohustava täitmise teate ja sunniraha määramise hoiatuse võlgnikele saatmisest möödus kolm päeva 17.08.2015. E-kirja automaatne kättesaamiskinnitus tuli täiturile tagasisidena juba 14.08.2015 kl 17.07. E-posti logi kinnitus näitab, et viidatud e-kirja luges kaebajate esindaja kell 17.12. Järelikult oli vähemalt kaebajate esindaja teadlik kohustava toimingu tegemise kirjast ja sunniraha hoiatusest samal päeval, kui kohtutäitur selle välja saatis. Seadusandja on määranud kättetoimetamise 3-päevase intervalli juhuks, kui e-postile puudub ligipääs või isik ei ole tegelikkuses kirja kätte saanud. Käesoleval juhul on kättesaamine tuvastatav automaatse saatmiskinnitusega, mille tegelikkuses ei ole Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-84-07 p 9 seisukohast tulenevalt alust kahelda.
6.Puudutatud isik JP kaebuse osas seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
7.Maakohus jättis avaldajate kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda, kuid rahaliselt kindlaks määramata puudutatud isikutel nende puudumise tõttu.
8.Kohtulahendi täitmist lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades reguleerib eeskätt TMS § 179, mille lõige 2 näeb ette, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada käesoleva seadustiku § 183 sätteid. Nimetud sätte kohaselt võib kohtutäitur määrata võlgnikule TMS §-s 261 sätestatud korras sunniraha, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks. Sunniraha määramisele peab eelnema hoiatus selle kohta, et kui isik ei täida kohustust vabatahtlikult hoiatuses märgitud kuupäevaks, määratakse talle sunniraha, samuti sunniraha võimalik suurus summana (TMS § 261 lg-d 1–4). TMS § 261 lg 7 kohaselt on sunniraha lubatud rakendada, kui
adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. TMS § 179 lg 2, § 183 ja § 261 alusel kohaldatava sunniraha eesmärk on mõjutada adressaati tegema kohtulahendiga kindlaks määratud asendamatut toimingut – andma laps emale üle. Selliste täitemenetluste puhul puuduvad täituril muud efektiivsed vahendid kohustatud isiku mõjutamiseks.
9.Avaldajate väited, et neile anti täitedokumendi täitmiseks ebapiisavalt aega, ei vasta asjas tuvastatule. Vaidlust ei ole selles, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg 21 päeva oli määratud Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-39654. Vaidlust ei ole ka selles, et JP saabus Eestisse 23.07.2015 ja sellest hetkest hakkas kulgema täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kuna avaldajad täitedokumenti vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ei täitnud, pöördus JP kohtutäituri poole. 14.08.2015 edastas kohtutäitur avaldajate esindaja e-postile teate lapse üleandmiseks 17.08.2015 kell 10. Kohtutäitur hoiatas, et kohustuse täitmata jätmise korral määrab ta avaldajatele sunniraha. Avaldajad said oma esindaja kaudu 14.08.2015 teate lapse üleandmise kohta koos sunniraha määramise hoiatusega kätte. Seda kinnitab mh asjaolu, et 14.08.2015 esitasid avaldajad Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-15-12156 taotluse täitemenetluse ajatamiseks ühes esialgse õiguskaitse kohaldamise avaldusega. Selles avalduses on avaldajad välja toonud, et kuna täitur on esitanud nõude lapse üleandmiseks, tuleb täitemenetlus antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni peatada. Ka on avaldajad selles taotluses märkinud, et käesoleva avalduse esitamise seisuga on saabunud ringkonnakohtu määrusest tulenev lapse üleandmise tähtpäev. Seega olid avaldajad teadlikud oma kohustusest anda laps üle 17.08.2015 kl 10.00 ning samuti sunniraha määramise võimalikkusest. Kuna 17.08.2015 kell 10.00 ei õnnestunud täitedokumenti täita, esines kohtutäituril alus avaldajatele sunniraha määramiseks, kuivõrd avaldajad takistasid kohtulahendi sundtäitmist ega andnud last emale kohtutäituri hoiatuses märgitud ajal, kohas ja viisil üle.
10.Tähendust ei oma asjaolu, et Harju Maakohus tegi 19.08.2015 määruse tsiviilasjas nr 215-12156 ja peatas täitemenetluse kõnealustes täiteasjades kuni 24.08.2015 kell 12.00, sest sunniraha määramise hoiatuses antud tähtajal ja kohas avaldajad täitedokumenti ei täitnud, mistõttu oli kohtutäituril õigus määrata avaldajatele sunniraha. Kohtumäärus kõnealuste täiteasjade peatamise kohta on tehtud 2 päeva hiljem kui täitedokumendi täitmiseks antud tähtaeg.
11.Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda, kuid rahaliselt kindlaks määramata puudutatud isikutel nende puudumise tõttu. Määruskaebus
12.Avaldajad paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
13.TMS § 183, § 261 lg 1, lg 3 ja lg 7 ning § 10 lg 2 ja lg 3 tuleneb et kohtutäitur peab sunniraha määramise hoiatuse võlgnikule kätte toimetama nii, et võlgnikul oleks piisavalt aega kohustust täita. Maakohus on kaevatavas määruses jõudnud ebaõigele järeldusele, et sunniraha määramise otsus toimetati määruskaebuse esitajatele kätte seadust järgides, st selliselt, et määruskaebuse esitajatel oli võimalik sunniraha hoiatuses märgitud tähtajaks otsus täita.
Täitur edastas e-posti teel võlgnike puhkusel viibivale lepingulisele esindajale (seejuures isiklikule tööaadressile, mitte büroo üldaadressile, mis oli täitemenetlusele eelnevas kohtumenetluses määruskaebuse esitajate menetlusposti aadressiks) reedel peale tööpäeva lõppu teate, milles andis kohustuse täitmiseks tähtaja esmaspäevaks kella 10.00-ks. TsMS § 3141 lg 1 küll võimaldab menetlusosalisele teateid kätte toimetada ka sidevahendi teel, mida menetlusosaline on menetluses kasutanud, kuid sellisel juhul loetakse teade kättesaaduks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel – antud juhul seega kõige varem kolmapäeval 19.08.2015. Sunniraha määramise alused ei olnud täidetud, sest sunniraha määramise hoiatuse adressaadid ei saanud hoiatust kätte enne hoiatuses määratud täitmise tähtaega ja seega ei jäänud hoiatuse kättesaamise ja täitmise tähtaja vahele piisavalt aega. Kaevatavast määrusest jääb arusaamatuks, kuidas saab järeldada dokumendi kättesaamist sellest, et määruskaebuse esitajad esitasid kohtule taotluse täitemenetluste ajatamiseks. Kohtutäitur helistas avaldajate esindajale ning pooled vestlesid, kuid sellest telefonikõnest ei saanud avaldajad järeldada, et kohtutäituril on mitu tundi hiljem kavas esitada sunniraha hoiatus, rääkimata selle hoiatuse kättesaamisest.
14.Määruskaebuse esitajad ei pidanudki otsust täitma, sest maakohtu poolt jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2- 15-12156 rahuldati määruskaebuse esitajate taotlus täitemenetluse ajatamiseks, millega sõnaselgelt tuvastati määruskaebuse esitajate õigus otsust täitemenetluses mitte täita kuni 24.08.2015. Käesoleval juhul teadsid ja eeldasid määruskaebuse esitajad, et neil on õigus täitemenetluses täidetavat otsust mitte täita ning nad pöördusid selle õiguse tuvastamiseks kohtu poole. Kohus tunnustas nende õigust otsust mitte täita. Õiguspärane ei saa olla kohtutäituri otsus sunniraha määramise kohta, kui võlgnike poolt täitmisest keeldumine oli õiguspärane. Isegi, kui asuda seisukohale, et kohtutäitur tegutses sunniraha määramise hetkel õiguspäraselt, on nüüdseks on tuvastatud, et määruskaebuse esitajatel puudus kohustus otsust täita tähtajaks, mis oli määratud sunniraha hoiatuses. Sunniraha ei ole karistuslik abinõu täitedokumendi täitamata jätmise eest, vaid haldussunnivahend, mille eesmärgiks on tuua kaasa täitedokumendi täitmine.
15.Määruskaebuse esitajate õigustatud huvi mitte tasuda sunniraha otsuse mittetäitmise eest, mille täitmisest keeldumiseks oli määruskaebuse esitajatel õigus, on suurem kui kohtutäituri (tegelikkuses riigi) huvi sunniraha koguda. Sunniraha määramise jõusse jätmisel esinevad alused määruskaebuse esitajate kriminaalkorras vastutusele võtmiseks KaRS § 3311 lg 1 alusel. See tooks kaasa olukorra, kus kohtuotsusega on tuvastatud, et otsust täitma ei pea, aga isik saab kriminaalkaristuse sellegipoolest selle sama otsuse täitmata jätmise eest. Vastus määruskaebusele
16.Kohtutäitur ja puudutatud isik JP määruskaebusele vastuseid ei esitanud. Edasine menetluse käik
17.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus ja kohtutäituri otsus avaldajate kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb tühistada ning kohtutäiturit tuleb kohustada avaldajate 19.08.2015 kaebust uuesti läbi vaatama.
19.Määruskaebuse esitajate väitel ei toimetanud kohtutäitur neile nõuetekohaselt kätte lapse üleandmise kohustuse täitmise tähtpäeva (17.08.2015 kell 10) määramise teatist ning sunniraha määramise hoiatust. Ringkonnakohus leiab, et väide on põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et avaldajad said nimetatud teatise koos sunniraha määramise hoiatusega kätte oma lepingulise esindaja kaudu 14.08.2015. TMS § 261 lg 7 teise lause järgi toimetatakse kohustuse täitmise otsus ja sunniraha määramise hoiatus võlgnikule kätte TMS § 10 sätestatud korras. TMS § 10 lg 2 järgi kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti, ja sama paragrahvi lõike 3 järgi võib täitemenetluse osalisele dokumendid kätte toimetada ka esindajale. Kohtutäitur saatis eelnimetatud teatise ja hoiatuse avaldajate lepingulisele esindajale e-posti teel. Elektrooniline kättetoimetamine on reguleeritud TsMS §-ga 3111. TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist, kusjuures elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Menetluses ei ole avaldajad ega avaldajate lepinguline esindaja otsuse ja hoiatuse kättesaamist 14.08.2015 kinnitanud. Samuti ei ole lepinguline esindaja saatnud kohtutäiturile kinnitust otsuse ja hoiatuse e-posti teel kättesaamise kohta. Kohtutäitur on oma vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et avaldajate lepingulise esindaja poolt teatise ja hoiatuse kättesaamist 14.08.2015 tõendab elektrooniline automaatne kättesaamiskinnitus lepingulise esindaja eposti aadressilt 14.08.2015 kell 17.07 ning samuti lepingulise esindaja e-posti logiteade, et ekirja on loetud 14.08.2015 kell 17.12. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri poolt viidatud tõenditega ei saa lugeda tõendatuks kohtutäituri teatise ja hoiatuse nõuetekohast, s.o TsMS § 3111 lg 5 mõttes, kättetoimetamist avaldajate lepingulisele esindajale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole e-kirja saatja poolt e-posti Outlook-programmis seadistatud ja programmi poolt automaatselt saadetavad elektroonilised teatised (vastuvõtuteatis, lugemisteatis) võrdsustatavad TsMS § 3111 lg-s 5 sätestatud elektroonilise kättesaamiskinnitusega. Lisaks saatis kohtutäitur teatise e-posti aadressil, mida ei olnud menetlusosaliste ja esindaja poolt kohtutäiturile sidevahendina menetluses antud, ja seetõttu ei ole kahtlusteta võimalik tuvastada, kes e-kirja luges.
20.Käesoleval juhul ei ole alust tuvastada avaldajate poolt kohtutäituri 14.08.2015 otsuse ja hoiatuse kättesaamist ka TsMS § 3141 lg 1 alusel, kuna nimetatud sätte järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva jooksul, kuid lapse üleandmise tähtpäevaks määras kohtutäitur 17.08.2015, s.o juba esimese tööpäeva pärast otsuse ja hoiatuse saatmist. Pealegi tuleb menetlusdokumendi kätte toimetamisel TsMS § 3141
lg 1 alusel menetlusosalist ka teavitada, et menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
21.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kohtutäituril ei olnud alust sellises olukorras, kus otsuse ja hoiatuse seaduse nõuete kohase kättetoimetamise kohta puudusid andmed, kohaldada avaldajate suhtes sunniraha kohustuse täitmata jätmise eest.
22.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et avaldajate väide, et sunniraha määramine ei olnud õiguspärane ka seetõttu, et neil oli õigus lapse üleandmise kohustust mitte täita teises tsiviilasjas 19.08.2015 määrusega vaidlusaluste täitemenetluste peatamise tõttu, ei ole põhjendatud. Sunniraha määramise otsuse tegi kohtutäitur enne täitemenetluse peatamist. TMS § 47 lg 1 järgi jäävad täitemenetluse peatamisel tehtud täitetoimingud jõusse. Maakohus ei tuvastanud 19.08.2015 määrusega, et enne täitemenetluse peatamist tehtud täitemenetluse toimingud oleksid olnud õigusvastased.
23.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse, muudab ringkonnakohus ka maakohtu menetluskulude jaotust, jättes menetluskulud kohtutäituri kanda. Samuti jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda.
24.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks kohtutäituri poolt avaldajatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
25.Kuivõrd maakohus ei ole avaldajate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, hindab ringkonnakohus esmalt avaldajate maakohtu menetluskulusid. Avaldajad on palunud määrata maakohtus kantud menetluskulud kindlaks summas 465 eurot, mis koosneb kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 15 eurot ning õigusabikuludest 450 eurot. Avaldajatele osutati maakohtu menetluses õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Kohtutäitur avaldajate menetluskulude avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Avaldajate menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toiming „Kohtutäituri otsusele kaebuse koostamine“ oli ringkonnakohtu hinnangul klientide kohtumenetluses esindamiseks vajalik ning selle ajakulu 2 h 15 min asja keerukust ja dokumendi mahtu arvestades põhjendatud. Nimekirjas märgitud teise toimingu „Tutvumine kaebuse menetlusse võtmise määrusega ning sellega seonduvate toimingute tegemine; aruanne kliendile; menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine“ ajakuluga 45 minutit loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14). Samuti ei saa vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramisel lugeda vajalikuks kuluks kliendile aruande koostamise kulu. Õigusabikulu, mis on tekkinud seoses 29.09.2015 kaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisega, loeb ringkonnakohus põhjendatuks 10 minuti ulatuses, kuivõrd tegemist on kohtumenetluses trafaretse määrusega. Avaldajate esindaja tunnihinda 125 eurot käibemaksuta (150 eurot käibemaksuga) tuleb vandeadvokaadist esindaja puhul hinnata tavapäraseks. Avaldajad on taotlenud õigusabikulude hüvitamist käibemaksuga. Seega on avaldajate kindlaksmääratavad õigusabikulud 363 (2,42 h x 150 eurot) eurot.
Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on avaldajad tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 96), mis on vajalik kulu ja kuulub hüvitamisele. Kokku on avaldajate kindlaksmääratavad maakohtu menetluskulud seega 378 (363 + 15) eurot.
26.Määruskaebemenetluses on avaldajad esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles taotlevad määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro ja lepingulise esindaja kulu 112,50 euro (koos käibemaksuga) hüvitamist. Esindaja tunnihinnaks on avalduse kohaselt 125 eurot käibemaksuta (150 eurot käibemaksuga). Kohtutäitur avaldajate apellatsiooniastme menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud. Avaldajatele osutatud õigusabi on ringkonnakohtu menetluses seisnenud määruskaebuse koostamises ajakuluga 45 minutit. Ringkonnakohus leiab, et esindaja toiming oli vajalik ning selle ajakulu esitatud dokumendi sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Esindaja tunnihinna 125 eurot (käibemaksuta) hindas kohus juba eelnevalt mõistlikuks. Määruskaebuse esitamisel on avaldajad tasunud riigilõivu 50 eurot (tl 131), mis on vajalik kulu. Kokku on avaldajate kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses seega 162,50 (112,5 (0,75 h x 150 eurot) + 50 eurot) eurot.
27.Avaldajad taotlevad kantud menetluskulusid ühiselt. Riigikohus on lahendis 3-2-1-65-13 (p 15) asunud seisukohale, et olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt (nt seetõttu, et neil on olnud ühine esindaja), näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldajate poolt on esitatud ühine kaebus kohtutäituri otsuse tühistamiseks, mistõttu ringkonnakohus leiab, et avaldajate panus ühiste menetluskulude kandmisel on võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool nõutavatest menetluskuludest.
28.Ülalmärgitut arvestades rahuldab ringkonnakohus avaldajate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab kohtutäiturilt välja avaldajate poolt maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitise kogusummas 540,50 (378 + 162,50) eurot, sealhulgas riigilõiv 65 eurot (15+50) ja lepingulise esindaja kulu 475,50 eurot (363+112,50). Kohtutäituril tuleb kummalegi avaldajale hüvitada 270,25 (540,50 / 2) eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada avaldajate taotlus kohtutäituri kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes käesoleva kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.