Asjaõigus › Omandiasjad

MAAKOHTU LAHEND

kohtumenetlust läbi vaatamata nii S.L. hagi Z.V. vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks kui ka Z.V. vastuhagi S.L. vastu eluruumi vabastamiseks. Ebaõige on kostja viide, et käesolevas asjas tuleb arvestada Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-100-04 antud juhiseid, kuna see käsitleb teist tsiviilasja ning selles toodud seisukohad ja juhised ei ole käesolevat tsiviilasja lahendavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu poolt lahendatud tsiviilasi on lõpetatud hagi ja vastuhagi läbi vaatamata jätmise määrusega 06.02.2006. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus vastab seaduse nõuetele, kuna selles on märgitud kõik VÕS § 325 lg-s 2 toodud kohustuslikud asjaolud: üüritud asi on eluruum K 5-3 Tartus; lepingu lõppemise päev on 01.09.2003, mil üürnik pidi vabastama eluruumi; ülesütlemise aluseks oli eluruumi omaniku tungiv vajadus asuda temale kuuluvasse eluruumi K 5-3; ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg – 30 päeva jooksul üürikomisjonis või kohtus – on samuti ülesütlemisteates märgitud. Ülesütlemisavaldus on S.L. le kätte toimetatud, selle üle vaidlust ei ole. Üürileping on lõppenud. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Üürilepingu ülesütlemisega langes ära S.L. õiguslik alus kasutada eluruumi K 5-3 Tartus. Z. V l on õigus nõuda kostjalt eluruumi vabastamist, mistõttu hagi kuulub rahuldamisele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

võetud.“ Seega ei ole vastustaja (hageja) poolt 22.05.2003 tehtud üürilepingu ülesütlemine kehtiv TsÜS § 69 tähenduses; 3) on ebaõigesti kohaldatud AÕS § 80 lg 1, sest kui ülesütlemist ei ole toimunud, siis kasutab apellant (kostja) vaidlusalust eluruumi õiguslikul alusel. Kuni hagi esitamiseni ei ole vastustaja (hageja) oma käitumisega apellandi (kostja) suhtes millegagi näidanud seda, et poolte vahel puuduvad üürisuhted. Selle alusel loeb apellant, et ta kasutab eluruumi õiguslikul alusel. TsMS § 442 lg 8 kohaselt kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega; 4) ei ole põhjendatud, miks kohus ei nõustu kostja väitega. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud. Kuigi TsMS § 656 lg 1 sätete kohaldamine eeldab tsiviilasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks, ei soovi apellant siiski asja uut läbivaatamist esimese astme kohtus sellel põhjusel, et apellandi arvates hagi ei saa menetlusse võtta, sest vastustaja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning hagiavalduses märgitud nõuet ei ole võimalik saavutada.

AÕS § 80 lg 1 mõttes. Tuginedes eeltoodule on maakohus põhjendatult Z.V. hagiavalduse rahuldanud. Seejuures ei oma tähtsust apellatsioonkaebuse väited, et hageja esitab apellandile igakuiselt üüriarveid ning apellant tasub hagejale jätkuvalt üüri- ja kommunaalteenuste eest. S.L. ei tasu juba pikemat aega eluruumi kasutamisega seotud kommunaalteenuste eest ning apellant ei ole esitanud ühtegi sellist väidet kinnitavat tõendit. Samuti ei ole apellant reageerinud vastustaja soovile suurendada eluruumi kasutamise tasu, kuna makstav tasu ei vasta üüriturul kehtivatele üürihindadele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

poole kohalolekuta eeldusel, et asjaolud on vaidluse lõplikuks lahendamiseks välja selgitatud. Kui maakohus ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid asja arutamise edasilükkamiseks, oli tal õigus kasutada seaduses sätestatud mõjutusvahendeid menetluse venimise vältimiseks.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.