sissenõutavaks muutunud viivis 34 (kolmkümmend neli) eurot ja 97 senti;
2.4.sissenõudmiskulud 40 (nelikümmend) eurot;
2.5.viivis alates 01.06.2017.a kuni 16.08.2017.a 17 (seitseteist) eurot ja 26 senti;
2.6.viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2017.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue (1022,84 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud seitsekümmend seitse) eurot ja 25 sendi nõude osas.
viivise
(ükssada
4.Toimetada otsus kätte kostjale Ametlikud Teadaanded kaudu. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).
5.Toimetada tagaseljaotsus hageja esindajale kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 11% hageja enda kanda ja 89% Valentina Hlopova kanda. Kostja kulud jäävad kostja enda kanda.
8.Välja mõista Valentina Hlopovalt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 253 (kakssada viiskümmend kolm) eurot ja 65 senti ning viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot
ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).
ASJAOLUD
Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Valentina Hlopova vastu võlgnevuse nõudes. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta hagiavaldusele. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt IPF Digital Estonia OÜ (registrikood 11034137) ja kostja sõlmisid 22.03.2016.a krediidikonto nr 2666805, mille kohaselt 22.03.2016.a kanti laenusumma 1000 eurot kostja arveldusarvele ja 01.09.2016.a summa 99,94 eurot. Kostja kohustus laenusumma ja intressid tagastama IPF Digital Estonia OÜ -le. Laenulepinguga kohaldatav intressimäär aastas on 47,88% aastas, 0,13 % päevas tulenevalt laenulepingu punktist 7.1 ja 9.2-le. Laen tuli tagastada igakuisete osamaksega igal 4. kuupäeval 24 kuu jooksul. Kostja on tasunud 77,10 eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1022,84 eurot. Tulenevalt laenulepingu punktist 7.1 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist vastavalt lepingujärgsele viivisemäärale 0,13% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. IPF Digital Estonia OÜ saatis kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta 16.12.2016.a, kuna kostja ei täitnud osamaksetega tasumise laenulepingu maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Leping on loetud ülesöelduks teate kätteandmise ajast. Teatis loetakse kättetoimetatuks 10. kalendripäeval arvates teatise välja saatmisest. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 28.12.2016.a kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lõike 2 alusel. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemise kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 30.05.2017 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingu järgne viivisemäär 0,133% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viiviseid arvestanud alates 26.12.2016.a kuni hagi esitamiseni, so 30.05.2017.a. Samuti palub hageja mõista kostjalt viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude summas 1022,84 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas 23.03.201.a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond jättis määrusega rahuldamata, kuna võlgnik esitas 2.05.2017.a nõudele vastuväite, millel puudub allkiri. Allkirjastatud vastuväite esitas võlgnik kohtule 4.05.2017.a.
KOHTU PÕHJENDUSED
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 406 lg 6 alusel rahuldamata.
3.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla, intress, sissenõudmiskulu ja alates 01.06.2017.a nõutava viivise osas on õiguslikult põhjendatud.
4.Hagiavalduse järgi tuleneb põhinõue IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahelisest lepingust krediidikonto nr 2666805. kostja kohustus maksegraafiku alusel tagastama laenusumma koos intressiga 24 kuu jooksul. Kostja on võlausaldajale tasunud kokku 77,10 eurot, seega on kostja oma kohustust rikkunud — jätnud lepingu nõuetekohaselt täitmata. Leping on üles öeldud. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja võib seega 22.03.2016.a krediidilepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist.
5.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1022,84 eurot, intressi 187,52 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot .Kohus juhib hageja tähelepanu, et hagiavalduse päises on hageja märkinud sissenõudmiskulu 40 eurot, hagihinna arvestamisel on hageja samuti arvestanud sissenõudmiskulu, hagiavalduse põhjendustes on hageja välja toonud sissenõudmiskulu arvestuse, kuid hagiavalduse resolutsioonis ei ole hageja palunud sissenõudmiskulu välja mõistmist. Kohus eeldab, et hageja on jätnud eksimuse tõttu sissenõudmiskulu nõude resolutsioonis märkimata. Hageja palub välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 212,22 eurot ja viivise alates 01.06.2017.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
5.1.Hagiavalduse järgi kanti kostjale laenusumma 1000 eurot 22.03.2016.a ja 01.09.2016.a laenusumma 99,74 eurot. Kostja on tasunud laenulepingu alusel võlausaldajale 77,10 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 47,88 aastas. Võlausaldaja ütles laenulepingu ühepoolselt üles kohustuste mittetäitmise tõttu. Seega on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuse tasumist ja intressi tasumist kokku 1210,36 eurot (põhivõlgnevus 1022,84 eurot ja intress 187,52 eurot).
5.2.Hagiavalduse järgi on hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Eeltoodut ja VÕS § 128 lg-t 3 arvestades on sissenõudmiskulu nõue 40 eurot õiguslikult põhjendatud.
5.3.Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, on VÕS § 113 lg 1 I ja II lause alusel põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt: kohus mõistab TsMS § 367 järgi järgmiselt: 01.06.2017.a kuni 16.08.2017.a eest 17,26 eurot; VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 17.08.2017.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue (1022,84 eurot).
6.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on osaliselt põhjendamata.
6.1.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt RKTKo nr 3-2-1-106-13, p 24)..
6.2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivisemäär 0,13% päevas laenulepingu üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses IPF Digital Estonia tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt RKTKo 3-2-1-66-05, p 24, RKTKm nr 3-21-25-16, p 12). Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Samuti on Riigikohus märkinud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-118-16 p 17 ja 18, vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13).
6.3.Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Tüüptingimustes sätestatud viivisenõue on seega ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.
6.4.Hageja poolt nõutav sissenõutavaks muutunud viivis ja selle määr on ette nähtud IPF Digital Estnoia OÜ ja kostja vahel 22.03.2016.a sõlmitud laenulepingu tüüptingimustes. Kostja on tarbija. Lepingust tulenev viivisemäär on 0,13% päevas ehk 47,45% aastas, seega ületab laenulepingu tüüptingimustes sätestatud viivisemäär peaaegu 6-kordselt seadusjärgse viivisemäära. Samuti leiab kohus, et vaatamata asjaolule, et kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud õigeaegselt ning IPF Digital Estonia OÜ ei saanud kasu kostja poolt tasumata jäänud arvete ulatuses, on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivisenõude suurusega. Samuti ei täida kõrge viivisemäär ka võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära peaaegu 6 korda. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule,
et VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär on seadusandja seisukohalt olnud piisav saavutamaks viivise eesmärki.
6.5.Seega on lepingutingimus, mille kohaselt on viivisemääraks 0,13% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Kuigi lepingus sätestatud viivisemäär on tühine, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.6.Seega jätab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt rahuldamata ning rahuldab nimetatud nõude üksnes seadusjärgses määras. Hageja on hagiavalduses märkinud, et arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 26.12.2016.a kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 31.05.2017.a.
6.7.Seega seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 26.12.2016.a kuni 31.05.2017.a on kokku 34,97 eurot1. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise 177,25 eurot osas.
MENETLUSKULUD
7.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
8.Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis hageja menetluskuludest tuleb jätta 11% hageja enda kanda ja 89 % kostja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulud 950 eurot.
11.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
12.Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi ning summad ning kohtule ei ole arusaadav sellise õigusabi summa kujunemine; seejuures on kohus täheldanud, et menetluskulud varieeruvad tulenevalt nõude suurusest, ehk mida suurem on nõudesumma, seda suuremad on ka menetluskulud. Kohus selgitab, et menetluskulu peab katma esindaja töökulu, tema poolt kulutatud aeg toimingutele, mis aga üldjuhul, eriti hagiavalduste tüüpvormide puhul, ei saa sõltuda nõude suurusest), ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot.
Kasutatud viivisekalkulaatorit: http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator
13.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/digitaalselt allkirjastatud/ Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.