Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Menetluse käik VGesitas 24.05.2006.a avalduse Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni OÜ vastu. Avalduse ja selle täienduse kohaselt palus VG lugeda tööleping lõpetatuks töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 alusel, välja mõista 2006.a märtsi palk koos viivistega 2998,80 krooni, hüvitis TLS § 38 alusel 17 640 krooni, hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel 13 286 krooni ning hüvitis lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest 10 693 krooni.Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 25.10.2006.a otsusega töövaidlusasjas nr XXX rahuldati avaldus osaliselt. OÜ esitas 27.11.2006.a Harju Maakohtule taotluse VG poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. OÜ palus avalduse hagimenetluse korras läbi vaadata osas, milles VGnõue, tunnistada poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel, rahuldati ja mõisteti OÜ-lt välja 7609,90 krooni. OÜ on 12.06.2006.a esitanud avalduse Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni VG’i vastu, milles palus tunnistada poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel alates 01.06.2006.a ning mõista VG välja hüvitis kokku 4725 krooni. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 25.10.2006.a otsusega töövaidlusasjas nr XXX jäeti avaldus rahuldamata. OÜ töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning esitas 27.11.2006.a VGvastu hagiavalduse kohtusse. OÜ palus tunnistada poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel alates 01.06.2006.a ning mõista VG välja hüvitis kokku 4725 krooni. 25.06.2007 määrusega kohus liitis eelpool nimetatud hagid käesolevasse menetlusse. Kohus määras asjas 27.09.2007 eelistungi. VG eelistungile ei ilmunud. VGile on kutse isiklikult kätte toimetatud. Seega oli VGeelistungi toimumise ajast teadlik. VGit on hoiatatud, et kui ta ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kuna VG eelistungile ei ole ilmunud, palus OÜ jätta VGhagi rahuldamata ning OÜ hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused 08.10.2007 määrusega on kohus jätnud VGhagi OÜ vastu töövaidluses läbi vaatamata. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd OÜ on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning VGei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on TLS § 79 lg 1ja § 84 lg 2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb jätta VGkanda. TsMS § 143 p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt

väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud. TsMS § 173 lg 1 lause 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jookul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.