Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tasumata. Vastavalt lepingu punktile 9.3.2 on hagejal õigus nõuda kostjalt maksetähtaja ületamise eest viivist 0,25% tasumata summalt iga viivitatud päeva ees. Seisuga 30.04.2007.a. on hageja arvestanud tasumata summalt viivist kokku 508,91 krooni. Seega moodustab kostja virtuaalserveri tellimislepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 282,91 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 16 421,97 krooni, mille palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja hagile ning hagi täiendusele vastanud ei ole. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on teinud 31.07.2007.a. kohtumääruse (t lk 42), mille kohaselt lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohtumäärusega anti pooltele võimalus esitada kohtule avaldusi ja dokumente kuni 17.09.2007.a. Samuti teavitati menetlusosalisi, et kohtuotsus tehakse teatavaks 04.10.2007.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Asjaolu üle, et poolte vahel on sõlmitud b .ee internetilahenduse tellimisleping (t lk 21-35) puudub vaidlus. Samuti ei ole vaidlust asjaolu üle, et poolte vahel on sõlmitud virtuaalserveri tellimisleping (t lk 36-38). Seega oli hagejal kohustus kostja jaoks luua internetilahenduse kujundus. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, siis võib eeldada, et hageja on nimetatud internetilahenduse kujunduse kostjale teostanud. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, siis sellest tulenes kostjale ka kohustus tasuda hagejale tehtud töö eest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töövõtulepingu lisa (t lk 34-35) kohaselt pidi hageja teostama tööd neljas osas. Leping p 7.5 kohaselt on tellijal õigus lisades toodud akrediteerimistähtaegade jooksul esitada pretensioone tulemite kohta. Kui toodud akrediteerimistähtaegade jooksul pretensioone ega heakskiitu pole täitjale esitatud, loetakse tulem vastuvõetuks. Lepingu lisa 2 kohaselt oli esimese ja teise etapi akrediteerimistähtaeg 3 tööpäeva, kolmanda etapi akrediteerimistähtaeg 4 tööpäeva ja neljanda etapi akrediteerimistähtaeg 1 tööpäev. Nimetatud tähtaegade jooksul ei ole kostja hagejale pretensioone esitanud ning vastupidist ei ole ka tõendatud. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale tehtud töö eest. Asja materjalidest nähtub, et kostja on jätnud tasumata hagejale ainult arve nr 05137 (t lk 9) summas 13 164,40 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud lepingust tulenevat viivist 15% tasumisele kuuluvast summast. Kuivõrd hageja nõue töövõtulepingust on 13 164,40 krooni, siis nimetatud summalt on viivis 1 974,66 krooni. Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud ka virtuaalserveri tellimisleping (t lk 36-38). Lepingu p 1.1 kohaselt osutab teenusepakkuja ja tellija ostab virtuaalserveri teenust hinnaga 129 krooni kuus. Lepingu p 9.1. kohaselt kohustub klient tasuma teenuste eest vastavalt punktis 1.1 kokkulepitud hinna. Punkti 9.32 kohaselt on teenusepakkujal õigus nõuda maksetähtaja ületamise eest viivist 0,25% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on esitanud kostjale virtuaalserveri rendi arve juuni-detsember 2006.a. eest (t lk 39), kuid kostja nimetatud arvet tasunud ei ole. Seega on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist vastavalt

lepingus kokkulepitule. Kuivõrd kostja virtuaalserveri rendi arve on 774 krooni ning viivised on 508,91 krooni, tuleb kostjal tasuda hagejale virtuaalserveri rendi eest 1 282,91 krooni. Arvestades asja materjale ning asjaolu, et hageja on täitnud endale lepinguga võetud kohustused, kuid kostja seda teinud ei ole ning samuti ei ole kostja vastanud hagiavaldusele, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 16 421,97 krooni, millest töövõtulepingust tulenev võlgnevus kokku 15 139,06 krooni ning virtuaalserveri tellimislepingust tulenev võlgnevus kokku 1 282,91 krooni. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kostja OÜ B kanda.

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.