lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-27931/3

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 02.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-27931/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1413
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 02.10.2007.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-06-27931

Kohtuasi

VAhagi AS S vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks TLS § 86 p 4 alusel, tööleping lõpetatuks tunnistamiseks TLS § 86 p 3 alusel, hüvitise 25.716.- krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Hageja VA(i.k. XXX elukoht XXX) hageja esindaja adv. Allan Ratso Kostja AS S (reg.nr XXX, asukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

30.augustil 2007.a.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil

Resolutsioon. Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada VA töölepingu lõpetamine AS S poolt TLS § 86 p 4 alusel 01.06.2006.a. ebaseaduslikuks ja lugeda VA tööleping lõppenuks AS-s S töötaja algatusel TLS § 79 alusel alates 01.06.2006.a.. Välja mõista AS-lt S VA kasuks hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest nelja kuu keskmise palga ulatuses, s.o. summas 25.716.- (kakskümmend viis tuhat seitsesada kuusteist) krooni. Jätta rahuldamata VA hagi AS S vastu töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 86 p 3 alusel. Menetluskulude jaotus

Jätta VA kohtuväliseks kuluks olev tema esindaja tasu 20 % ulatuses VA enda kanda ja 80 % ulatuses AS S kanda. Jätta AS S menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Menetlusosalistel on õigus taotleda asja menetlenud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ning menetluse varasem käik.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.VA asus AS S tööle 01.07.1998.a. töökoja juhataja-varustaja ametikohale. 01.09.1998.a. viidi VA üle tegevdirektori-töökoja juhataja ametikohale.
2.AS S lõpetas VA töölepingu alates 01.06.2006.a. TLS § 86 p 4 alusel
3.Hageja ei olnud nõus sellega, et kostja lõpetas temaga töölepingu TLS § 86 p 4 alusel, sest osundatud seadusesätte kohaselt võis tööandja lõpetada töötajaga töölepingu seoses töötaja mittevastavusega tema ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu. Käesoleval juhul ei viinud kostja läbi ei hageja tervise ega tööoskuse kontrolli, vaid AS S nõukogu otsusega 4.maist 2006.a. otsustati likvideerida tegevdirektori ametikoht äriühingus, mille tulemusena 29.05.2006.a. juhatuse otsusega nimetatud ametikoht likvideeritigi. Eeltoodust tulenevalt oleks kostja pidanud lõpetama hagejaga töölepingu TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Kuna tööleping lõpetati valel alusel palus VA töövaidluskomisjonile esitatud avalduses tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks, tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 86 p 3 alusel ning mõista tööandjalt välja tasu töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest kahe kuupalga suuruses summas 12.958.- krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis TLS § 90 p 1 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 12.058.- krooni, seega kokku 25716.- krooni.
4.Harjumaa ja Tallinna Töövaidluskomisjoni otsusega 28. augustist 2006.a. tunnistas töövaidluskomisjon hagejaga töölepingu lõpetamise kostja poolt TLS § 86 p 4 alusel ebaseaduslikuks, luges töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel alates 1.juunist 2006.a. ning mõistis AS-lt S välja VA kasuks ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise nelja kuu keskmise palga ulatuses summas 25.716.- krooni. Töövaidluskomisjon jättis VA avalduse AS S vastu töölepingu koondamise tõttu lõppenuks tunnistamiseks rahuldamata.
5.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja ja esitas kohtule taotluse töövaidluse kohtus uuesti läbivaatamiseks. Hageja nõue ning põhjendused.
6.Kohtus jäi VA oma nõuete ja ka nende põhjenduste juurde, mis ta avalduses töövaidluskomisjonile välja tõi.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

7.Kostja oma kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja oli seisukohal, et VA töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 4 alusel oli seaduslik. Tööandjal on õigus hinnata töötaja kutseoskuse vastavust ametikohale või tehtavale tööle, kostja seda tegigi ja tulenevalt hageja reaalsest tööst, käitumisest ja isikust tulenevatest põhjustest ja eelnevatest ebaõnnestumistest töös otsustaski tööandja töötajaga töölepingu lõpetada. Edaspidiste õiguslike segaduste vältimiseks otsustas AS Ska tegevdirektori ametikoha, millist äriühingu nõukogu tegelikult ei olnud moodustanudki, samal päeval kui hagejaga tööleping lõpetati ka likvideerida. Kostja väidetel ei vastanud hageja tehtavale tööle kuna: - hageja tekitas õigusliku segaduse sõlmides tööandja esindajana töölepingu AMiga töökoja juhataja ametikohale, kusjuures hageja ise oli samuti vormistatud tööle samale, tema enda poolt moodustatud töökoja juhata ametikohale; - hagejal puudus tehniline kõrgharidus; - hageja kvalifikatsioon ja oskused ei vastanud enam tänapäeval AS-is S tehtavale tööle, s.o. hagejal puudus juhtiv- ja insener-tehnilise töötaja kvalifikatsioon, s.h. minimaalne arvuti kasutamise oskus, - hageja kasutas vääralt distsiplinaarvõimu ja karistas vääralt töötajaid tegude eest, mis ei olnud distsiplinaarsüüteod töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse mõttes, - hageja oli ebakompetentne ega osanud esitada oma nägemust aktsiaseltsi juhtimise ja juhtivtöötajate tööülesannete osas olukorras kus aktsiaseltsi juhatus oli vastu võtnud otsuse moodustada töökoja baasil osaühing.
8.Kostja oli seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda temaga töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega, sest hageja ühistatud tegevdirektor-töökoja juhataja ametikohta ei ole tervikuna likvideeritud, vaid osa sellest täideti hageja enda kui tööandja esindaja poolt sõlmitud töölepingu alusel töökoja juhataja ametikohaga.
9.Kuna hageja nõue töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 3 alusel ei kuulu rahuldamisele, puudub hagejal ka õiguslik alus nõuda nõuda TLS § 87 p 3 ja § 90 p 1 alusel hüvitist summas 25716.- krooni.

Kohtuotsuse põhjendused. 10.. Kohus, uurinud kohtuistungil kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõeneid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et VA asus AS S tööle 01.07.1998.a. töökoja juhataja-varustaja ametikohale. Töölepingust nähtub, et alates 01.09.1998.a. viidi VA üle tegevdirektori-töökoja juhataja ametikohale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja keskmise palga suuruseks enne temaga töölepingu lõpetamist oli 6429.- krooni.

11.Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – VA esitatud teade töölepingu lõpetamisest ja töölepingu ärakiri tõendavad, et tööandja on töötajaga töölepingu lõpetanud TLS § 86 p 4 alusel, s.o. tööga mittetoimetuleku tõttu. TLS § 87 lg 11 kohaselt pidi tööandja töölepingu kirjalikus teatises põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Kohus on seisukohal, et kuigi tööandja on töölepingu lõpetamise teates viidanud väidetavatele töötaja vajalike tööoskuste puudumisele ja tööga mittetoimetulekule, on tööandja ka töölepingu lõpetamise teates töötajale teatanud, et lõpetab töölepingu temaga seoses nõukogu otsusega likvideerida tegevdirektori ametikoht. Asjaolu, et tegevdirektori ametikoht on äriühingus likvideeritud alates 01.06.2006.a., s.o. samast päevast kui tööleping VA lõpetati, on tõendatud ka AS S nõukogu otsusega 25. maist 2006.a., milles viidatakse nõukogu otsusele 4.maist 2006.a. kus otsustati tegevdirektori ametikoht

likvideerida ja ka AS S juhatuse otsustega nr 4 10.maist 2006.a. ja nr 1 29. maist 2006.a., mil otsustati likvideerida tegevdirektori ametikoht ja lõpetada VA tööleping alates 01.06.2006.a. Kostja väide nagu oleks otsustatud vaidlusalune ametikoht likvideerida pärast VA töölepingu lõpetamist, on paljasõnaline ja vastuolus eelpoolnimetatud dokumentaalsete tõenditega.

12.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 11 seisukohale, et tegelikult lõpetati hagejaga tööleping seoses ametikoha likvideerimisega ja mitte seoses sellega, et VA ei tulnud oma tööülesannetega toime, tuleb kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine ITLS § 28 lg 1 alusel ebaseaduslikuks tunnistada Kohus on seisukohal, et hagejal puudub aga seadusest tulenev õigus nõuda, et tööandja lõpetaks temaga lepingu TLS § 86 p 3 alusel koondamisega. Kohus leiab, et tööandja õigus on otsustada millisel seaduses sätestatud alusel ta töötajaga töölepingu lõpetab ja töövaidlust lahendav organ peab sellega mittenõustunud töötaja nõudmisel kontrollima kas töölepingu lõpetamine oli seaduslik või mitte. Tulenevalt asjaolust, et hageja tööle ennistamist ei soovinud, tuleb VA lugeda AS-st S töölt lahkunuks omal algatusel ITLS § 29 lg 2 kohaselt ning seda alates 1.juunist 2006.a., s.o. päevast mil hageja töötamine kostja juures tegelikult lõppes.
13.Tulenevalt sellest, et töölepingu lõpetamine hagejaga oli kostja poolt 01.06.2006.a. ebaseaduslik ning töötaja tööle ennistamist ei soovinud, on VA õigustatud saama TLS § 117 lg. 2 ja ITLS § 30 lg. 2 alusel hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Arvestades sellega, et kohtuistungil uuritud ja kohtuotsuses eelpool analüüsitud tõendite alusel asus kohus seisukohale, et tegelikult likvideeriti AS-s S tegevdirektori ametikoht ja VA jäi selle tulemusena ilma tööta, kusjuures ta oli kostja juures töölepingu lõpetamise ajaks töötanud peaaegu 8 aastat, ning sellega, et tööandja maksis VA välja töölepingu lõpetamisel hüvituse 20 tööpäeva eest, mille võrra ta vähem teatas hagejale ette töölepingu lõpetamisest, ning hüvituse 1 kuu keskmise palga ulatuses, samuti arvestades seaduse rikkumise iseloomu tööandja poolt töölepingu lõpetamisel hagejaga ning juhindudes TLS § 117 lg 2 ja ITLS § 30 lg 2 ning, peab kohus põhjendatuks määrata VA töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvituse nelja kuu keskmise palga suuruses, mis väljaarvutatuna hageja keskmisest palgast on kokku 25.716.krooni (4 x 6429). Menetluskulude jaotamine poolte vahel.
14.Arvestades asjaoluga, et kohus rahuldab 2 hageja kolmest nõudest ja juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ja jaotab hageja kohtuvälise kulu nii, et 80 % hageja esindaja tasust kannab kostja ja 20 % kannab hageja.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja